• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Fluorestseeruvad nanotorud – uus aken aju ehitusse

6.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Stanfordi Ülikooli teadlased töötasid hiljuti välja maailma esimese mitteinvasiivse pildistustehnoloogia, mis suudab tuvastada hiire aju veresoontes asuvaid kuni mikromeetrise läbimõõduga struktuure. Meetodis süstitakse hiire ajusse ühekihilisi süsiniknanotorusid (ingl. k. single-walled carbon nanotubes) ja detekteeritakse nende kiiratavat valgust. Veresoonte struktuuri ja seal oleva vere voolamist on erakordselt oluline teada näiteks insuldi, dementsuse ja ajukasvajate ravimisel. Tänapäeval tugineb ajust kujutise saamine peamiselt […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised, Valguse aasta 2015 Tagged With: nanotehnoloogia, Vaata sissepoole

Laser jäljendab valguse abil bioloogilisi neuroneid

18.08.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Õhukestest pooljuhi kihtidest valmistatud pisike laser funktsioneerib täpselt nagu bioloogiline neuron, leidis grupp prantsuse füüsikuid. Teadlastel õnnestus näidata, et nende ,,mikrosammastest” (“micropillar”) laser kiirgab valgust kohe, kui selle sisend muutub vaid minimaalselt – just nagu neuron. Järjestikused kiirgamised peavad lisaks olema üksteisest ajaliselt eraldatud, mis on samuti bioloogiliste neuronite üheks olulisimaks omaduseks. Inimaju koosneb ligikaudu […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Uued tugevad superkondensaatorid

5.06.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Ameerika Ühendriikide teadlased töötasid hiljuti välja tahkiselise superkondensaatori, mis on võimeline töötama ka sellele mõjuvate suurte jõudude ja vibratsioonide korral. Erinevalt traditsioonilistest superkondensaatoritest, ei delamineeru antud seade sellele mõjuvate suurte jõudude korral. See uus seade võib viia mitmete praktiliste rakendusteni, seehulgas lihtsalt efektiivsematest seadmetest kuni taastuvenergia salvestamiseni. Erinevalt akudest, mis töötavad tänu keemilistele reaktsioonidele, salvestavad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Futuristliku õhusõiduki esitlus – pardal on Bayeri materjalid

14.04.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

9. aprill 2014 Payerne, Šveits – visionaarne projekt on nüüdseks avalikustatud: teine päikeseenergial töötav lennuk Solar Impulse on valmis. Lennuk, millega lennatakse 2015. aastal esimest korda kütuseta ümber maailma, avalikustati kolmapäeval Payerne’is Šveitsis. Pardal on arvukalt uuenduslikke tooteid ja lahendusi Bayer MaterialScience’ilt, mis teevad lennuki eriti kergeks ja energiasäästlikuks, nende hulgas ka uus ja äärmiselt […]

Filed Under: Rakenduslik teadus Tagged With: Materjalimaailm

Hele täpp varju keskmes

15.02.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Robert P. Crease võtab vaatluse alla lihtsa demonstratsiooni, mis on ühteaegu nii paeluv hariduslik vahend kui ka draamatiline õppetund ajaloost. ,,See on erakordselt lihtne demonstratsioon,” sõnab Hal Metcalf, lülitades samal ajal sisse väikese laserpointeri, tekitades seega 10m kaugusel asuvale seinale umbes 2mm diameetriga helerohelise täpi. Seejärel klammerdab ta ühe sirge naela hoidja külge ning asetab […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Kuidas kann vile sai

30.10.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Loed toas raamatut, on vaikus, ja äkki hakkab köögis kann vilistama. Selge, aeg teha teed. Ei midagi erakordset – või siiski. Osutub, et füüsikud ei osanud viimased sada aastat seletada, kuidas kannus vile tekib. 19. sajandil anti välja pöördeline tekst Heli Teooria (The Theory of Sound), autoriks Rayleigh’i kolmas parun John William Strutt. Trükises kirjeldatakse […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Kloori tootmine oluliselt väiksema energiakuluga

19.06.2013 by Aile Tamm Leave a Comment

Leverkusen, 12. juuni 2013 – Hetkel kogu maailmas kasutusele võetav Bayeri ja ThyssenKrupi uus tehnoloogia võimaldab kloori toota oluliselt väiksema elektrikuluga. Tavapärase tootmisega võrreldes vähendab uudne meetod selle olulise kemikaali tootmisele kuluvat märkimisväärset energiahulka pea 30 protsendi võrra. Tehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt tooks majanduslikus mõttes kaasa olulise energiasäästu. Uut hapnikku depolariseeriva katoodi tehnoloogiat (ODC) kasutatakse naatriumkloriidi […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Kuullaagrite mehaanika uued nüansid

28.02.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Nuno Araujo juhitud ETH Zürichi füüsikute töörühm arendas mehaanilistes süsteemides hõõrdumist vähendavate veerelaagrite parendmiseks uue meetodi. Arvutisimulatsioonist selgus, et mehaanilisest häiritusest taastub kõige paremini laager, mille iga üksiku veereva osa läbimõõt ja mass on proportsionaalsed. Töörühma kirjutatud matemaatiline mudel uuris kaht tasandis paiknevat ketaslaagrit, mille vahele oli pikitud väiksemaid veerekettaid. Libisemise vältimiseks omistati igale puutuvale […]

Filed Under: Rakenduslik teadus

Süsihappegaasist saab tooraine

12.12.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Süsihappegaasil on keskkonda kahjustava jäätme maine, kuid Bayer (Bayer MaterialScience) tahab selle kasvuhoonegaasi muuta kasulikuks tooraineks. Tänu uudsele protsessile saab energiatööstuse kõrvaltoote CO2 ühendada plastidesse, kus see hakkab osaliselt asendama naftat, mille defitsiit üha enam suureneb. Esimeste toodete turuletoomine on kavandatud 2015. a algusesse. Elektrijaama korstnatest väljuv süsihappegaas ei pruugi tulevikus enam lihtsalt atmosfääri haihtuda. […]

Filed Under: Eestist endast, Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Tuuleturbiin toodab nii elektrit kui ka vett

11.09.2012 by Stiina Kristal 3 Comments

Tavaliselt mõtleme me tuuleturbiinidest lihtsalt kui puhtast ning paremast energiaallikast. Mitmetes maailma paikades on elekter aga vaid üks paljudest rahvastiku vajadustest. Suuremale hulgale vajadustele keskendudes kasutab Eole Water WMS1000 turbiin osa toodetud energiast selleks, et õhu kondenseerimise teel päeva jooksul ligikaudu 1200 liitrit vett koguda. WMS1000 toodab lisaks saadud veele kuni 30kW elektrit. See ei […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Teadlased leiutasid uue odavama nanolitograafia meetodi

6.09.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased töötasid välja uue nanolitograafia meetodi, mis on odavam kui teised lähenemised ning mida saab kasutada biomeditsiiniliste rakenduste loomisel. Nanolitograafiaks nimetatakse meetodit, mille abil saab nanoskaalas mustreid trükkida. ,,Lisaks kõigele muule saab seda tüüpi litograafiat kasutada selliste kiipide tootmisel, mida saab rakendada sihtmärkmolekule (proteiine või kindlate meditsiiniliste haigustega seotud geneetilist materjali) identifitseerivate […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Uute sulamite loomine matemaatika abil

30.08.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Uute sulamite valmistamisel on metallurgid tuginenud sajandite jooksul katse-eksitus meetodile. See võib aga muutuda. Grupp MIT teadlasi koostasid matemaatilise mudeli, mis võimaldab neil ennustada stabiilseid sulameid, jättes vahele tülika katsetusprotsessi laboris, kirjutab Yahoo! news. Enamik metalle koosneb nanomeetri suurusega pisikestest kristallidest. See annabki metallidele nende muutlikud omadused – näiteks tugevus või sepistatavus. Mitmete kõrgtehnoloogiliste metallide […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal

23.08.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Vaatamata oma mainele kui inertne materjal, on nanostruktuurne kuld vägagi paljulubav mitmel alal: katalüsaatori, sensori, energiat ammutava ning energiat salvestava ja optilise materjalina. Inimesed on aegade jooksul hinnanud kulda selle värvi, stabiilsuse ja eelkõige väärtuse tõttu. Nanoskaalasse viiduna kulla omadused aga muutuvad. Näiteks paistab kuld oma kollaka värvuse asemel vasekarva, muutub mehhaaniliselt tugevamaks, muudab sõltuvalt […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Uus isoleeriv aerogeel on ülitugev

21.08.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Tänu suurtele edusammudele maailma kergeima ning parima isoleeriva tahke materjali tootmises võib viia selle imematerjali kasutamiseni isoleerivates riietes, õhemaseinalistes külmikutes, hoonete soojustamises ning muudes toodetes. Uus materjal on paindlik aerogeel – midagi nii kerget, et seda on nimetatud ka tahkeks suitsuks, kirjutab ScienceDaily.com. Traditsioonilised aerogeelid, mis töötati välja juba aastakümnete eest ning mis on valmistatud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased valmistasid uue kõrge efektiivsusega painduva tahkisaku

7.08.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Korea professori Keon Jae Lee töörühm KAIST’i Materjaliteaduste ja tehnoloogia osakonnast töötasid välja kõrge efektiivsusega painduva tahkisaku (solid state battery), millest võib saada paindlike ekraanide jaoks oluline energiaallikaks. Õhukeste, paindlike ja kergete ekraanide tehnoloogiline areng on motiveerinud teadlasi töötama välja suurema energiatiheduse ja soojakindlusega paindlikke akusid. Kuigi taaslaetavaid liitium-ioon akusid (LIB) peetakse kõrge efektiivsusega painduvate […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Uus tiivikuteta tuulegeneraator kaks korda efektiivsem kui tavaline disain

7.08.2012 by Stiina Kristal 7 Comments

Tuleviku-tuuleturbiinidest rääkides arvab üks firma, et need näevad välja oodatust täiesti erinevad ning on odavamad ja efektiivsemat üles seada. Tuneesia firma Saphon otsib parasjagu partnereid, et oma unikaalsel Zero Blade tehnoloogial põhinevaid energiaseadmeid masstootmisesse panna. ,,Zero Blade tehnoloogia on paljusti inspireeritud purjelaevadest ning tõstab tõenäoliselt olemasolevate tuuleenergiat elektriks muundavate seadmete efektiivsust. Tiivikud on asendatud purjekujulise […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Grafeeni abil valmistatavad 3D kristallstruktuurid

30.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Manchesteri Ülikooli teadlased demonstreerisid, et grafeeni saab kasutada uut moodi 3D kristallstruktuuride valmistamisel ehitusikividena. Üksikute grafeenlehekeste ning isoleerivate kihtide üksteise peale asetamine unikaalsete uute omadustega elektroonikaseadmete valmistamiseks võib avada füüsikateaduses uue mõõtme. Teadusajakirjas Nature Materials ilmunud artiklis tutvustavad teadlased, et uut külgvaatelist pilditehnoloogiat saab kasutada nende ehitatud seadmete üksikute grafeeni aatomkihtide visualiseerimiseks. Nad leidsid, et struktuurid […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Grafeen on ka iseparanduv

27.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Manchesteri Ülikooli ja SuperSTEM uurimislabori teadlased avastasid, et imematerjal grafeen on iseparanduv, lappides tekkinud auke oma struktuuris. Antud uurimus võib aidata kaasa grafeeni suure potentsiaali kasutamisele rakendustes, mis ulatuvad elektroonikast meditsiinini. Töörühm, kelle hulka kuulus ka 2010. aasta Nobeli preemiat jaganud professor Kostya Novoselov, uuris algselt seda, kuidas metallid grafeeniga reageerivad. Selle mõistmine on oluline, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Uus süsiniknanotorude põhine materjal aerografiit on kergeim materjal

15.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Vaatamata sellele, et teadlased väärtustavad pigem intelligentsust kui füüsilisi võimeid, on nad siiski väga võistlushimulised. Tõendeid selle kohta võib leida erinevatest teadusaladest erinevat auhindade näol. Selliseid auhindu jagatakse teadlastele, kes teevad oma erialal esimestena avastusi. Lisaks on populaarsed virtuaalsed võistlused, nagu näiteks kes suudab valmistada väikseima või suurima asja või siis aerografiidi juhul – kergeima. […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Teadlased valmistasid hõbeda nanojuhtmete abil juhtiva elastse materjali

15.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Põhja-Karoliina Osariigi Ülikooli teadlased töötasid välja kõrge juhtivusega elastsed materjalid, mis on valmistatud hõbeda nanoskaalas juhtmetest (nanojuhtmetest). Neid elastseid juhte saaks kasutada venitatavate elektroonikaseadmete valmistamiseks. Venitatavate vooluringide abil saaks teha nii mõndagi, mida jäiga materjaliga ei saa. Näiteks aitaks elektrooniline ,,nahk” robotitel tõsta õrnu objekte ilma neid murdmata. Venitatavad ekraanid ja antennid võiksid muuta mobiiltelefonid […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Valged LEDid otse paberil

12.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Antud tehnoloogiat saaks kasutada dekoratiivsete tapeetide valmistamisel.

Kujuta ette helendavat kardinat, mis tuule käes õrnalt liigub. Või siis tapeeti, mis valgustab kogu su tuba täiuslikult valge valgusega. Sellised rakendused pole enam kaugel. Tsinkoksiidist ja juhtivast polümeerist valmistatud LEDid saab printida otse paberile, nagu näitas Rootsi teadlane Gul Amin oma doktoritöös. Oma doktoritöös näitas Gul Amin, kuidas valgeid LEDe on võimalik otse paberile […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Teadlased valmistasid ülikerge, painduva ja volditava päikesepaneel-tekstiili

9.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Exotic Solar LLC on Salt Lake Citys asuv taastuva energia firma, kes teatas hiljuti, et on töötanud välja meetodi valmistamaks odavat, painduvat ja volditavad päikesepaneel-tekstiili, mille saab ühendada meie igapäevaste riietega, valmistades nii energiaallika. Menetluses oleva patendiga meetod muundab õrnad ja haprad fotoelemendid paindlikeks päikesepaneelideks. ,,Päike annab meile iga päev tohutus hulgas energiat. Kui me […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Jaapani teadlased demonstreerisid auto varustamist elektriga läbi rehvide

9.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Elektrisõidukite tulevik motiveerib teadlasi mõtlema välja uusi paljulubavaid ja praktilisi ideid, kuidas hoida sõidukid liikumises mööda kiirteid ilma, et neil tuleks laadimiseks pikk paus teha. Ühe sellise lahendusena esitasid Jaapani teadlased sel kuul, kuidas elekter saab kanduda läbi rehvide ning nelja tolli paksuse betoonkihi (teede ehitusel kasutatav betoon). Nende lahenduseks on  juhtmeta elektri prototüüp, mille […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Uus meetod kontrollib grafiidi üleminekut grafeeniks

4.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Arkansase Ülikooli füüsikud leidsid viisi, kuidas süstemaatiliselt uurida ja kontrollida grafiidi üleminekut grafeeniks. See on oluline samm, kui tahame kasutada seda imematerjali tänapäeva tehnoloogias. Esmalt eraldasid füüsikud grafeeni – ühe kihi süsiniku aatomeid – kleeplindi abil. Läbi grafiidi liikuvatel elektronidel on mass ning nende liikumine on takistatud, kuid grafeenis liiguvad elektronid massitult ja peaaegu ilma […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Teadlased töötasid välja uue skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia

26.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Uus kõrgtehnoloogiline meetod aatomite elektriväljade pildistamiseks võib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, päikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias. Teadusajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased jälgisid aatomite elektrivälju uue parandatud skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com. Elektrivälju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Hüdrogeel-elektroonika debüüt

