Wolfgang Pauli (25.04.1900 – 14.12.1958) on sündinud Viinis juudi perekonnas, õppinud Müncheni ülikoolis. 19-aastaselt koostas ta põhjaliku ülevaate eri- ja üldrelatiivsusteooriast, mida Einstein ise kõrgelt hindas ja mis jäi aastateks parimaks sellekohaseks ülevaateks. Doktorikraadi kaitses 1922 Müncheni ülikoolis, seejärel töötas Göttingenis, Kopenhaagenis ja Hamburgis. 1928 pages ähvardava natsismiohu eest Šveitsi, kus sai Zürichi Tehnikaülikooli professoriks. […]
Kes vastutavad šarlatanide levitatava umbluu eest?
Postimehes ilmus Olev Remsu arvamuslugu “Kes vastutavad šarlatanide levitatava umbluu eest?”. Ta kirjutab seal muuhulgas: Rumaluse jõud seisnebki selles, et rumal ei saa iialgi teada, kui rumal ta on, tumejõud kisub ta enda sisse. Ja sellest ammutabki ta oma jaburuste jagamisel kohati lausa kütkestavat enesekindlust. Iseõppija monomaan võib enda pisiasjadeni kurssi viia teatud liikumisega ja/või üksikute […]
Peeter Saari: Libateaduse anatoomiast ja taksonoomiast
Artikkel on ilmunud kultuuriajakirjas AKADEEMIA nr. 10 – 2008, lk 2225 – 2239 ning on siin esitatud autori ja AKADEEMIA toimetuse lahkel loal. SISSEJUHATUS See oli 29-ndal juulil 1865; Nephtali André oli lõpetanud oma ülikooliõpingud ja oli merereisul. Prantsusmaa ja Alžiiri vahel lagedal merel kuuleb ta korraga selgesti hüütavat oma nime “Nephtali”; ta pöördub ümber, […]
Euroopa Füüsika Seltsi nõukogu koosolekult
Käesoleva aasta Euroopa Füüsika Seltsi (EPS) nõukogu võõrustas Saksamaa Füüsika Selts (The Deutsche Physikalische Gesellschaft , ehk DPG) ning see toimus Bonni lähedal Bad-Honnefis asuvas Physikzentrum’is. DPG-l on 61000 liiget (üks suuremaid füüsikute ühendusi maailmas) ning Physikzentrum on üks kahest majast, kus DPG tegutseb. Teine maja on Magnus-Haus Berliinis ja see oli enne Saksamaa taasühinemist […]
Skytte medal emeriit-professor akadeemik Ene Ergmale
TÜ rektor professor Volli Kalm andis 24. märtsil, Johan Skytte mälestuspäeva eel TÜ muuseumi valges saalis emeriitprofessor akadeemik Ene Ergmale üle Skytte medali. Medaliga tunnustati Ergma pühendunud tegevust Eesti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse hea käekäigu eest seismisel ning tema panust Eesti kui kosmoseriigi arengusse. Eesti Füüsika Selts võib kinnitada – Ene Ergmad on tunnustatud […]
Kuidas peaks teadlane oma tööst rääkima?
William D. Phillips on füüsik, kes võitis 1997. aastal Nobeli füüsikapreemia (koos Claude Cohen-Tannoudji ja Steven Chu’ga), panuse eest laserjahutuse väljatöötamisel. Eesti Entsüklopeedia ütleb: “Laserjahutus on menetlus, millega saavutatakse gaasi aatomite või molekulide kaootilise soojusliikumise aeglustamine (keskmine kiirus 10 –2 m/s, temperatuur kuni 10 –7 K). Põhineb sellel, et valgus avaldab aatomikimbu liikumisele vasturõhku.” Allakirjutanul oli võimalus […]
Murphy seadustest ja inimvõimete piiridest
See võib tunduda uskumatu, kuid Murphy oli reaalne isik, kes elas Ameerika Ühendriikides kuni oma surmani 1990. aastal. Kapten Edward A. Murphy Jr. töötas õhujõudude insenerina. Kuigi ta osales oma karjääri jooksul paljudes projektides, pani Murphy seadusele aluse katse, kuhu ta sattus pea kogemata. Aastal 1949 tehti Californias asuvas Edwardsi sõjaväebaasis projekti MX981 katseid, et […]
21. mai 1946: Louis Slotinist saab „deemonsüdamiku” teine ohver
1989. aasta filmi „Fat Man and Little Boy” üks kõige haaravamaid stseene ei ole Trinity katse meisterlik kujutamine. See on hoopis stseen, kus väljamõeldud füüsik Michael Merriman keerab vussi kriitilisuse katse ja saab selle käigus surmavalt kiiritada. Merrimani tegelaskujus on ühendatud kaks tõelist füüsikut, kelle surm tegi neist teistlaadi sõjaohvrid. Kriitilisuse uuringud Los Alamose riiklikus […]
Madis Ollikainen: tänavune Tamkivi Reaalteaduste Fondi stipendiaat
Madis Ollikainen erineb peaaegu kõiges veel hiljuti laialt levinud füüsiku stereotüübist. Ei, füüsikud ei ole ujedad ja hajameelsed tüübid, kes teavad küll hästi füüsikat, aga muus elus on üsna saamatud. Seda küll, et Madis teab ametile kohaselt füüsikat, aga ta on ka aktiivne, sirge selja ja jutuga maailmakodanik. Eriti hea on tõdeda, et ta ei […]
Friedrich Kaasik: tänavune Tamkivi Reaalteaduste Fondi stipendiaat
On hea kuulda, et Tamkivi Reaalteaduste Fondi tänavune stipendiaat on Friedrich Kaasik. Eesti Füüsika Selts teab Friedrichit kui olulist ja asjalikku tegutsejat teaduse populariseerimise rindel. Ta on andnud oma väga väärtusliku panuse nii Teadusbussis, õpikodades, kui ka Teaduslaagrites. Õnnitleme ja soovime jätkuvat jõudu nii teadlasena kui ka teaduse äraseletajana. Loe asjakohast intervjuud fondi kodulehelt.
Charles H. Townes (28.07.1915 – 27.01.2015)
Laserite tähtsust teaduses ja tehnoloogias on raske üle hinnata. Neil päevil suri Charles H. Townes, üks laseri loojatest. Charles H. Townes on USA füüsik, sündinud Greenvilleys, Lõuna-Carolinas. Ta õppis Furmani ülikoolis (B.A. ja B.S. kraad 1935), Duke’i ülikoolis (M.A. kraad 1937) ja Kalifornia Tehnoloogiainstituudis (PhD, 1939). Lõpetanud õpingud, sai ta tööle firma Bell Telephone laboratooriumisse […]
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut – marsimaja
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased mõtlesid välja robotmaja tehnoloogia, milleks on iselahtipakkiv maja kasutamiseks ekstreemsetes elutingimustes, katastroofipiirkonnas või lausa Marsil. Projekt sai võimalikuks viie riigi – Prantsusmaa, Austria, Belgia, Tšehhi ja Eesti – teadlaste koostööst. Projekti nimega S.H.E.E (Self-deployable Habitat for Extreme Environments) ametlikul kodulehel on näha ka maja valmimisprotsessi www.shee.eu . Kuus tonni kaaluv maja […]
Noored Kooli programmist füüsiku pilguga
Jaak Vaabel lõpetas 2011. aastal Tartu Ülikooli füüsika erialal. Kõigi õpinguist avanenud võimaluste kiuste otsustas ta kandideerida Noored Kooli programmi, osutus väljavalituks ja veetis kaks aastat Lähte Ühisgümnaasiumis füüsikaõpetajana. Praegu töötab ta BigBank’is pangatarkvara haldusspetsialistina. Mida võiks füüsikataustaga noor õpetamisest saada – küsisime Jaagult 4 küsimust. Kuidas tekkis idee Noored Kooli programmi kandideerida? Õpingute ajal […]
Teaduspõhine otsustamine
Alates kivimite hüdraulilisest purustamisest (ingl. k. fracking) ja tuumenergiast kuni alternatiivmeditsiini ja kliimamuutusteni – miks on teaduslik informatsioon just siis, kui see on eriti oluline, tihtipeale kallutatud või puudub üldsegi? Robert P. Crease proovib leida mõningaid vastuseid.
Arutuse võidukäik
1865. aastal kirjutas William Stanley Jevons raamatu pealkirjaga “Küsimus söest” (The Coal Question). Ta arutles, et Inglismaal leiutatud kõrge efektiivsusega ning vähe toorainet kasutav aurumasin tähendab paljudele tarbijatele võimalust osta rohkem sütt. “On eksitav öelda, et efektiivsete masinate kasutamine tähendab kütuse säästmist. Tõde on otse vastupidine,” kirjutas Jevons nüüdseks omanimelisest paradoksist. Nähtus ei piirdu kunagise […]
Tartu Ülikooli füüsikamagistrant pälvis olulise tunnustuse
Tartu Ülikooli füüsikamagistrant ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kõrge energia ja arvutusfüüsika labori liige Joosep Pata pälvis Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) CMS (Compact Muon Solenoid) eksperimendi parimale noorele teadlasele suunatud stipendiumi. Stipendiumit rahastatakse Milneri fondi fundamentaalfüüsika eripreemiast. Auhind anti tunnustuseks LHC projekti eduka täitmise eest ning CMS eksperimendi olulise panuse eest Higgsi bosoni […]
Füüsika õppimisest: isikliku bakalaureusediplomiga Annika Pille
Levinud legendi järgi tuli Isaac Newtonile gravitatsiooniteooria idee mõtteisse siis, kui talle õun pähe kukkus. Annab vähe lootust, et sarnane vahejuhtum ajendaks eesti gümnaasiumilõpetajat füüsikat õppima. Kolm aastat tagasi astus Tartu Ülikooli füüsikastuudiumisse 54 tudengit. Nominaalajaga lõpetas neist 9. Kilde reaalteaduste õppimise ilust ja valust vahendab esmaspäeval Ülikooli sammaste vahelt bakalaureusediplomiga väljunud füüsikatudeng Annika Pille. […]
Kogemusi välismaalt: ETH Zürich
Johannes Heinsoo omandas füüsika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis. Nüüd õpib ta Šveitsis ETH Zürich-is (Eidgenössische Technische Hochschule Zürich) magistrantuuris. ETH Zürich on üks maailma parimaid reaaliaülikoole, mille vilistlaste nimekirja kuulub teiste hulgas Albert Einstein. Sellest, et kellade, maailma võimsaima elementaarosakestekiirendiga, heade juustude ning tippülikooliga Šveits asub tegelikult lähemal kui arvata võiks, Johannes räägibki. Õpid ETH Zürich-i riiklikus […]
Füüsika Instituudi direktoriks valiti professor Jaak Kikas
Pika debateerimise ja proovimise järel otsustas Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi (FI) teadusnõukogu Instituudi uueks direktoriks valida korrastamata süsteemide professori Jaak Kikase. