• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Uus isoleeriv aerogeel on ülitugev

21.08.2012 by Stiina Kristal

Tänu suurtele edusammudele maailma kergeima ning parima isoleeriva tahke materjali tootmises võib viia selle imematerjali kasutamiseni isoleerivates riietes, õhemaseinalistes külmikutes, hoonete soojustamises ning muudes toodetes.

Uus materjal on paindlik aerogeel – midagi nii kerget, et seda on nimetatud ka tahkeks suitsuks, kirjutab ScienceDaily.com.

Uued paindlikud aerogeelid on 500 korda tugevamad kui varasemad versioonid ning neid saab rakendada alates riiete isolatsioonist kuni hoonete soojustamiseni. Pilt: NASA

Traditsioonilised aerogeelid, mis töötati välja juba aastakümnete eest ning mis on valmistatud ränist, on haprad ning murduvad kergesti. Aastate jooksul on teadlased aerogeelide omadusi parandanud, ning hiljuti esitas Mary Ann B. Meador koos kolleegidega uut materjali NASA Glenni Uurimiskeskuses Ohios, USAs.

,,Uued aerogeelid on kuni 500 korda tugevamad kui nende ränipõhised kaaslased,” lausus Meador. ,,Paksem tükk võib pidada vastu ka tavalise auto kaalule. Neid saab aga toota ka õhukestena ning väga paindlikena, mistõttu saaks materjali rakendada väga erinevates valdkondades.”

Näiteks saaks paindlikku aerogeeli kasutada uue põlvkonna üliisoleerivate riiete välja töötamisel. Nii oleks sooja hoidmiseks tarvis kanda vähem riideid. Sama eelis kehtiks ka telkide ja magamiskottide puhul. Koduse külmkapi ja muude külmutusvahendite seinad muutuksid õhemateks, suurendades nii mahutavust. Meadori sõnul on antud aerogeel 5-10 korda efektiivsem kui 7-sentimeetrise läbimõõduga klaaskiu kiht. Lisaks saaks materjali rakendada kõrge energiaefektiivsusega hoonetes, torustikes, veeboilerites ja muudes seadmetes.

NASA näeb ühe kasutusviisina ette ISS-ilt Maale naaseva kosmoselaeva isolatsiooni. Atmosfääri läbivad kosmosesõidukid vajavad kuumakaitset, et need hõõrdumise tulemusel ära ei põleks. Sellised kaitsematerjalid on üldiselt rasked ja paksud. Seetõttu panustab NASA paindlikust aerogeelist valmistatud isolatsiooni uurimisse. Selline kuumakaitse võiks kosmoselaeva atmosfääri sisenedes õhupallidele sarnaselt paisuda.

Uued tugevad aerogeelid töötasid teadlased välja kahel viisil. Üks viis nägi endast ette traditsiooniliste räni-aerogeelide sisemise arhitektuuri muutmist. Läbi aerogeeli struktuuri ulatuvate ränivõrgustike tugevdamiseks kasutasid nad plastmassi sarnast polümeeri. Teise viisina valmistati aerogeelid polümiidist – väga tugevast ja kuumakindlast polümeerist. Seejärel lisati struktuuri tugevdamiseks aerogeeli klambrikujulisi ühenduslülisid.

Allikas

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in