26.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Uut tüüpi hüdrogeel võib olla aluseks kõrgtehnoloogilistele energiasalvestuselektroodidele ja biosensoritele, ütlevad Stanfordi Ülikooli teadlased, kes kasutasid oma uurimuses juhtivat polümeeri polüaniliini (PAni), et valmistada suurepärast elektrooniliste ja elektrokeemiliste omadustega poorne nanostruktuurne materjal. ,,Meie materjal ühendab hüdrogeelide (millel on suur pindala) ning orgaaniliste juhtide (millel on kõrge elektrijuhtivus ja head elektrokeemilised omadused) eelised,” laususid uurimuses osalenud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Grafeeni plasmoneid saab kergesti kontrollida

23.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teemantist tugevama ning kõrge juhtivusega materjalina grafeen üllatab taas: selle abil saab elektronide laineid sisse ja välja lülitada. Seetõttu saaks imematerjali kasutada uut tüüpi vooluringides, eksootilistes materjalides ning üliteravates mikroskoopides. Kui valgus langeb teatud materjalidele kindlal viisil, tekivad selle pinnal lained, mida nimetatakse plasmonideks. Need lainetavad pinnad suudavad fokusseerida valgust läbi avade, mis on väiksemad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, nanotehnoloogia

Ülimalt hüdrofoobne pind aitab teadlastel õhu ja vee abil optilisi displeisid valmistada

16.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased on aastaid proovinud matkida viisi, kuidas lootose leht vett tõrjub. Soomes asuva Aalto Ülikooli juhitud rahvusvaheline teadlastegrupp töötas hiljuti välja täiesti uue viisi, kuidas vaid vee abil pindadele kirjutada ja kirjutatut kuvada. Antud protsessis kasutatakse ära lootosest inspireeritud kahestruktuurset vett-tõrjuvat kuid veega kaetud pinda. Ülima hüdrofoobsuse saavutamiseks peab pind sisaldama mikroskoopilisi pinnastruktuure, mis hoiavad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia, Tehnovidinad

Isekorrastuvad nanokuubid järgmise põlvkonna antennide ja läätsedena

15.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased töötasid hiljuti välja meetodi, mis võimaldab metalli nanokristallidel iseeneslikult suuremateks keerulisemateks materjalideks organiseeruda, pakkudes võimalusi järgmise põlvkonna antennide ja läätsede valmistamiseks. Need metalli nanokristallid on kuubikujulised ning organiseeruvad iseeneslikult justkui Tetrise klotsid suuremateks struktuurideks, omades üksteise suhtes täpseid orientatsioone. Antud uurimus kuulub uude uurimusvaldkonda – nanoplasmoonikasse – kus teadlased püüavad töötada välja materjale, mille […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Antiikse efekti kasutamine elektri tootmiseks jääksoojusest

14.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Nähtus, mille avastas ligi 2300 aasta eest üks Kreeka filosoof, on aluseks uuele seadmele, mille eesmärgiks on toota elektrit sellest tohutust kogusest jääksoojusest, mis igal aastal elektri tootmisel tekib. Selle seadme nimeks on püroelektriline nanogeneraator. Georgia Techi teadlane Zhong Lin Wang ja kolleegid selgitasid, et ligi 50 % USA-s aasta jooksul toodetud elektrienergiast läheb raisku […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Mikroskaalas grafiidis kaob hõõrdumine pea täielikult

7.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Superlibisevuse (ingl k superlubricity) nime all tuntud nähtuses võivad kaks tahket pinda liikuda üle üksteise peaaegu täielikult ilma hõõrdumiseta. See nähtus ilmneb, kui tahketel pindadel on kristalliline struktuur ning nende võrestikud on pööratud nii, et hõõrdejõud nullitakse. Superlibisevust vaatlesid teadlased esmalt 2004. aastal grafiidis ning siiani on kõik superlibisevuse eksperimentaaltõendid saadud nanoskaalas ning vaakumi tingimustes. […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased valmistasid grafeeni abil kiirema ja tundlikuma fotodetektori

5.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Marylandi Ülikooli Nanofüüsika ja Materjaliteaduste Keskuse teadlased töötasid välja uut tüüpi kuuma elektron-bolomeetri – tundliku infrapunavalguse detektori, mida saaks kasutada suures hulgas rakendustes alates keemiliste ja biokeemiliste relvade kaugdetekteerimisest ning turvaskaneeringu tehnoloogiatest kuni keemiliste analüüsideni laboratooriumites ning universumi uurimiseni tänu parandatud teleskoopidele. UMD teadlased töötasid antud bolomeetri välja grafeeni kaksikkihi abil. Tänu grafeeni unikaalsetele omadustele […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Elektrontransport värvipõhistes päikesepatareides

31.05.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Euroopa teadlased uurisid elektronide voolu orgaaniliste fototundlike värvide süsteemides ja titaaniumipõhistes ainetes. Teadustöö tulemused on eriti olulised ühe tulusa päikesepatarei klassi effektiivsuse tõstmiseks ning sel on potentsiaalselt lai rakendusala nanotehnoloogias ja puhta energia teaduses. Värvile tundlikud päikesepatareid sõltuvad õhukese fototundliku värvi kihi ladestamisest elektrit juhtivale alusele, näiteks poorsele titaanoksiidi nanoosakestest kihile. Samal ajal kui värvile […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Kvanttäppidest metamaterjalidel põhinevad uued tehnoloogiad

27.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased proovivad nanostruktureeritud metamaterjalide abil valmistada uusi optilisi tehnoloogiaid, mis muudaksid võimalikuks üliefektiivse valgusedastuse ning mille võimalikud rakendused ulatuksid uutest fotoelementidest kuni kvantarvutiteni. Antud metamaterjal – hõbeda ja titaanoksiidi kihid koos tillukeste komponentidega, mida nimetatakse kvanttäppideks –muudab dramaatiliselt valguse omadusi. Valgus muutub ,,hüperboolseks,“ suurendades seejuures kvanttäppidest väljuva valguse hulka. Selliseid materjale saaks rakendada päikesepaneelides, valgust […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Liikumapanev valguskiir tõmbab väikseid objekte enda poole

25.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Valguse haardekiired, mis objekte enda poole tõmbavad, ei ole enam kõigest ulmekirjandus. STAR Andmesalvestusinstituudi teadlane Haifeng Wang koos kolleegidega demonstreeris, et haardekiirt saab väikeses skaalas tõepoolest realiseerida. Haardekiired on ulmeteaduses tuntud ideeks. Selliseid valguskiiri kujutatakse tihti objekte vaatleja poole tõmbavat, rikkudes näiliselt füüsikaseadusi. Nüüd aga demonstreerisid teadlased sellise seadme realiseeritavust. ,,Meie töö demonstreerib, et üksikul […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Grafeenipõhise fotoelemendi uus efektiivsusrekord

25.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Sportlaste puhul pole doping hea asi, kuid Florida Ülikooli füüsikaosakonna teadlaste sõnul on dopeering uute grafeenipõhiste fotoelementide väljatöötamisel võtmerollis, tänu millele saavutati ka uus efektiivsusrekord. Grafeenipõhised fotoelemendid on odavamate ning vastupidavate päikesepatareide valmistamisel energiatööstuse suureks lootuseks. Varasemad katsed grafeeni kasutada on andnud tulemuseks vaid kuni 2,9 protsendilise energiamuundamisefektiivsuse. Florida Ülikooli teadlasterühmal õnnestus aga saavutada rekordiline […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Tulevikuenergia

„Faasivahetusega“ aines on rohkem ruumi andmetele

23.05.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Johns Hopkinsi inseneride poolt juhitud teadlaste rühm avastas tavapärase mäluaine seni teadmatud omadused, sillutades teed uut tüüpi mäluseadmete, filmiketaste ja arvutisüsteemide arendamisele, mis talletavad andmeid kiiremini, kestavad kauem ning võimaldavad oluliselt suuremat mahutavust kui hetkel kasutatavad andmesalvestusvahendid. Teadustöö tulemused avaldati teadusajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences internetiväljaandes, vahendab Phys.org. Uurimustöö tegemisel keskenduti odavale […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Samm edasi hübriidsete kvantseadmeteni

21.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Euroopa Liidu poolt toetatavad teadlased tegid hiljuti edusamme hübriidsete kvantsüsteemide (hybrid quantum system , HQS) väljaarendamisel, kombineerides selleks erinevaid kvanttehnoloogiaid. Kvantfüüsikal on mitmetes meetodites ja tehnoloogiates kasutamisel tohutu potentsiaal. Selleks, et kvantfüüsika aga teaduslikest uurimustest kaugemale jõuaks, tuleb erinevad süsteemid üksteisega ühendada, säilitades samal ajal nende kvantloomust. Hetkel selline tehnoloogiline põhi puudub, kirjutab Physorg.com. Selle probleemi […]

Filed Under: Rakenduslik teadus Tagged With: kvantnähtused

Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga

17.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Juba rohkem kui kümme aastat on teadlased proovinud liitium-ioon patareide omadusi parandada, proovides ühte grafiidist klemmi asendada ränist klemmiga, mis suudab salvestada 10 korda rohkem laengut. Pärast kõigest paari laadumis- ja tühjenemistsüklit ränistruktuur aga laguneb, muutes patarei kasutuks. Nüüd õnnestus aga Stanfordi Ülikooli ja SLAC’i materjaliteadlase Yi Cui juhitud uurimusrühmal sellele lahendus leida: kavalalt valmistatud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Grafeenist ja kvanttäppidest valmistatud ülitundlik fotoandur

17.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Hispaania teadlastel õnnestus valmistada grafeenist ja kvanttäppidest fotoandur, mis on teistest omasugustest miljard kurda tundlikum ning mis võib tähendada grafeenipõhiste valgussensorite ja päikeseelementide uut ajastut. Alustades ideest, et grafeenist – ühest süsiniku aatomkihist koosnevast tuntud imematerjalis – saaks valmistada häid fotoandureid, järeldasid teadlased, et puudu on vaid süsteem, mis suurendaks valguse neeldumist, mis on ainus […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Täielikult kontrollitavad plasttransistorid

16.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kõrge mainega teadusajakirjas PNAS ilmus Linköpingi Ülikooli teadlase Loïg Kergoati kirjutatud artikkel, milles kirjeldatakse plastmassist transistorite ülitäpset kontrollimist. Magnus Berggreni juhitav Linköpingi Ülikooli (LiU) Orgaanilise Elektroonika Uurimisgrupp pälvis eelmisel aastal palju tähelepanu, kui Lars Herlogsson näitas oma doktoritöös, et täisfunktsionaalseid väljatransistoreid saab valmistada ka plastmassist, kirjutab Physorg.com. Kergoat, sama uurimisgrupi postdoktorant, näitas nüüd, et neid plastikust […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Teadlased leidsid uue viisi superluminaalsete impulsside genereerimiseks

7.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Ameerika Ühendriikide Standardite ja Tehnoloogia Riikliku Instituudi (National Institute of Standards and Technology ehk NIST) teadlased töötasid välja uue viisi ,,superluminaalsete” valgusimpulsside genereerimiseks – mingis mõttes liiguvad need impulsid valguse kiirusest kiiremini. Antud meetod, mida nimetatakse nelja laine kombineerimiseks (four-wave mixing), moonutab valgusimpulside kindlaid osi ning liigutab neid edasi sinna, kus need oleks olnud, kui […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: kvantnähtused

Grafeeni akustiline alternatiiv

7.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

See võib kõlada küll veidi kujuteldamatuna, kuid kaks Hispaania füüsikut valmistasid grafeeni akustilise alternatiivi lihtsalt plastmasslehte puuritud kärjelise struktuuri abil. Daniel Torrent ja José Sánchez-Dehesa Valencia Polütehnilisest Ülikoolist väidavad, et nad täheldasid ,,Diraci koonuseid” – grafeenile iseloomuliku elektronriba omadust – helilainetes, mis plastiku pinnal levivad. Kuigi veel on vaja teha palju tööd, enne kui sellest […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Samm lähemal täisoptilise arvutuseni

3.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Valguse kiirus on universaalne kiirusepiirang, mistõttu optilised tehnoloogiad on kiirete arvutusseadmete valmistamisel väga huviäratavad. Kiudoptika võimaldab meil andmeid ülikiiresti edasi-tagasi saata, kuid praegu toimuvad meie CPU-des (Central processing unit ehk keskprotsessor) arvutused siiski veel elektrooniliste transistorite abil. Hea uudis on aga see, et Purdue Ülikooli teadlased valmistasid ränist optilise transistori, mis suudab edastada loogikasignaale – […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Grafeen kiirgab infrapunavalgust

29.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Järjekordsed uudised grafeenist leiab teadusajakirjast Physical Review Letters, kus teadlasterühm väidab olevat leidnud grafeenil optilise võimenduse (ingl k optical gain) omaduse, mis tuleneb elektronide inversioonist pärast materjali valgustamist laseriga. Optiline võimendus tähendab seda, et materjali valgustamisel peegeldab see tagasi rohkem kui sellele algselt kiirati – väga kasulik omadus, kui juttu on sellistest optoelektrilistest seadmetest nagu […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, nanotehnoloogia

Tulevikus võib olla võimalik näha mobiiltelefonidega läbi seinade

24.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

UT Dallase uurijate hiljutised tehnoloogilised vägiteod võivad meid viia sammu võrra lähemale koomisikangelaste supervõimete saavutamiseni. Teadlased kavandasid kujutisi formeeriva kiibi, mille abil võib tulevikus näha mobiiltelefoniga läbi seinte, puidu, plastiku, paberi ja teiste objektide. Uurimustöö meeskonna uurimustööga on seotud kaks teaduslikku edasiminekut: seni kasutamata elektromagnetilise spektri vahemiku ära kasutamine ning uus mikrokiiptehnoloogia, kirjutab Phys.org. Elektromagnetiline […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Tutvustame: orbiton

22.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Tahkisefüüsikud armastavad kvaasiosakesi, ning nüüd on neil uus lemmik – orbiton. Vaid kümne aasta eest ennustatud orbiton on elektronide kollektiivne ergastus ühedimensionaalses tahkises. Selline ergastus käitub justkui üks elektron, millel on orbitaalne impulsimoment kuid puudub nii spinn kui elektrilaeng. Lisaks ühedimensionaalse tahkise ennustatud kolme elektronisarnase kvaasiosakese komplekti kinnitamisele võib antud avastus anda uut informatsiooni ka […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Kõigest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks

22.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kujuta ette, et omad vaid paberlehe paksust ja ja sama palju kaaluvat televiisorit. See saab kunagi tänu prinditava elektroonika tööstuse kasvule tegelikkuseks. Protsess, mis võimaldab materjale otseselt pindadele printida või rullida, moodustades elektrooniliselt funktsionaalse seadme, on juba orgaaniliste päikesepatareide ja orgaaniliste LED-ide tootmisel kasutusel. Kuigi eeldatakse, et investeeringud sellesse tehnoloogiasse kasvavad järgmise 10 aasta jooksul […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi

22.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Itaalia Tehnoloogiainstituudi teadlased, keda juhtis Roberto Cingolani, leiutasid viisi kuidas ühendada tavalise paberi tselluloosikiud nanoosakestega, saades tulemuseks uued omadused. Selline paber on näiteks veekindel, magnetiline, helendav või baktereid eemaldav. Antud protsessis segatakse üliparamagnetilised mangaanferriidi kolloid-nanoosakesed pabertooteid moodustavate tselluloosikiudude üksikmolekulide või monomeridega, saade vedelas lahuses tulemuseks polümeerid. Protsessis moodustub iga kiu ümber õhuke kest. Tulemuseks on […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Kiireim juhuslike numbrite generaator

12.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Austraalia Riikliku Ülikooli uurijad arendasid välja maailma kiireima juhuslike numbrite generaatori, kuulates „vaikuse helisid“. Uurijad Austraalia Riiklikust Ülikoolist – professor Ping Koy Lam, Dr Thomas Symul ja Dr Syed Assad –häälestasid oma ülitundlikke valgusdetektoreid, et kuulata vaakumit – tühja ruumipiirkonda, kirjutab Physorg.com. Professor Lami sõnul arvati kuni tänapäevase kvantteooria avastamiseni, et vaakum on täiesti tühi, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed

12.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Cornelli materjaliteadlased töötasid välja odava ja keskkonnasõbraliku viisi valmistamaks kõigest nanomeetrite paksuseid oksiidkristallist lehekesi, mille omadused oleks kasulikud nii elektroonika kui alternatiivsete energiaallikate rakenduste jaoks. Millimeetri pikkused ning 20 nanomeetrise paksusega naatrium-koobalt oksiidi kristallid saadi tänu uuele meetodile, mis kombineerib traditsioonilise sol-geel sünteesi elektrilise väli-indutseeritud kineetilise lahti segava protsessiga. Just viimane protsess oligi see, mis […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Keerulised ultraheli lained

11.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Rahvusvaheline teadlasterühm mõõtis samaaegselt esmakordselt füüsika ajaloos helilainete impulsimomendi ning pöördemomendi. Leiti, et see suhe on selges kooskõlas heli- ja optiliste lainete teoorias ennustatuga. Teadlaste sõnul võib nende meetodist olla kasu ka meditsiini-pilditehnikas ning ravis. Optika ning akustika üks põhiprintsiipe ütleb, et lained kannavad impulssi ning võivad seega kehadele jõuga mõjuda. Sama oluline on ka […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

„Kaks ühes“ seade kasutab reovett kütusena elektri tootmiseks ja reovee puhastamiseks

11.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Teadlased kirjeldasid uut ja tõhusamat versiooni uuenduslikust, tavalise pesumasina suurusest seadmest. Selles kasutatakse linna reovees kasvavaid baktereid samaaegselt nii elektri tootmiseks kui ka reovee puhastamiseks. Teadlaste poolt esitatud raportis väideti, et kaks-ühes seadme kaubanduslikud versioonid võiksid olla õnnistuseks arengumaadele ja ka näiteks USA veepuuduses vaevlevatele piirkondadele. „Meie prototüübis on uuendused omavahel ühendatud nii, et seade […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Tänu grafeenile saab elektronmikroskoopia abil nüüd ka vedelaid objekte uurida

7.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Uudiseid grafeeni erinevate kasutusvõimaluste kohta ilmub hämmastava regulaarsusega. Hiljuti avastaski üks teadlastegrupp, kuidas grafeeni kasutada sellise kihilise struktuuri loomiseks, mille abil saab elektronmikroskoobiga uurida ka objekte, mis asuvad vedelikus. Siiani on nn vedela keemia objektide uurimine elektronmikroskoobi abil rohkem kui keeruliseks osutunud. See tuleneb sellest, et sellised mikroskoobid nõuavad, et katseeksemplar asuksid vaakumis, kus see […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Kvanttunneleerimise kontrollimine valguse abil

7.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Cambridge’i Ülikooli Cavendishi Laboratooriumi teadlased kasutasid valgust, et aidata lükata elektrone läbi muidu läbimatu tõkke. Kuigi kvanttunneleerumine on osakeste laineliste omaduste südames, on see esimene kord, kui seda efekti valguse abil kontrollitud on. Osakesed ei saa tavaliselt läbi tõkete minna, kuid kui need on piisavalt väiksed, siis on see kvantmehaanikast tulenevalt võimalik. See nähtus leiab […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: kvantnähtused

Teadlased töötasid välja üliõhukesed päikesepatareid

5.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Jaapani ja Austria teadlased esitasid kolmapäeval päikesepatareisid, mis on õhemad kui ämbliku niit ning nii painlikud, et neid saab ümber üksiku juuksekarva kerida. See õhukese kile seade, mis koosneb plastikfooliumile asetatud elektroodidest, on umbes 1,9 mikromeetri paksune – vaid kümnendik praegu olemasolevaist õhemaist päikesepatareidest, kirjutab Physorg.com. ,,Seadme kogupaksus on väiksem kui tavalisel ämblikuniidil,” kirjutasid teadlased […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Ioonkahuri abil on võimalik valmistada päikesepaneele

30.03.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Twin Creeks Technologies teatas uuest meetodist, kuidas valmistada odavamaid päikesepatareisid. Me võime küll näha paljusid uudiseid odavate päikesepaneelide tegemisest, kuid enamus neist meetoditest keskendub paneelide tootmisele alternatiivsetest materjalidest, mitte ränist. Twin Creeksi poolt välja arendatud meetodi abil on aga võimalik toota üliõhukesi kristallilise räni tükke Hyperioniks nimetatud ioonkahuri abil. Päikesepatareide ehitamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid aineid, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Tõeliselt plastsed polümeerid muudavad käsu peale tekstuuri

18.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Duke’i Ülikooli teadlased demonstreerisid esmakordselt, et plastmasside tekstuuri saab käsu peale muuta, muutes näiteks sileda pinna kareda vastu ja tagasi. Kindlate pingete rakendamisel näitas töörühm ka seda, et sellise kontrolli saab saavutada üle suurte ning isegi kaardus pindade, kirjutab Sciencedaily.com. ,,Muutes polümeerile rakendatud pinget, võime me muuta selle pinna kumerast siledaks ning tagasi,” ütles Xuanhe […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Piesoelektriline grafeen

18.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuigi grafeen on nii mitmeski mõttes imepärane, ei ole see siiski piesoelektriline. Piesoelektrilisuseks nimetatakse mõndade materjalide omadust toota deformeerimise korral elektrit. Mis aga kõige olulisem: piesoelektrilisus on pööratav. Elektrivälja rakendamisel muudavad piesoelektrilised materjalid oma kuju, võimaldades teadlastel nii seda materjali kontrollida. Piesoelektrilist efekti on rakendatud loendamatutes seadmetes alates kelladest ja raadiotest kuni ultraheliaparaatideni, kuid kõik […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Loodi laser-piksevarras

16.03.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Pikne on kütkestav, kuid ohtlik atmosfäärinähtus. Uue uurimustöö kohaselt võivad intensiivse laservalguse impulsid neid võimsaid elektrilisi  lööklaineid ümber suunata. Prantsuse uurijad kasutasid eksperimentaalseid seadmeid, et meelitada laboris loodud välku samasse kohta lööma – mitte ainult kaks korda, vaid korduvalt. See elektrilise ümbersuunamise vägitegu põhines femtosekundi (10-15 sekundit) kestusega laserkiirguse impulssidel, mille abil loodi ioniseeritud gaasist […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Sidetehnoloogia võib nüüd olla 1000 korda kiirem

14.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Pittsburghi Ülikooli teadlastel õnnestus luua sagedusvashemik rohkem kui terahetsises skaalas, eemärgiga luua meetmed tootmaks märkimisväärselt kiiremaid kommunikatsioonivahendeid. Mitmed kaasaegsed sidevahendid põhinevad valgusel ehk täpsemini öeldes informatsiooni lisamisel valguslainele. Senised elektroonikaseadmete ning arvutite kohta tehtud uuringud tuginevad mittelineaarsetel optilistel efektidel, andes tulemuseks seadmed, millede ülekandekiirus jääb gigahertsise sageduse kanti. Pittsburghi Ülikoolis läbi viidud uurimuses tõestati aga […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Uut tüüpi grafeenipõhine patarei

11.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Hong Kongi Polütehnilise Ülikooli teadlased leiutasid väidetavalt uut tüüpi grafeenipõhise ,,patarei”, mis töötab puhtalt ümbritseva soojuse toimel. Nimelt püüab seade lahuses olevate ioonide soojuslikku energiat ning muundab selle elektriks. Antud uurimuse tulemused on hetkel küll veel retsenseerimisel, kuid kinnituse korral saaks sellist seadet kasutada terves hulgas rakendustes alates kunstorganite energiaga varustamisest kehasoojuse abil kuni taastuva […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Nanoosakeste uus valmistamismeetod

