Higgsi bosoni avastamise aegu kirjutas Andi Hektor Horisondis: “Hurraa! Mõõtmistulemused näitavad, et uus ATLAS ja CMS mõõdavad signaali olulisusega 5-sigma. Mhh, ühmatab nüüd mitteosakestefüüsik! Mida see peaks tähendama? Mitteosakestefüüsikute keeles tähendab see tõenäosust umbes 1/1000000, et tegu ei ole uue osakesega. Osakestefüüsikud on kokku leppinud, et sellist olukorda nimetatakse osakese avastuseks.” Mis on see salapärane […]
Füüsika Nobeli preemia pälvisid Peter Higgs ja François Englert
Kui palju loeb üks tund pärast 50 aastat ootamist? Nagu mitmed mainekad teadusajakirjad ennustasid, pälvisid väikese viivitusega käesoleva aasta Nobeli füüsika preemia Edinburghi Ülikooli emeriitprofessor Peter Higgs ning Brüsseli Vaba Ülikooli emeriitprofessor François Englert. Preemia määrati osakeste massi teooria arendamise eest. Eile Stockholmis Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kantsleri Staffan Normarki kuulutatud uudis tuli hilinemisega, sest […]
LHCb ning CMS andmed õõnestavad supersümmeetria teooriat
Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN uusim avastus seab kahtluse alla fermionide ja bosonite supersümmeetria teooria. Avastuseni jõudis LHCb VErtex LOcator (VELO) detektori töörühm. 25. juuli hommikul teatas Liverpooli Ülikooli professor Tara Shears, et on koos töörühmaga kiirendi andmevoost tuvastanud haruldase Bs mesoni lagunemise. Uudist kajastas ka CERN-i avalik veebileht (loe siit). “Saime osakeste standardmudelile järjekordse kinnituse,“ ütles […]
Väike tilk teaduskarikasse
Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i töörühm eesotsas Julia Velkovskaga avastas, klassikalise reaalteadusliku juhusega, et on valmistanud seni väikseima vedelikuna käituva osakestekogumi. Nähtus avastati prootonite ning plii ioonide põrgutamise katses. Arvutused näitavad, et nn. tilgad on kolme kuni viie prootoni suurused, mis on ligi sajatuhandik vesiniku aatomi läbimõõdust. “Oleme jõudmas mikroosakeste kollektiivse käitumise juurteni,” ütles Velkovska, kes […]
Kvarkaine seos Higgsiga
Sa võid arvata, et oled aine massi päritolu kohta juba kõike kuulnud. Alles hiljaaegu esitasid Suurel Hadronite Põrgutil (Large Hadron Collider ehk LHC) prootoneid kokku põrgatavad teadlased jahmatavaid tõendeid kauaotsitud Higgsi bosoni olemasolust. Higgsi bosonil arvatakse lasuvat põhjus, mis ainel on mass. Kuigi Higgsi osake vastutab ehk fundamentaalosakeste – nende seas ka kvarkide – massi […]
BaBar eksperimendist leiti osakeste standardmudeli suhtes uusi kahtlusi
Hiljuti analüüsitud BaBar eksperimendi andmed vihjavad võimalikele ebakõladele osakeste standardmudelis, mis on praeguse mikroosakeste füüsika paradigma üks põhiteooriaid. Ameerika SLAC (Stanford Linear Accelerator Center) keskuse eksperimendi tulemused näitavavad, et Bˉ→D*τντ lagunemine juhtub teooria ennustustest sagedamini (korrektses tähistuses on ülakriips B kohal, ent tehnilistel põhjustel see siin nii ei ole – toim). Protsess seisneb Bˉ mesoni […]
Uus arvutus aitab vastata küsimusele aine moodustumise kohta
