Alates kivimite hüdraulilisest purustamisest (ingl. k. fracking) ja tuumenergiast kuni alternatiivmeditsiini ja kliimamuutusteni – miks on teaduslik informatsioon just siis, kui see on eriti oluline, tihtipeale kallutatud või puudub üldsegi? Robert P. Crease proovib leida mõningaid vastuseid.
Arutuse võidukäik
1865. aastal kirjutas William Stanley Jevons raamatu pealkirjaga “Küsimus söest” (The Coal Question). Ta arutles, et Inglismaal leiutatud kõrge efektiivsusega ning vähe toorainet kasutav aurumasin tähendab paljudele tarbijatele võimalust osta rohkem sütt. “On eksitav öelda, et efektiivsete masinate kasutamine tähendab kütuse säästmist. Tõde on otse vastupidine,” kirjutas Jevons nüüdseks omanimelisest paradoksist. Nähtus ei piirdu kunagise […]
Sohk ja teadus kümme aastat hiljem
Selle aasta 8. märtsil ilmus “Sirbis” kümme aastat tagusele artiklile “Sohk ja füüsika” järelkaja, mille kirjutas KBFI direktor Raivo Stern, sest sel sügisel täitub kümme aastat päevast, mil rullus lahti skandaal, mis nüüdseks on lõppenud doktorikraadi äravõtmisega. Eelmise sajandi füüsikateaduse lipulaevast, Lucent Belli laboratooriumist vallandati teadliku petmise eest üks nende silmapaistvamaid ja edukamaid noorteadlasi Jan […]
Viitamine korda
Lisaks ägedate eksperimentide korraldamisele ja põnevate probleemide kallal juurdlemisele tuleb teadustöös muudki huvitavat ette. Üheks selliseks elevust tekitavaks valdkonnaks on viidete organiseerimine artiklite vormistamisel! Enda magistritöös tegin viitamise käsitsi. Juhul kui viiteid on vähe, siis võib see tõesti kõige mõistlikum olla. Trükkisin ükshaaval kõik sisse ja ei vaevanud oma pead mingi peenema tööriista õppimisega. Nüüd […]
Mechanical Engineering ja õppimine Taanis
Teadupärast on TÜ füüsika kursuse väljalangevus üpriski suur. Mina astusin välja pärast neljandat kursust, sest vajasin midagi praktilisemat. Otsustasin minna õppima Taani VIA University College’i Horsensi ülikoolilinnakusse, kus asub School of Technology and Business. Mina valisin oma erialaks Mechanical Engineering’u, kuhu sisse astumiseks on lisaks inglise keelele vaja ka head matemaatika ja füüsika oskust. Esimene semester […]
Robotexist robotiehitajate pilgu läbi
Sisenen ruumi, kus on ilmselt rohkem lahtisi juhtmeotsi, ostsilloskoope ja programmaatoreid kui keskmises ülikooli auditooriumis. Epoksiidliimi, jootekolbide ja kampolilõnade vines võtavad mind vastu Johannes Heinsoo, Sander Tammesoo ja Mihkel Heidelberg, nelikust puudub Karl Tarbe. Olen Tartu Ülikooli Tähe tänava digilaboris, kus valmisid selle aasta Tartu Ülikooli Robotexil osalenud robotid. Robotex on juba üheteistkümnendat korda toimunud […]
Vladimir Dogiel: “Mulliteema läheb kuumaks!”
Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikide teadlaste poolt Fermi gammakiirte teleskoopi kasutades avastatud gammakiirte mullide päritolusse hakkab tasapisi selgus saabuma. Samas ei maksa ootusi veel liiga kõrgeks avada, arvab üks uue teooria autoritest, P. N. Lebedevi nimelise füüsikainstituudi doktor Vladimir Dogiel.