7.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Arkansase ja Utah Ülikooli teadlased avastasid uue nanoosakeste ja nanokilede valmistamise meetodi, mida saaks kasutada paremate elektroonikaseadmete, biosensorite ja võimsamate mikroskoopide väljatöötamisel. Kiiremate, efektiivsemate ja töökindlamate elektroonikaseadmete valmistamine algab tegelikult molekulaartasemel, kus nanoosakesed, mis on inimsilmaga nägemiseks liialt väikesed, moodustavad seadme alustalad. Eesmärgi saavutamiseks uurivad teadlased ja insenerid pidevalt uusi materjale ja nende valmistamise meetodeid, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult

29.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Duke’i Ülikooli ja Bostoni Kolledži teadlased arvavad, et neil õnnestub tehislike eksootiliste materjalide abil suurendada elektromagnetjõude ilma elusolendeid või elektrilisi seadmeid kahjustamata. Antud teoreetilisel töö võib olla rakendusi näiteks maglev tüüpi rongide alal, sest need liiguvad tänu elektromagnetitele, kirjutab Physorg.com. Nagu terminist juba järeldada võib, siis koosneb elektromagnetjõud kahest jõuväljast – elektrilisest ja magnetilisest. Vahelduvvooluallikad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid, Materjalimaailm

„Negatiivne murdumisnäitaja“ avab tee uutele toodetele ja tööstustele

28.02.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Oregoni Riikliku Ülikooli uurijad avastasid viisi, kuidas valmistada madala hinnaga ainet, mis võib saavutada valguse ja teiste kiirguste negatiivset murdumisnäitajat. Sellega täideti eesmärk, millest esmalt teoretiseeris Šoti füüsik James Maxwell 1861. aastal ning mille praktiline kasutuselevõtt on seni tabamatuks jäänud. Ka teiste ainetega on negatiivne murdumisnäitaja võimalik, kuid nad põhinevad kallitel keerukatel kristallilistel ainetel. Samu […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Uus nanotehnoloogia muudab vajadusel soojuse elektrienergiaks

28.02.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Enam pole vaja karta mobiiltelefoni aku äkitset tühjaks saamist. Tulevikus võib sellisel puhul abiks olla paljutõotav uus tehnoloogia nimega Power Felt. See on termoelektriline seade, mis muudab (keha)soojuse elektrivooluks. Tehnoloogia välja töötanud teadlaste sõnul võib Power Felt varsti olla võimeline tootma piisavalt energiat, et ka tühja akuga on võimalik puudutusel üle kantud energia abil helistada. […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks

25.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased avastasid viisi, mille abil PVDF nimeline polümeer võimaldab kondensaatoritel salvestada ja vabastada suures koguses energiat väga kiiresti. Antud avastus võib viia võimsamate ja kiiremate elektriautode valmistamiseni. Kondensaatorid on akudega väga sarnased, sest nad salvestavad ja vabastavad energiat. Kondensaatorid kasutavad energia salvestamiseks keemiliste reaktsioonide asemel aga eraldatud laengukandjaid. Laetud osakesed võimaldavad energial […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks

20.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Northwesterni Ülikooli teadlased töötasid välja uue viisi grafeeni keemiliseks muutmiseks – samm, mis võib meid viia lähemale kiiremate, õhemate ning painduvate elektroonikaseadmeteni. Enne grafeeni imeliste omaduste reaalset rakendamist peavad teadlased õppima, kuidas selle elektrilisi omadusi kontrollida. Erinevalt sellistest pooljuhtidest nagu on räni, puudub grafeenil keelutsoo, muutes materjalist läbi mineva elektrivoolu väljalülitamise keeruliseks. Seetõttu pole puhas […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Nanokestadest „sosistavad“ galeriid täiustavad õhukesi päikesepaneele

14.02.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Mõnes õõnsas poolkupli-kujulises ruumis esineb huvitav akustiline efekt: kui keegi sosistab ruumi ühes otsas, kuuleb ruumi teises otsas olev inimene igat sosistatud silpi. Heli kandub üle poolringi-kujulise ruumipinna peaaegu kadudeta. Seda nähtust teatakse „sosistava“ galeriina. Teadusajakirjas Nature Communications avaldatud artiklis kirjeldab Stanfordi inseneride meeskond, kuidas nad valmistasid üliväikeseid õõnsaid fotogalvaanilisest nanokristallilisest ränist kerasid. Lisaks kirjeldavad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Teadlased avastasid uue energiaallika

11.02.2012 by Stiina Kristal 4 Comments

MIT ja RMIT teadlased sooritasid hiljuti läbimurde energiasalvestuses ja -tootmises. Nende toodetud energia hulk on võrreldes energiaallika suurusega ligi neli korda suurem kui on võimalik olemasolevate parimate liitium-ioon patareidega. Uurimuse läbi viinud teadlased mõõtsid hoopistükkis nanotorul kulgeva keemilise reaktsiooni kiirust, kui nad avastasid, et reaktsioon tootis energiat, kirjutab Physorg.com. Nüüd kasutavad teadlased Dr Kourosh Kalantar-zadeh […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Läbimurre andmesalvestuses

8.02.2012 by Stiina Kristal 4 Comments

Rahvusvaheline teadlasterühm demonstreeris uut magnetilist andmesalvestusmeetodit, mis võimaldab andmeid salvestada tuhat kordi kiiremini kui olemasolevad kõvaketta tehnoloogiad. Teadlased avastasid, et andmeid saab salvestada ka ainult soojuse abil – idee, mis varem tundus täiesti kujuteldamatu. Uurijate sõnul ei muuda antud avastus mitte ainult magnetilisi salvestusseadmeid kiiremaks, vaid ka energiasäästlikemaks, kirjutab Physorg.com. ,,Selle asemel, et kasutada magnetilisele […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid

IBM-i teadlased valmistasid süsinik nanotorudest 9 nanomeetrise läbimõõduga transistori

29.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Antud uudis ei räägi küll väikseima olemasoleva transistori loomisest, kuid IBM-i teadlased valmistasid senini väikseima süsinik nanotorudest koosneva transistori. Oma üheksa nanomeetrise läbimõõduga on see väiksem kui ränitransistorite seni arvatud võimalik väikseim füüsiline piir.  Lisaks tarbib antud seade vähem energiat ning kannab rohkem laengut kui olemasolev tehnoloogia. Kuigi süsinik nanotorudest valmistatud transistore on juba aastaid […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Veelgi huvitavam grafeen

27.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Imematerjal grafeen paljastas veel ühe oma hämmastavatest omadustest – Manchesteri Ülikooli teadlased avastasid, et grafeen on ülimalt vett läbilaskev. See leid annab grafeeni potentsiaalile üllatava lisa: seda saab kasutada ka alkolohi destilleerimisel. Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjeldab professor Sir Andre Geimi juhitud töörühm, kuidas grafeenipõhised membraanid on kõigile gaasidele ja vedelikele läbistamatud. Vesi aurustub aga […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Peaaegu täiuslik: samm lähemal superläätse valmistamiseni

21.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Superläätse abil võiks näha viirust veretilgas ning valmistada palju uusi, paremaid ja odavamaid elektroonikaseadmeid. Durdu Guney sõnul võiksid selle abil muutuda kõrgresolutsioonilised mikroskoobid sama tavapärasteks kui kaamerad meie mobiiltelefonides. Praeguseks pole keegi veel superläätse ehk nn. täiuslikku läätse valmistanud. Optilisi läätsesid piirab valguse omadus, nn. difraktsioonipiir, mistõttu ei saa ka parimatega neist näha vähem kui […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: kvantnähtused, nanotehnoloogia

Ülijuhist elektrivoolu piiraja tagab Boxbergi elektrijaama elektrivarustuse

19.01.2012 by Anu Mets 6 Comments

Esmakordselt paigaldati elektrijaama ülijuhtiv elektrivoolu piiraja, mis põhineb YBCO (üttrium-baarium-vask-oksiid) ribajuhtidel (strip conductor). Vattenfalli Boxbergi elektrijaamas kaitseb voolu piiraja elektrivõrku oma tarbimise eest, mis on kavandatud 12000 voldi ja 800 ampri tarbeks, vältimaks lühiste ja pinge haripunkti jõudmise tõttu tekkivaid kahjustusi. Karlsruhe Tehnoloogiainstituudiga koostöös välja arendatud ja Nexans SuperConductors’i poolt valmistatud uus tehnoloogia parendab vooluvõrgu […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Samm lähemal termotuumareaktsiooni kontrollimiseni

14.01.2012 by Stiina Kristal 6 Comments

Kuumutussüsteemi abil õnnestus teadlastel esmakordselt hoida ära ebastabiilsuste teke efektiivsel ja alternatiivsel viisil, mis on tõenäoliselt kasulik termotuumareaktorite ehitamisel tulevikus. See on ITER reaktori ehitamises oluline samm edasi. Teadlastel õnnestus peatada ebastabiilsuste teke termotuumareaktoris. Kuidas? …Järgmisel joonisel on kujutatud selle energiaallika skeem. Kuigi sellise süsteemi kontrollimine on äärmiselt keerukas, on see vägagi paljulubav, kirjutab Physorg.com. Termotuumareaktsioonis püütakse […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Kvanttäpid kui tuleviku valgusallikad

12.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

UT Dallase teadlased töötavad kõvasti, et mõista kvanttäppide loomust. Kvanttäppe saaks tulevikus kasutada mitmel viisil, alustades inimeha valgustamisest kõrgtehnoloogilistes meditsiinilistes rakendustes ja lõpetades energiaallikate efektiivsuse tõstmisega. Need pisikesed pooljuht-nanoosakesed omavad aga ka varjukülge – nad vilguvad ootamatult. Antud efekt on sarnane valgusti sisse ja välja lülitamisega, vähendades seega tunduvalt valguskiirguse efektiivsust, kirjutab Physorg.com. ,,Kvanttäppe peetakse […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Grafeen paljastas oma magnetilise loomuse

10.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kas orgaaniline materjal võib käituda kui külmikumagnet? Manchesteri Ülikooli teadlased näitasid, et võib küll. Teadusajakirjas Nature Physics ilmunud artiklis uurisid teadlased Dr Irina Grigorieva ja professor Sir Andre Geim (üks 2010. aastal grafeeni uurimise eest Nobeli preemia saanud teadlastest) grafeeni magnetilisi omadusi, kirjutab Physorg.com. Oma puhtas olekus ei näita grafeen mingeid magnetilisi omadusi, mistõttu pihustasid […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Teadlased valmistasid ränil kasutamiseks ülipeene juhtme

10.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

New South Walesi, Melbourni ja Purdue Ülikoolide teadlased valmistasid väikseima ränil asuva juhtme – kõigest üks aatom kõrge ja neli aatomit lai. Uurijate sõnul on imepisikese juhtme juhtivusomadused samad kui vaskjuhtmetel. Katsed ja juhet aatom-aatomi haaval uurivad arvutimudelid näitasid, et juhtmete takistus on vaatamata oma väiksusele (juhe on ligi 20 korda õhem kui mikroprotsessorite vaskjuhtmed) […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid, Tehnovidinad

Nanoväänded: muudetava funktsionaalsusega grafeen-nanomaterjalid

5.01.2012 by Stiina Kristal 3 Comments

Elektroonilised vidinad muutuvad üha väiksemateks, seda tänu aatomskaalas seadmetega. Mitmed teadlased usuvad aga, et selle kahanemise lõpp pole enam kaugel: ilma alternatiivita ränipõhistele tehnoloogiatele jääb elektroonikaseadmete suurus pidama. Üheks paljulubavaks alternatiiviks on aga grafeen – õhim materjal, mis inimesele teada. Puhas grafeen pole aga pooljuht, ent siiski saab seda muuta nii, et ilmneksid hämmastavad elektroonilised […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Nutikas optiline ahi võib vähendada päikesepatareide tootmiskulu

31.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Fotogalvaaniline tehnoloogia on üks puhtamaid elektri tootmise viise. Siiski on päikesepaneelide tootmisprotsess üsna energiakulukas, mistõttu on selles vallas piisavalt arenguruumi. Head asja on aga võimalik teha veelgi paremaks. Täpselt seda teevadki teadlased USA Riiklikus Taastuvenergia Laboratooriumis. Nad leidsid viisi, kuidas vähendada päikesepatareide valmistamiseks kuluva energia hulka ja muuta päikesepatareid ka tõhusamaks. See on võimalik optilise ahju […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Molekulaarne vaibakudumine: kahemõõtmelised boorhappe „võrgustikud”

31.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Stabiilsed kahemõõtmelised orgaaniliste molekulide võrgustikud on olulised koostisosad paljudes nanotehnoloogilistes protsessides. Vaid ühe aatomi jämeduste võrgustike kõrgekvaliteediline tootmine suurima võimaliku stabiilsusega on aga siiani olnud tõeline väljakutse. Nüüd aga lõid Müncheni teadlased seesuguseid võrgustikke boorhappe molekulidest. Füüsikute meeskond arendas doktor Markus Lackingeri ja professor Thomas Beini juhendamisel välja protsessi, mille abil saavad nad boorhappe koostisosadest […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Laserlõksud püüavad kinni suuri aatomeid

31.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Michigani Ülikooli füüsikud on võimelised hiigelsuuri Rydbergi aatomeid lõksustama laservalgusest „munakarpidesse“ 90-protsendilise tõhususega. See saavutus võib aidata arendada muude rakenduste seas ka kvantarvutustehnikat ja teraherts pilditehnikat.   Kõrgelt ergastatud Rydbergi aatomid võivad olla 1000 korda suuremad kui nende põhiolekus vasted. Peaaegu ioniseeritutena klammerduvad nad kaugel asuvate elektronide külge, mis asuvad vaevu nende “käeulatuses”. Rydbergi atomite […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased mõõtsid temperatuuri nanomeetri skaalas

30.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Illinois’ uurijad arendasid välja uut tüüpi elektro-soojusliku nanosondi, mis on võimeline iseseisvalt pinget ja temperatuuri kontrollima, olles kontaktis nanomeetri-skaalas puutepunktiga. Integreeritud küttekehadega aatomjõumikroskoobi konsoolitippe on laialdaselt kasutatud polümeerkilede kirjeldamiseks elektroonikas, optilistes seadetes, ravimites, värvides ja katetes. Neid kuumutatud tippe kasutatakse ka teadustöid läbi viivates laborites, uurimaks uusi ideid nanolitograafias ja andmetalletuses. Samuti leiavad tipud kasutust […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Efektiivsemad fotoelemendid tänu kvanttäppidele

30.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Fotoelektriline tehnoloogia on sammu võrra lähemal tulevikule tänu Riikliku Taastuva Energia Laboratooriumi (National Renewable Energy Laboratory ehk NREL) teadlastele, kes demonstreerisid hiljuti kvanttäppidel põhinevat fotoelementi, mille väline kvantefektiivsus on üle 100 protsendi. Uus fotoelement kasutab protsessi, mida nimetatakse Mitme Eksitoni Genereerimiseks (Multiple Exciton Generation ehk MEG), mis toodab ühe neelatud footoni kohta rohkem kui ühe […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Kuidas molekulid pärast valguse neelamist energiat liigutavad

23.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Michigani Osariigi Ülikooli teadlased kasutasid ära sama põhimõtet, mille abil iluuisutajad käte lähemale tõmbamisel kiiremini pöörlevad, et mõista, kuidas molekulid pärast valguse neelamist energiat ümber liigutavad. Impulsimomendi jäävuse seadus on looduse üks põhiomadusi – midagi sellist, mida astronoomid kasutavad kaugete planeetide ümber tiirlevate satelliitide tabamiseks. 1927. aastal ennustati, et seda seadust tasuks rakendada keemilistele reaktsioonidele, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Optilise kiu võimsust mõõtev prototüüp

21.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Värviline pilt mitmeseinalistest süsiniknanotorudest, millest igaüks on 40 mikromeetrit pikk. Selline ,,mets" neelab ligi 99,9% pealelangevast valgusest, tänu millele kasutab seda uus NISTi radiomeeter. Pilt: Huang/NanoLab, colorized by Talbott/NIST

Ameerika Ühendriikide Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology  ehk NIST) teadlased demonstreerisid prototüüp-seadet, mille abil saab mõõta optiliste kiududega saavutatavat absoluutset optilist võimsust. Antud seade on maailma esimene fiibriga ühendatud krüogeenne radiomeeter, mis seostab optilise kiu võimsuse otse põhiliste elektriühikute ning riiklike standarditega. Seade kasutab mikroskoopilist süsiniknanotorude ,,metsa,” et mõõta […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Soome teadlased leidsid viisi, kuidas kütuseelemente odavamalt toota

21.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Soomes asuva Aalto Ülikooli teadlased töötasid kütuseelementide valmistamiseks välja uue ja tunduvalt odavama meetodi. Kütuseelementides kasutatav väärismetallist nanoosakese katalüsaator valmistatakse aatomkihtsadestamise meetodil, mis tähendab, et sel meetodil kütuseelemendi tootmine nõuab praeguste meetoditega võrreldes 60% vähem kallist katalüsaatorit. ,,See on oluline avastus, sest seni pole teadlased turul saadavate materjalide abil nii suurt säästlikkust saavutanud,” sõnas dotsent […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Tulevikuenergia

Teemanti kasutamine tuleviku kvanttehnoloogiates

21.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Macquarie’, Stuttgarti ja Ulmi Ülikoolide teadlased töötavad koostöös välja uusi sensoreid, mis põhinevad teemantstruktuuris leiduval tihtiesineval defektil, mida tuntakse lämmastiku-vakantsi (ingl. k nitrogen-vacancy ehk NV) nime all. Need sensorid mõõdavad nanoskaalas nõrkasid magnet- ja elektrivälju. Sellised sensorid võivad muutuda oluliseks tulevaste kvantinformatsioonseadmete ning elektriliste ja magnetiliste sensorite väljatöötamisel, kirjutab Physorg.com. ,,NV kese on eelistatav süsteem, mida me […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Plii-happe aku saladus lahendatud

19.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Keemikud lahendasid 150 aasta vanuse saladuse: mis annab plii-happe akule selle unikaalse võime hetkelise kiirusega tugevat vooluimpulssi tekitada. Plii-happe akud suudavad toota väga suuri automootori käimapanekuks vajalikke voolutugevusi tänu aku anoodi materjali, milleks on pliidioksiid, erakordselt suurele juhtivusele. Kuigi seda tüübi aku leiutati juba 1859. aastal, ei mõistetud siiani, miks pliidioksiid nii hea juhtivusega on, kirjutab […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid

Isepuhastuv klaas

12.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Enam pole vajadust puhastada prille ning määrdunud tuuleklaasid kuuluvad nüüdsest minevikku. Uurijad Max Plancki Instituudist ja Darmstadti Tehnikaülikoolist on nüüd isepuhastuva klaasi loomisele lähedale jõudnud. Nad kasutasid küünlatahma, et luua klaasist läbipaistev ülimalt mittemärguv kattekiht. Nii õli kui ka vesi rulluvad sellelt kattelt nii, et ei jäta endast midagi maha. See nähtus pidas paika isegi […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Esimene molübdeniidist mikrokiip

5.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Molübdeniit – uus ja paljulubav materjal – ületab räni füüsikalised takistused. EPFLi teadlased tõestasid seda, valmistades molübdeniidist mikrokiibi, millel on väiksemad ja vähem energiat nõudvad transistorid. Pärast molübdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased nüüd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal ületab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Tänu katkiste munakoorte sarnastele mullide ümber ehitatud grafeenstruktuuridele valmistati seni kõrgeima energiamahtuvusega liitum-õhk aku. See must poorne materjal võib tulevikus asendada liitium-õhk akudes praegu kasutatavaid traditsioonilisi siledaid grafeenlehti, sest need ummistuvad kasutamise ajal väikeste osakestega. Lisaboonusena võib tuua välja selle, et uus materjal ei sõltu plaatinast või teistest väärismetallidest, vähendades seega seadme võimalikku maksumust ning […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Grafeenlehtedes avastati uus elektriline olek

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Londoni Nanotehnoloogiate Keskuse (LCN) teadlased avastasid grafiidilise ülijuhi grafeenlehtede pinnal elektroonilised triibud, mida nimetatakse ,,laengutiheduse laineteks.” See on esimene kord, kui neid triipe grafeeni pinnal täheldatud on, ning sel on grafeeni kasutamisele tõenäoliselt suur mõju. LCN-i teadlased lisasid grafeeni pinnale lisaelektrone, libistades kaltsiumi aatomeid selle alt läbi. Tavaliselt võiks eeldada, et need lisaelektronid jagunevad grafeeni […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuigi Illinoisi Ülikooli teadlased leidsid, et grafeenist saab valmistada ülihäid keemilisi sensoreid, panid nad tähele ka üllatavat tõsiasja: sensorid on veelgi paremad, kui grafeen ise on ”halvem” – rohkem defekte tähendab paremaid tööomadusi. ,,See on täiesti vastupidine sellele, mida me vajame transistorite jaoks,” sõnas Eric Pop, uurimisgrupi üks liikmetest. ,,Fakt, et mida halvem grafeen oli, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

NASA arendab välja revolutsioonilise tehnoloogia

29.11.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Kaks NASA Kalifornia teaduskeskust arendavad välja uusi kosmoseajastu tehnoloogiaid, mis võiksid oluliselt muuta viisi, kuidas me vaatleme planeete eemalt ja kuidas saaksime turvaliselt transportida roboteid või inimesi läbi kosmose ning tuua nad turvaliselt tagasi Maale. Kalifornias Pasadenas asuv NASA reaktiivliikumise laboratoorium JPL kasutab arenenud ühendpooljuhtaineid, arendamaks uusi tehnoloogiaid kõrge töötemperatuuriga infrapunasensorite jaoks. Mida kõrgemad on temperatuurid, millel […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali

24.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Materjalid, mis kiirgavad pärast valgustamist nähtavat valgust, on tavalised, ning neid võib leida kõikjal alates hädasignaalidest kuni pimedas helendavate kleepsudeni. Senini pole aga teadlastel õnnestunud valmistada materjale, mis kiirgaksid infrapuna lähedasi lainepikkusi – spektri osa, mida saab näha vaid spetsiaalsete pimedas nägemist võimaldavate prillidega. Äsja teadusajakirjas Nature Materials avaldatud artiklis kirjeldavad aga Georgia Ülikooli teadlased […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks

24.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuna vedelkristallekraanide ja teiste elektroonikaseadmete turg tõstab jätkuvalt indiumi hinda, millest valmistatakse läbipaistvate elektroodide jaoks indium-tinaoksiidi(ITO), siis otsivad teadlased pidevalt odavamat ning dünaamilisemat alternatiivi – seda eriti paindlike elektroonikaseadmete jaoks. Lisaks selle kõrgele hinnale on ITO-l ka mitmeid puudusi. See on habras, muutes selle kasutamise painduvates ekraanides ja fotoelementides ebapraktiliseks, ning ITO kilede valmistamine on […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Uus maailma kergeim materjal

19.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased töötasid välja maailma kergeima materjali, mille tihedus on vaid 0,9 milligrammi kuupsentimeetri kohta – umbes 100 korda kergem kui stürovaht. Uue materjali uskumatu kergus saavutati tänu selle unikaalsele mikrovõrestiku rakulisele ehitusele. Teadlastel õnnestus valmistada materjal, mis koosneb 99,99% õhust, valmistades 0,01% osa tahkist nanomeetri, mikromeetri ja millimeetri skaalas. ,,Trikiks oli valmistada juuksekarvast ligi 1000 […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Loodi „elektronnäpitsad“

15.11.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Mitte aga näpitsad elektronide üles korjamiseks, vaid elektronidest valmistatud näpitsad. Riikliku Sandardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology) ja Virginia Ülikooli uurijad demonstreerisid hiljutises uurimustöös, et tänapäevaste elektronmikroskoopidega tekitatud kiiri saab kasutada nii objektide vaatamiseks nanoskaalas kui ka nende liigutamiseks, asukoha muutmiseks ja võib-olla isegi kokku panemiseks. Oma olemuselt on kõnealune vahend […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Next Page »

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in