Teadusajakirja Physical Review Letters internetiväljaandes raporteeritakse rahvusvahelise teadlaste projekti uurimustööst, milles kirjeldatakse subatomaarsete osakeste – kaaonite – lagunemisprotsessi seaduspärasusi enneolematu detailsusega. See on oluline teave, mis võib aidata vastata põhilistele küsimustele universumi alguse kohta. Projektis osales teiste seas füüsikaprofessor Thomas Blum. Uurimustöö käigus kasutati maailma kiireimate superarvutitega läbimurde-tehnikaid selleks, et laiendada 1964. aastal Nobeli preemia […]
LHCb eksperimendi tulemused seavad osakeste standardmudeli kahtluse alla
Hiljuti avaldatud artiklis andis LHCb eksperiment (loe siit) teada tulemusest, mis viitab järjekordsele võimalikule kõrvalekaldumisele osakeste standardmudelist. Teoreetikud töötavad nüüd nähtuse täpse matemaatilise kirjeldamisega ja ootamatute tulemuste võimaliku mõju selgitamisega standardmudelile. Osakeste standardmudel suudab suure täpsusega ennustada oskeste lagunemiskiirusi. Enamikel juhtudel on teoorias ennustatud väärtused praktikas kinnituse saanud ja seejärel artiklites kajastust leidnud. Seekord näib, […]
CMS eksperiment avastas uue barüonosakese
CERN teaduskeskuse kiirendi CMS eksperiment andis publitseerimiseks sisse artikli, milles selgitab uue ergastatud (bottom quark, põhjakvark, põhikvark) barüoni b-kvargi Ξ*b0 avastamise, mille statistiline keskväärtus eristub oodatud tasutafoonist enam kui viie standardhälbe võrra. Osakest vaadeldi prooton-prooton kokkupõrke tulemusena, mis toimus 2011. aastal CERN-i LHC kiirendis osakeste massikeskme energiaga 7 TeV (teraelektronvolt). Proov vastab krikusele 5.3 fb-1 […]
Kuidas nimetada Higgsi osakest?
Roos, ükspuha mis selle nimi, lõhnab alati hästi, kuid kas on vahe, kuidas subatomaarset osakest nimetatakse? Kuu alguses nõudsid füüsikakoosoleku korraldajad, et Higgsi osakest nimetataks hoopiski BEH-ks või skalaarbosoniks. See nimevahetus võib näida salajane, kuid see viitab keerulisele minevikule – ning ka eesolevatele muredele seoses selle avastaja nimetamisega, kui see üldse leitakse. Et seda mõista, […]
Täiuslik vedelik on nüüd veelgi täiuslikum
Osakeste kiirendites raskeioonide kokkupõrgete käigus tekkivat ülikuuma kvark-gluuon plasmat peetakse „maailma täiuslikemaks vedelikuks“. Eelnevad teooriad on välja pakkunud piiri vedelike „voolavusele“. Viini Tehnoloogiaülikoolis tehtud uurimustöö tulemused aga pakuvad välja, et seda piiri on võimalik ületada, tehes „maailma täiuslikema vedeliku“ veelgi täiuslikumaks. Viini Tehnoloogiaülikooli osakestefüüsikud on mõnda aega uurinud, kui voolavad võivad olla vedelikud. „Kõige täiuslikum […]
Avastati uued rasked ,,eksootilised” hadronid
Belle’i Eksperimendis avastati kaks ootamatut uut hadronit, mis sisaldavad b-kvarke. Neil uutel osakestel on elektrilaeng ning arvatakse, et need on ,,eksootilised” – mittestandardsed hadronid, mis sisaldavad vähemalt nelja kvarki. Varem on täheldatud mitmeid uusi ja ootamatuid eksootilisi hadroneid, mis sisaldavad c- ja anti c-kvarke. See avastus demonstreerib vähemalt neljast kvargist, nende hulgas ka b-kvark, koosnevate […]
