• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

SuperB osakestekiirendi projekt algas

14.10.2011 by Stiina Kristal

Eelmisel reedel alustati ametlikult Rooma ehitatava SuperB osakestekiirendi projekt, mille ehitustööd peaksid algama lähitulevikus. Kiirendi, mille ehitamiseks on kavandatud kuus aastat, ehitatakse Rooma Tor Vergata Ülikooli aladele ning nimetatakse teadlase Nicola Cabibbo järgi, kelle tööd nõrga vastasmõju kohta on tuntud kogu maailmas.

Ülevaade Frascati aladele ehitatavast kiirendist.

Osakestekiirendi, mida kutsutakse B-tüüpi tehaseks, sest see hakkab endas kiirendama elektrone ja positrone(antiosakesi), saab olema 1,3 kilomeetri pikkune. Neid osakesi ning nende lagunemist uurivad füüsikud loodavad leida vastuseid sellele, miks universumis paistab olevat ainest vähem antiainet, kirjutab Physorg.com.

Antud projekt on üks 14 projektist, mille Itaalia valitsus seni heaks on kiitnud. Kiirendi saab katma 30 hektarit ning asub väga lähedal INFN Frascati Riiklikule Laboratooriumile.

Uus osakestekiirendi on projekteeritud nii, et see on võimeline tekitama ligi 100 korda rohkem põrkeid kui ükski selle eellastest – füüsikud nimetavad seda heleduse suurenemiseks. Kiirendit hakkab juhtima INFN, kes plaanib teha koostööd ülikooliga, et panna kokku rahvusvaheliste ekspertide töörühm, kes jälgiks tehase ehitust ning juhiks hiljem ka laboratooriumit ennast.

Kõik projektis osalejad märgivad esimese asjana, et uus kiirendi ei ole mõeldud võistlemaks Šveitsis asuva Euroopa koostööprojektiga LHC(Large Hadron Collider ehk Suur Osakestepõrguti), vaid saab olema pigem selle kaaslaseks. Loodetakse, et CERNis tehtavaid avastusi saab SuperB-s modelleerida ning seega paremini mõista. Lisaks ütlevad teadlased, et teadusasutuses tekitatavate põrgete arvu suurendamisel võiksid teadlased vastata küsimustele, nagu miks antiaine varsti pärast Suurt Pauku haihtus, või et mis peitub ainet koos hoidvate jõudude taga.

Kahjuks pole vaatamata Itaalia valitsuse roosilistele lootustele projekt täielikult rahastatud. Valitsus andis vaid murdosa vajalikust osast ning projekti jätkumiseks peavad ka teised partnerid, nende hulgas Euroopa ja Aasia, oma osa andma.

Allikas

Loe lisaks

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Elementaarosakesed ja LHC eksperiment, Tumeenergia ja tumeaine

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in