Grafeeni uurimises käib vilgas elu: Physical Review: Graphene GrapheneTimes 2004. aastal Suurbritannias avastatud ja teadaolevalt kogu universumi kõige õhem materjal grafeen on teadusringkondadesse toonud tõelise buumi. Uus materjal võib juba 5-10 aasta pärast hetkel mikroelektroonikas valitsevale ränile tõsist konkurentsi pakkuda. Grafeen on toatemperatuuril parim elektrijuht ja samas terasest 200 korda tugevam.
Kvantarvutid ja krüpteeritud andmevõrgud
Peeter Saari, Eesti Päevaleht Üsna varsti saab otsa juba aastakümneid kestev muretu progress Moore’i seaduse järgi, mille kohaselt lähevad iga kahe aastaga arvutite võimsus ja sellega kaasuvad näitajad kaks korda paremaks. Kuid peamine põhjus, miks investeeritakse kvantarvuti loomisesse miljardeid, seisneb tema juba ette teoreetiliselt tõestatud erandlikus kiiruses. Näiteks krüptokoodid, millel põhineb turvaline side kodanikul pangaga, […]
Kliima- ja ilmaennustused
Ilmast on inimesed alati rääkinud. Tänapäeval, mil keskkonnaga seotud globaalprobleemid fookusesse on tõusnud, räägitakse palju ka kliimast. Viimase poole sajandi jooksul on inimkonna teadmised mõlemas valdkonnas jõudsalt edasi arenenud. Võimalikuks on selle eeskätt teinud arvutite areng, kuid eks arvuteid juhivad ikka inimesed – atmosfäärifüüsikud. Atmosfäärifüüsikud!? Jah just nimelt atmosfäärifüüsikud – inimesed ei tea sageli, et […]
Inimene, kosmos, maa
Universum on suur. Tohutu suur. Väga kaugelt vaadates paistavad ka väga suured objektid kaduvväikesed. Või ei paista üldse. Kus on meie tunnetuse horisont? Millega teadlased tegelevad? Inimene lennutab orbiidile satellite, saadab välja tehiskaaslasi, sõidab ka ise rakettide ja süstikutega. Miks? Kuidas? Kuhu?
Kütuseelemendid
Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ja David Andelman, PhysicsWorld, jaanuar 2010 Vesiniku kasutamine autokütusena võib näida hetkel veel küll üsna kauge tulevikuna, kuid Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ning David Andelman kinnitavad, et kliimamuutustega võitlemise ajastul on see siiski täiesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislikütusele. 2008. aasta suvel lakke tõusnud naftahinnad sundisid pea igat maalast oma rahakotti […]
Tumeenergia, tumeaine
Tumeenergia: paradigma vahetus Lucy Garden, Ofer Lahav, PhysicsWorld, jaanuar 2010 1998. aastal tuldi välja ideega, mille kohaselt koosneb meie universum suuremas osas salapärasest tumeenergiast. Teenäitajaks said kaks uurimust, mis muutsid meie arusaamist supernoovadest kardinaalselt. Lucy Calder ja Ofer Lahav selgitavad järgnevas artiklis, kuidas tegelikult oli tumeenergia kontseptsioon olnud füüsikute mõtetes juba vähemalt kümme aastat varem, […]
Maavälise elu otsingud
Paul Davis, Physics World, 2. märts 2010 Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Paul Daviese arvates tuleks need otsingud taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid. Kõhedust tekitav vaikus See, kas oleme universumis ainukesed, on üks meie […]
LHC eksperiment
AFP / Scanpix 10. oktoobril 2008.a. käivitati maailma suurima osakestekiirendi LHC (Large Hadron Collider). Selle peamine ülesanne on kinnitada või ümber lükata standardmudel, mis võtab kokku meie arusaamad elementaarosakestest ning looduse fundamentaaljõududest. Standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis seob valemite süsteemi seni tuntud elementaarosakesed ning kolm fundamentaaljõudu neljast: tugeva ja nõrga vastasmõju ning elektromagnetilise jõu. Standardmudeli […]
Kuidas saada nähtamatuks
Nähtamatuks teeb meid … salasõnade teadmine? Paraku mitte. Aga vastus küsimusele mida peaks põhimõtteliselt tegema selleks, et nähtamatuks saada ei ole teab-mis keeruline. Tuleb lihtsalt valguskiired juhtida ümber isiku või eseme. Kuidas täpselt ning mis on asjade tänane seis? Kõigepeal põhiline idee. Me mäletame kooli füüsikakursusest, et valguse käitumist kirjeldatakse joonistades valgusallikast lähtuvaid nn valguskiiri. […]