Naljakad teadusuudised
Ühel hommikul kuulsin Kuku raadiost, kuidas juhatati sisse järgmist, teadusuudistele pühendatud lõiku. Kuulajatele lubati “naljakaid teadusuudiseid”. Mõned päevad varem osalesin ERR ja SA Archimedes poolt korraldatud konverentsil “Teadusrikkuse levialas”, nii et sõna langes ettevalmistatud pinnasesse, kratsisin kukalt … naljakaid? Aegu tagasi räägiti teadlastest nende elevandiluust tornides. Nad ei suhelnud kellegagi, ajasid oma suurt ja tähtsat […]
Teadusuurimuste kontrolli läbipaistvusest
Autor: Joerg Heber Teadusajakirja toimetajana on üks minu põhilisi kohustusi organiseerida avaldamiseks saadetud teadusartiklitele kohase ekspertiisi andmine.Ma palun eriala asjatundjatel uurimus üle vaadata ning selle tehnilise õigsuse kohta arvamust avaldada. Samuti hinnata, milline tähtsus ning mõju uurimusel olla võiks. Nimetatud ekspertidel on autori identiteet teada, mil autoritele nende uurimuste ülevaatajate nimesid ei avaldata. Selline tava […]
UDFy-38135539 – katsetades Väga Suure Teleskoobi võimete piire
Euroopa astronoomid kinnitasid neljapäeval ajakirjas Nature ilmunud artiklis oma Ameerika kolleegide aimdusi, et nad on avastanud 13,1 miljardi aasta kauguselt inimkonna jaoks teadaolevalt kõige kaugema kosmilise objekti. Galaktika võimaldab teadlastel heita pilk tingimustele, mis valitsesid vaid 600 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, vahetult suure kosmilise selginemise – reionisatsiooni – järel. Avastus kompab kahtlemata Väga Suure […]
Tants peenstruktuuri konstandi ümber
Tom Crawford – uurides miljardite aastate kaugusel asuvaid galaktikaparvi
Selle nädala kolmapäeval teatas Lõunapooluse Teleskoobi (SPT) juures töötav töörühm, et on avastanud seitsme miljardi valgusaasta kauguselt meile teada oleva universumi massiivseima galaktikaparve. Ennustatakse, et galaktikaparv kaalub ligikaudu 800 miljardit Päikese massi. Leid on alles esimene juba millimeeter-lainete piirkonnas läbikammitud 200 ruutkraadist lõunataevast. Kokku planeeritakse SPT tumeenergia uuringutes uurida 2500 ruutkraadi jagu taevalaotust. Eesti Füüsikaportaal […]
Riina Leet: “Füüsikud pole ühiskonnas mingid outsider’id”
Rannu keskkool, Eesti Füüsika Seltsi õpetajate osakonna esinaine. Miks peaks koolides üleüldse füüsikat õpetama? Oo… (naerab). Esiteks, tegelikult on ka väga palju lapsi, kellele füüsika meeldib. Lihtsalt seda ei ole väga popp välja öelda. Ma ise olen mitmel korral oma koolis küsinud, et kuidas siis ikkagi lood on ja ei ole see füüsika üldse see […]
Lehho Jõumees: “Seeme on hakanud idanema”
Kohtla-Järve Gümnaasium Miks peaks üleüldse koolides füüsikat õpetama? See on väga huvitav õppeaine. Kuigi elu on läinud niimoodi, et füüsikat hakatakse õppima mitu aastat hiljem kui varem. Kui ma ise koolipoiss olin, hakkasin ma kuuendast klassist füüsikat õppima. Minu meelest ei olnud see küll nii raske, kui praegu tundub see olema kaheksandas klassi olijatele. Millest […]
Birgit Ellermäe: “Ei tohiks segamini ajada teaduse tegemist ja haritust.”
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Sikupilli Keskkool Miks peaks füüsikat üleüldse koolides õpetama? Vastan sellele küsimusele küsimusega? Miks on suhtlemiseks vaja õppida keeli? Nii nagu ilma keeleta ei ole võimalik suhelda, lugeda huvitavat kirjandust, ei ole ka võimalik üks pluss ühte tundmata käia poes ja matemaatikat tundmata lugeda füüsikat ja füüsikalisi ning keemilisi nähtusi mitte […]
Jaan Paaver: “Kui õpetajad ei usalda iseennast, siis ei usaldata ka neid”
Tartu Forseliuse Gümnaasium Mida peate füüsika õpetamise juures prioriteetseks ning miks peaks üleüldse koolides füüsikat õpetama? Mitte ainult füüsika õpetamise, vaid igasuguse õpetamise juures on oluline, et oleks valikuid. Muidugi on selliseid väga põhilisi asju, mida peab õppima ilma valimise ja vaidlemiseta. Näiteks tuleb õppida lugema ja arvutama ja mõnda võõrkeelt kuluks ka ära õppida […]
Andrew Collier Cameron: “Me oleme seni näinud vaid väga suure jäämäe tippu.”