Füüsik valmistas Lego klotsidest LHC ATLASe eksperimendi mudeli
Suur Hadronite Põrguti on hiljuti pakkunud palju kõneainet teadaandega, et üks teadustöö meeskond leidis valgusest kiiremini leviva osakese. Nüüd ehitas projektist eemalseisev füüsik ATLASe eksperimendi mudeli koopia. See on osakeste detektor, mis täidaks nullpunkti rolli juhul, kui otsitavat Higgsi Bosonit kunagi vaadelda õnnestuks. Projekti ehitaja, füüsiku Sasha Mehlhase sõnul võttis ehitamine aega umbes 35 tundi […]
ATLASe eksperiment avastas LHC eksperimendis uue osakese
Birminghami ja Lancasteri Ülikoolide teadlased analüüsisid ATLASe eksperimendi andmeid ning leidsid väidetavalt esimesed otsesed tõendid uuest osakesest LHC-s. Osake nimega chi b(3P) on uus meetod kombineerimaks ilu kvarki ja selle antikvarki nii, et need omavahel seostuksid. Nagu kuulsam Higgsi osakegi, on ka chi b(2P) boson, kirjutab ScienceDaily.com. Andy Chisholm, Birminghami Ülikooli doktorant, kes analüüsi kallal […]
Jaht Higgsi bosonile läheneb lõpule
Sellel teisipäeval Euroopa Tuumauuringute Keskuses toimunud seminaril andsid Suure Hadronite Põrguti kahe peamise eksperimendi, CMS’i ja ATLAS’e, esindajad ülevaate selle aasta vältel toimunud Higgsi bosoni otsingutest. Mõlemad eksperimendid näevad küll signaali võimalikust osakest, ent sellest ei piisa bosoni olemasolu tõestamiseks. Jaht Higgsi bosonile on kestnud juba peaaegu pool sajandit. Bosonist on saanud avalikkuse jaoks moodsa […]
LHC hakkas põrgatama plii ioone
Pärast mitmeid prootonite põrgetega täidetud kuid on LHC-s (Large Hadron Collider) alanud plii ioonide põrgatamise ajajärk, mis kestab 7. detsembrini. Massiivsemad põrked peaksid väljastama hulganisti andmeid, eelkõige eelmise, 2010. aasta plii ioon põrgete järgselt tehtud tehniliste uuenduste tõttu. Põrkeid uurib plii ioonide põrgetele kohandatud ALICE eksperiment, aga ka ATLAS ja CMS (eskperimentide kohta loe siit). […]
LHC hakkab varast universumi veelgi täpsemini uurima
Suur Hadronite Põrguti pühendab järgmised neli nädalat varase universumi tingimuste uurimiseks senisest täpsemini, puhates sel ajal Higgsi bosoni jahist. LHC peategevus 2011. aastaks, milleks on prootonipaaride põrgatamine, lõppes 30. oktoobril. Praeguseks on eksperiment andnud umbes 6 ümberpööratud femtobarni kokkupõrgete andmeid – see on ligi kolm korda rohkem andmetest, mida kasutati eelmisel Higgsi bosoni jahil, kirjutab […]
SuperB osakestekiirendi projekt algas
Eelmisel reedel alustati ametlikult Rooma ehitatava SuperB osakestekiirendi projekt, mille ehitustööd peaksid algama lähitulevikus. Kiirendi, mille ehitamiseks on kavandatud kuus aastat, ehitatakse Rooma Tor Vergata Ülikooli aladele ning nimetatakse teadlase Nicola Cabibbo järgi, kelle tööd nõrga vastasmõju kohta on tuntud kogu maailmas. Osakestekiirendi, mida kutsutakse B-tüüpi tehaseks, sest see hakkab endas kiirendama elektrone ja positrone(antiosakesi), […]
Ameerika suurim osakestekiirendi Tevatron lõpetab töö
Pildil kujutatud Fermi kiirendikompleks FNAL (Fermi National Accelerator Laboratory) lõpetab sel reedel töö. 25 aastat Illinoi preerias töötanud Ameerika võimsamale kiirendile tõmbas joone alla 20 riigi teaduslik koostööprojekt CERN. Šveitsi ja Prantsusmaa piiril oleva maailma suurimale ja võimsamale kiirendile USA enam konkurentsi pakkuda ei suuda, selleks ei jätku ressursse. Fermi kiirendi sulgemine ei tähenda sealsetele […]
OPERA eksperiment raporteerib neutriinode CERN-i ja Gran Sasso vahelise lennuaja anomaaliast
OPERA eksperimendi raames (loe siit) jälgitud CERN-ist lähtunud neutriinode lennuaja anomaalia on teadusmaailmas levinud kui kulutuli. Tulemused põhinevad üle 15000 Gran Sassos sooritatud mõõtmisel. Leiti, et neutriinod liikusid füüsikalisel piirkiirusel ennustatud tulemustest sihtpunktist sithpunktini 20 miljondiku osa võrra kiiremini. Pidades silmas võimalikke tagajärgede ulatust füüsikale otsustati tulemused avaldada, ent nähtust tuleb veel põhjalikult uurida, kirjutab […]
Kas neutriinod liiguvad valgusest kiiremini?
Tänane (23.09.2011) Postimees kirjutas viitega Reutersile “Valguse kiirust uuriv rahvusvaheline teadlasterühm teatas pöördelistest tulemustest, mis saadi elementaarosakesi neutriinosid uurides. Füüsikute tehtud katsed näitavad, et aatomist väiksemad neutriinod suudavad liikuda kiirusega 300 006 kilomeetrit sekundis ehk valguskiirusest veelgi nobedamalt.” Füüsika portaal küsis asjale kommentaari CERN’is töötavalt Eesti füüsikult Andi Hektorilt: “Kirjutan seda kommentaari CERNis, Genfis, olles […]
Kas Higgsi boson seletaks universumi suurust?
Ilma Higgsi bosonita poleks meie universum selline nagu ta on. See legendaarne osake mängib olulist rolli kosmoloogias ning paljastab ka teise sellega lähedalt seotud osakese olemasolu. CERNis käib Higgsi bosoni avastamise võidujooks. See osakestefüüsika püha graal aitaks seletada, miks on suurel enamusel elementaarosakestest mass. EPFLi teadlaste sõnul aitaks müstiline osake meil mõista ka universumi arengut […]
Maailma suurim kergete tuumade liitumise katseseade on jälle töös
Euroopa teadlased alustasid taas JET (Joint Eurpean Torus) kergete tuumade liitumise katsejaamas tööd. Maailma suurima omalaadse seadme tööseisak kestis 22 kuud, mille käigus tehti katse seadistuses mitmeid tehnilisi täiendusi. JET-i teadlaste töö sisuks on võimalikult ohutu ja looduspuhta inimkonna kasvavat energiatarvet rahuldava energeetikalahenduse välja töötamine. JET projekt on kasvulava rahvusvahelisele ITER (Thermonuclear Experimental Reactor) eksperimentaalsele termotuumareaktsiooni-reaktorile. […]
Higgsi bosoni otsingute lõppvaatus
Viimasel osal teadlaste loodud fundamentaalsest osakestefüüsika mudelist on alles vaid üksikud peidupaigad. Arvatakse, et see osa – elementaarosake nimega Higgsi boson – annab ainele massi, kuid seni pole detektorid seda avastanud. Siiski on Suurel Hadronite Põrgutil (Large Hadron Collider) töötavad teadlased välistanud suure hulga massidest, mis Higgsi bosonil olla võiks, jättes alles vaid kitsa riba, […]
Hiina ja USA koostööna avati uus neutriinodetektor
Hiinas valmis kahe suurriigi, Hiina ja USA, koostööna Daya lahe äärde neutriinodetektorite kompleks. Seni suurima Hiina väliskoostööprojekti raames ehitatud teadusasutuses hakatakse otsima neutriino laengute fluktuatsiooni „segunemisnurka“ („mixing angle“), tähisega θ13. Koostöös osaleb 19 Hiina ja 16 Ameerika ülikooli. Neutriinod osalevad vaid gravitatsioonilises ja nõrgas vastastikmõjus, mille tõttu on neid raske tuvastada. Kosmilised neutriinod jõuavad Maale […]
Uudised LHC-st vihjavad Higgsi bosoni olemasolule
Paar nädalat tagasi lõi EPS (European Physical Society) kokkutulekul Prantsusmaal laineid teade, et värskemad andmed Suurest Hadronite Põrgutist (Large Hadron Collider, LHC) võivad viidata kauaotsitud Higgsi bosoni avastamisele. Mikromaailma osakeste interaktsiooni seni edukalt kirjeldanud standardmudeli (loe siit) kohaselt on Higgsi boson osake, mis annab kõikidele teistele osakestele massi. Ühtlasi on tegemist viimase ennustatud, aga seni […]
Aine-antiaine sümmeetria sai uut kinnitust
Rahvusvaheline meeskond, milles tegid kaasa ka Max Plancki Kvantoptika Instituudi teadlased, täpsustas elektroni ja antiprootoni masside suhet enneolematu täpsusega. Kaasaegse kosmoloogia kohaselt tekkis Suures Paugus ainet ja antiainet võrdsetes kogustes. Füüsikud arendavad välja teooriaid, millede abil seletada tõsiasja, et nähtav universum paistab nüüd olevat moodustunud ainult ainest. Eksperimentaalfüüsikud valmistavad samas tehislikult antiprootoneid, et uurida aine […]
Prootoni spinn-üleminek on jälgitav
Teel prootoni sisemaailma parema tundmise poole mõõtsid saksa teadlased esimest korda üksiku lõksustatud prootoni spinn-üleminekuid. Teadlaste töö on oluline samm edasi prootoni magnetiliste omaduste tundmaõppimisel. Arendatud tehnoloogia võimaldab mõõta ka antiprootoni spinn-üleminekuid. Teadmised antiprootonitest heidavad uut valgust aine ja tumeaine vahekorrale Universumis. Prootoni fundamentaalne omadus on omaimpulsimoment ehk spinn, mis käitub justkui väike püsimagnet. Spinn […]
Neutriinod muudavad Jaapanit läbides,,lõhna” – uurimused valgustavad, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest
Olles tulistanud neutriinode kiire läbi väikese lõigu Maast Jaapani all, väidavad füüsikud, et on tabanud osakesi muutmas oma liiki uudsel viisil. Need vaatlused võivad ühel päeval aidata selgitada, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest. T2K eksperiment viidi läbi Jaapani Idarannikul Japan Prootonite Kiirendi Uurimisasutuses, tulistades müüon-neutriino kiirt maa all läbi 185 miili ehk 295 […]
Jaht Higgsi bosonile võib lükata edasi LHC sulgemist
Füüsikud kaaluvad lükata aasta võrra edasi LHC plaanitud sulgemisaega, aastasse 2012. Lisaaega kasutades saaksid teadlased otsida edasi märke Higgsi bosoni olemasolust. ,,Suur avastus võib olla kõigest nurga taga, mistõttu me tahame samas tempos jätkata,” sõnas Ian Shipsey Purde Ülikoolist Indianast. Shipsey juhib uurimisgruppi, mis töötab LHC-s kaugmeetodil, Fermilabis Illinoisis, kus asub ka konkureeriv kiirendi Tevatron. […]
Miniatuursed SUURED PAUGUD Suures Hadronite Põrgutis (LHC)
Pühapäeva hommiku varajastel tundidel registreeriti CERNi Suures Hardonite Põrgutis (LCH) esimesed kokkupõrked plii-ioonide vahel. Osakeste täielik vahetamine prootonitest pliiks võttis pärast LCH-st viimaste prootonkiirte väljutamist aega neli päeva, sest masin tuli kiirte erinevuste tõttu ümber seadistada. Rolf-Dieter Heueri, CERNi üldjuhi sõnul näitab osakeste väljavahetamise kiirus, et LCH kiirendi head töövõimet. Säärane areng tähistab ALICE eksperimendi põhilise füüsikaprogrammi […]
LHC jätkab uute avastuste lainel
Suure Hadronite Põrguti (LHC) juures töötavad teadlased avaldasid nädala alguses uurimuse, mille kohaselt on nad avastanud prootonite põrgatamisel seni vaatlemata nähtuse. Pärast kesksuvel toimunud kõrgete energiate füüsika konverentsil esitletud juba eelnevalt avastatud osakeste täpsustatud omadusi hakkavad LHC eksperimendid pärast kuuendat kuud nägema esimesi märke potentsiaalselt uutest ning huvitavatest efektidest. LHC teise mitmeotstarbelise detektori ATLAS abiga […]
Me teame, kus Higgsi ei ole
Pariisis toimuval osakestefüüsika konverentsil kinnitasid Fermilabi füüsikud, et nad ei ole Higgsi osakest veel leidnud, kuid töörühma edusammud võivad olla siiski piisavad, et Tevatroni kiirendit veel kolm aastat töös hoitaks. Nädal aega tagasi vallutasid interneti kuulujutud, mille kohaselt leidsid Fermi Rahvusliku Kiirendilaboratooriumi moodsa osakestefüüsika Püha Graali – Higgsi bosoni. Standardmudeli poolt ennustatava fundamentaalosakese, mida usutakse […]
Salapärane Higgs leitud·?- Mitte nii kiiresti
Osakestefüüsika kogukonnas on viimase aja põhiliseks jututeemaks saanud Padua ülikooli füüsiku blogipostitus, kus ta kirjutab, et on kuulnud kuulujutte kerge Higgsi osakese avastamisest Fermi Rahvusliku Kiirendi Laboratooriumis. Füüsik ja blogija Tommaso Dorigo postitas eelmisel neljapäeval sissekande “Kuulujutud kergest Higgsist,” kus ta väidab, et kuulis kahest sõltumatust allikast, et Tevatroni kiirendi kollektiiv avaldab lähiajal tõendid kerge […]
LHC suurendas põrkuvate osakeste arvu rekordtulemuseni
Suure Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, LHC) teadlased astusid sammu lähemale Universumi saladuste avastamisele. Nimelt kahekordistas suurima energiaga osakestepõrguti maailmas ajaühikus asetleidvate põrgete arvu. Füüsiku Andrei Golutvini sõnul toimub LHCs praegu ligi 10 000 osakeste põrget sekundis. Teadlaste sõnul tähistab see sündmus LHC saamist maailma võimsamaks osakestepõrgutiks, kirjutab BBC. Viimaste kuude jooksul on LHC teadlased järk-järgult suurendanud prootonkiirte energiat […]
Osakeste jaht LHC-s kogub hoogu
Hiljuti Charm ja Strange-Beauty (Võlu ja Veidra-Ilu) osakestepaari avastanud Suur Hadronite Põrguti võib hakata veelgi eksootilisemaid osakesi hakata otsima juba selle suve lõpul. Kahte 3,5 TeV (teraelektronvoldi) suuruse energiaga prootonikiirt põrgutava masina abil on alates 2009. novembrist tänaseks registreeritud juba rohkem kui pool miljardit kokkupõrke sündmust. Teadlased loodavad peaeesmärgiks peetava Higgsi bosoni, mida ennustatakse eksisteerivat […]
Suur Osakeste Põrguti – See on elus!