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil esitles NASA Kepleri töörühm sellele paar päeva eelnenud pressiteate kohaselt “väga intrigeerivat” planeedisüsteemi. Uue uurimuse kohaselt tiirleb Maast rohkem kui 2200 valgusaasta kaugusel asuva tähe ümber kaks Saturni-sarnast planeeti, mille tiirlemisperioodides esinev ajavariatsioon viitab sellele, et süsteemis on ka üks Super-Maa sarnane planeet. Lisaks uudsele ülitundlikule vaatlusmeetodile, mida on varem kasutanud vaid […]
DZero anomaalia jätkub – hiiglaslik viga, uus füüsika või midagi muud·?
D0 eksperimendi detektor täheldab endiselt CP-rikkumist·! Anomaalsed tulemused ei kao kuhugi ning DZero töörühm eesotsas V. M. Abazoviga avaldas üheaegselt oma tulemused nii ajakirjas Phys. Rev. Letters ja Phys. Rev. D. Kas registreeritud kõrvalekalded tähendavad tõepoolest laengu-paarsuse sümmeetria (CP) rikkumist või on tegu vigase eksperimendiga? Paradigma ei ole veel oma otsust teinud, kuid kaalukauss hakkab […]
Eesti füüsika annab aru: Peeter Saari
Teaduse teekaardist ja Eesti teaduse rahastamisest Objektiivselt on praeguse Eesti teaduse seisukord hea, suuresti tänu kunagi tehtud õigetele otsustele, mis puudutab finantseerimist ja teaduse orientatsiooni. Ilma Euroopa rahadeta on Eesti riik võtnud vastu mitmeid otsuseid teaduse rahastamiseks. Poolteist aastat tagasi toimus tippkeskuste konkurss, millest küll füüsikud ja astronoomid eriti osa ei saanud. Viimasel ajal toimus […]
Eesti füüsika annab aru: Anu Reinart
Tartu observatoorium Ma usun, et Tartu observatoorium pälvib lähiajal rohkesti tähelepanu. Suuresti tänu sellele, et Eesti riik on astunud suuri samme Euroopa Kosmoseagentuuriga liitumiseks. Eelmise aasta novembris kirjutati alla leping, mille tagajärjel arvati meid ESA-ga koostööd tegevate riikide hulka. Teisest küljest on Tartu observatooriumil ette näidata pikk ajalugu astronoomia ja kaugseire vallas ning kindlasti plaanime […]
Eesti füüsika annab aru: Raivo Stern
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut KBFI põhitegevust kandvad majad on Tallinnas kahes kohas. Kesklinna majas (Teatri väljak 3) paikneb teoreetilise füüsika osa, kus tegeletakse valdavalt kõrgete energiate füüsikaga. Seetõttu oleme tihedalt seotud ka CERN-iga ning ootame kärsitult LHC esimesi tulemusi. KBFI peamaja on Akadeemia tee 23, Mustamäe teaduslinnaku taga, kus oleme olnud juba tükk aega […]
Eesti füüsika annab aru: Ilmar Kink
Nanotehnoloogia arenduskeskusest NanoTAK asustati 2004. aastal ning on mõeldud Eestis tehtavate nanotehnoloogia alaste uuringute tegemiseks. Oma täieliku töörütmi omandas organisatsioon 2005. aastaks. Tegu on iseseisva uurimisasutuse, mis täidab nišši erafirmade ja ülikooli akadeemilise poole vahel. Seega tegeleb ta ettevõtetele suunatud tehnoloogiate arendamisega. 2009. aastal tegi Ettevõtluse Sihtasutus otsuse jätkata NanoTAKi finantseerimist aastani 2015, seejuures muutub […]
Eesti füüsika annab aru: Ergo Nõmmiste
Uue FI maja projekt Maja on planeeritud ehitada Maarjamõisa väljale, kuhu kunagine ülikooli arengukava nägi ette kogu LOTE struktuuri rajamist. Keemiahoone ja Tehnoloogia instituut on juba valmis, lisaks ehitatakse sinna tulevikus ka Siirdemeditsiinikeskus. Füüsikahoone ehitamiseks tuli eelnevalt teha tõukefondidele eeltaotlus. Meie õnneks vahetus nende taotluste tegemise ajal ka rektoraat, nimelt poleks see vana rektoraadiga ilmselt […]
Eestis ja Ameerikas: vahet pole?
Tartu Ülikoolis toimus 22.jaanuaril ettevõtjatele suunatud avatud uste päev, mille peaeesmärgiks oli laiema kontakti tekitamine kahe moodsas maailmas lahutamatu osapoole – ettevõtluse ning teaduse vahel. See omakorda võiks luua kasvulava uute innovaatiliste toodete leiutamiseks, mis elavdaks seeläbi Eesti majandust ning tõstaks selle konkurentsivõimelisust ka laiemas maailmas. Sõnu „innovatsioon“ ja „läbilöögivõime“ on viimasel ajal kasutatud massiliselt, […]
Leiutamisest, innovatsioonist ja Jaan Tatikast
Viimasel aastal (innovatsiooniaastal!) on meedias üsna sagedasti vastandatud loovust ja innovatsiooni tuupimisele. Justkui oleks meelde jätmine loova mõtte vastand ja läbinisti halb. Mis on loovus ilma teadmisteta? Hiljuti kohtasin mänguasjapoes klaaskasti, mille sees ilutses Eesti noorte leiutajate koostatud sõiduvahendi mudel. See sõiduvahend oli väga sarnane ühes kuulsas telelavastuses nähtud Jaan Tatika leiutisega. Mõttes seda tükki kerides tekkis pähe […]
Üks arvamuste vahetus imevidinate teemadel
Alljärgnev diskussioon toimus füüsikute listis. Algatajaks Aigar Vaigu, seoses füüsikute listi saadetud imevidinate müügikuulutuse peale. Nimelt toimus selle aasta 7. detsembril Tartu Teaduspargi Inkubatsioonikeskuses micrim.eu tervisekiipide esitlus Micro Fa ja ABM kiibid.
Üks arvamuste vahetus kliimasoojenemise teemal
Alljärgnev on väljavõte füüsikute listis toiminud kliimasoojenemisteemalisest diskussioonist. ————————————————— Minu tellitud Cyclesi list tõi tõsiseid kahtlusi kliima soojenemise teooria suhtes. Toon viited: The report below should not anymore include the question mark, because now there is no doubt that all these scientists were falsifying real data and creating bogus data far and wide, all quite […]
Arvi Freiberg: Kõige tähtsam energeetika
Maailma asju liigutavat kaks jõudu – sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt täis. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus, on pidevas toidunäljas. Toidu hankimise nimel on läbi ajaloo peetud lugematul arvul sõdu. Ja kardetavasti tuleb neid ette […]
Helen Quinn: Mis on teadus?
Kõneldes teadusest mitteteadlastele, näiteks õpilastele või avalikkuse ees laiemalt, kipuvad teadlased eeldama, et nende arusaam teadusest langeb kokku kuulajate omaga, ometi olen kogenud, et see ei pruugi nii olla. Väljendudes võimalikult lihtsalt – teadlased mõistavad teadust nii protsessina, mille käigus uuritakse looduse käitumist ja omadusi kui ka teadmiste koguna, mis uurimistöö tulemusena sünnib. Samas näib, […]
Robert P. Crease: Elu piirialal
Traditsiooniliselt peetakse füüsikat teadusharuks, mille kõrgeimaks eesmärgiks on mõista, millest mateeria koosneb ning millised jõud neid osiseid koos hoiavad. Robert P Crease’i sõnul on reaalsus aga kordi keerulisem. Loe edasi …
Avalik teadus
fyysika.ee-s ilmus tõlkeartikkel, mis arutleb teaduse ja internetimeedia omavahelise suhestumise teemadel ja avatud teadusest: http://www.fyysika.ee/teadus/avatud_teadus/
E-õppe olukorrast.
Veel üks mõte e-õppe konverentsilt: Tundub, et tänast e-õpet võib väga jämedalt võttes paigutada teljele, kus ühes otsas on erineva keerukusastmega süsteemid tekstide, piltide, videote ja slaidide üleslaadimiseks, teises otsas aga need, mis püüdlevad selle poole, et ühel või teisel kombel õpetajat asendada. Esimesena mainitud “otsa” näited: koolielu.ee, miksike.ee … igasugused blogid, suhtluskeskkonnad, repositooriumid, jne, […]
Teadusbuss või trikibuss? Üks füüsikute diskussioon.
Alljärgnev tekstirida pärineb Teadusbussi listist. Arutluse all oli küsimus … aga see on esimeses postituses ka kirjas. Kirjades viidatud “Teadusbussi seminar” on Tartu Ülikoolis korraldatav seminarikursus, kus tudengitel on võimalik harjutada teadusteatri tegemist. Mis arutelu tulemus on? Seda on isegi keeruline lühidalt sõnastada. Lugege ise, mõelge kaasa. Niisiis: ———————– Tere! Edastan kirja, mille Henn saatis. […]
Kliima soojenemisest klimatoloogi pilguga
Läinud neljapäeval nädalalehes Eesti Ekspress ilmunud intervjuu akadeemik Endel Lippmaaga kliima soojenemise teemal [1] sütitas ka laiemas avalikkuses ja enamgi teadlaste ringis tulise arutelu. Kahjuks pani ajakirjanik loo kirja kohatus irooniavõtmes, mis varjutas tegelikku küsimust. Mõneti vahetumalt sai akadeemik Lippmaa seisukohtadega tutvuda järgnenud teledebatis, mida saab vaadata telekanali kodulehelt [2]. Lõplik tõde muidugi ei selgunud […]
Suur punane nupp
Öeldakse, et me peame reaalteaduseid rohkem ja paremini populariseerima. Öeldakse, et Tartusse võiks ehitada SA Teaduskeskus AHHAA uue maja. Ma ei saa lahti küsimusest: kui rikastes riikides on olemas teaduskeskused, omakeelne populaarne teadusajakirjandus ja lõputud veebiavarused, suurepärased õppevahendid ja kõrge elatustase, aga sealjuures kostub endiselt ohkeid reaalteaduse madalast populaarsusest, siis kas pole selles va populariseerimise […]
Üks plaan Eesti teadussüsteemi reformimiseks
Autoriteks on Mait Müntel ja Martti Raidal, dokumendiga saate tutvuda sellelt lingilt. Tegemist on ettepanekuga, mis on saadetud Teaduste Akadeemiasse, eesmärgiga saada sellele dokumendi lõppu märgitud akadeemikute allkirjad. Arvatavasti tahavad autorid jõuliselt sekkuda TAKS’i (teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus) reformimisse.
Tuleb teada, mida teadusest räägid
Tahaksin lisada füüsikust teadlase mõtteid 16. mai UT-s ilmunud Villu Päärti arvamusloos «Kui tumm avaks suu» teemadel. Viidatud artiklist loeme: «Eestis on teadus meedias endiselt midagi marginaalset, raskesti arusaadavat ja tõlkimatut». Võiksime ka küsida, mis on üldse teaduskommunikatsiooni eesmärk? Pakkuda lugejale meelelahutust, huvitavaid nupukesi? Anda maksumaksjale aru? Tekitada noortes huvi? Kujundada inimeste maailmapilti? Eks […]
Kui tumm avaks suu?
Villu Päärt Ajalehest Universitas Tartuensis. Nagu merisiga – ei meri ega ka siga. Nii iseloomustas Tiina Kangro teadusajakirjandust. Kangro juhtis selle kuu algul Tallinnas sihtasutus Archimedese korraldatud teadusmeedia konverentsi «Teadus: tumm või tummine», mille põhiküsimuseks oli, miks teadusteemad meediasse ei jõua. Teadusajakirjandus on Eestis ju olemas. On umbes kümmekond ajakirjanikku, kes teadusteemadel kirjutavad. Lisaks veel […]
Teadusembargod
Tõlgitud portaalist physicsworld.com Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all väljastades embargo all teaduslikest töödest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste võimalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline süsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks või hoopis pärsib seda. 2000. aasta 19. juuni hilisel pärastlõunal avaldas USA uudistelehekülg NASA Watchandmekillukesi NASA poolt Valgesse majja […]
Sohk ja füüsika
Ingolf Lindau ja Indrek Martinson, Lundi Ülikool Piret Kuusk, TÜ Füüsika Instituut Sissejuhatus Eetika on viimasel ajal tähelepanu keskmesse tõusnud ka seni end väärtushinnangutest distantseeruda püüdnud loodus- ja täppisteadustes, ja seda koguni kahes erinevas mõttes. Esiteks, ühiskonna poolt teadusele esitatud üldine maksiim nõuab, et teadlased ei tohi osaleda massihävitusrelvade arendamises ning projektides, mis võivad kahjustada […]
Jõulueri: Teaduse tippude mõtted tihendatud kujul
Portaali edge.org tegijate eestvõttel küsiti maailma juhtivatelt teadlastelt, mida nemad oma töös tähtsaimaks peavad. Et tõenäoliselt kulunuks igaühel rahuldavaks vastuseks enam aega, kui arvatav lugeja kulutada maldab, said mõtted ruumilise piirangu – üks A4 formaadis lehekülg. Kuhu jääb ideede sisulise ulatuse piir, saab vaadata siit. Tänud Mihkel Kreele Toimetas Erik Randla