CERN-i Suur Osakeste Põrguti alustab täna osakeste põrgutamist. Vaata LHC esimest otseülekannet: Large Hadron Collider Live! 15:04 CERN-i pressiteade on avaldatud ___ 9:00 Täna alustatakse LHC kompleksis osakeste põrgutamist koguenergiaga 7TeV. Senine saavutatud rekord on Tevatroni põrgutis koguenergiaga 2TeV. 9:49 Kella üheksa paiku laaditi kiirendi prootonitega. LHC on juba mitmeid kordi saavutanud kiirte energiaks 3,5 […]
Suure Hadronite Põrguti insenerid valmistuvad kõrgeteks energiateks
Pärast kuudepikkusi ettevalmistusi on LHC (Large Hadron Collider, J.J.O.) järgmisel nädalal valmis põrgutama osakesi 7 TeV suuruse koguenergiaga. Plaanitust poole väiksema võimsusega töötav osakeste põrguti jätab aga 2012. aastal tõenäoliselt oma traditsioonilise töötsükli vahele, andes sellega võimaluse Tevatroni kiirendi „luigelauluks.“ Suur Hadronite Põrguti kiirendab osakeste kimpe 3,5 TeV (teraelektronvoldise) energiani kahe järgmise aasta vältel, pärast […]
PM: Füüsik peab musta augu hirmu asjatuks
Tartu PM: Füüsik peab musta augu hirmu asjatuks
LHC seiskub kaheks kuuks
Suure Hadronite Põrgataja (LHC, Large Hadron Collider) käivitamine on seni üle ootuste edukas olnud arvestades, et tegemist on esimese taolise mastaabiga katseseadmega inimkonna ajaloos. Nüüd on siiski tekkinud esimene tõsisem tagasilöök. Laupäeval teavitas CERNi pressibüroo avalikkust päev varem toimunud intsidendist, mille tulemusel osa jahutamiseks kasutatud vedelast heeliumist lekkis kiirekanalit ümbritsevasse tunnelisse. Põhjuseks arvatakse tõenäoliselt väära […]
Täna süttib LHC “Esimene kiir”!
Vt lhc-first-beam.web.cern.ch/lhc-first-beam/Welcome.html.
CERN loodab seljatada LHC-ga seotud maailmalõpuhirmu
CERN-i Genova lähedases laboris valminud ettekanne kinnitab uuesti, et Suur Hadronite Kollaider (LHC) – suurim eksperiment osakestefüüsikas – ei kujuta endast ohtu inimkonnale. Ettekanne lükkab ümber avalikkuse hirmud, et kiirendi tekitab musti auke või veidraid osakesi, mis võiksid Maa hävitada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, suunatakse esimesed prootonikiired kollaiderisse augustis. Need kiired põrkuvad energiaga ligi 14TeV, […]
Maailma suurim aatomite purustaja hakkab valmis saama
Käesoleval aastal, juulis või augustis alustab tööd Large Hadron Collider (suur hadronite kollaider, LHC). LHC on 27 km pikk ringikujuline tunnel (ülemisel pildil on näha ühe tunneli mooduli paigaldamine), mis on 175 m sügavusel maa alla ja mis asub Prantsusmaa ja Sveitsi territooriumil. Tunnelis pannakse vesiniku aatomi tuumad – prootonid – liikuma 99.9999 valguse kiirusega, neid juhivad väga võimsad […]
LHC eksperiment
AFP / Scanpix 10. oktoobril 2008.a. käivitati maailma suurima osakestekiirendi LHC (Large Hadron Collider). Selle peamine ülesanne on kinnitada või ümber lükata standardmudel, mis võtab kokku meie arusaamad elementaarosakestest ning looduse fundamentaaljõududest. Standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis seob valemite süsteemi seni tuntud elementaarosakesed ning kolm fundamentaaljõudu neljast: tugeva ja nõrga vastasmõju ning elektromagnetilise jõu. Standardmudeli […]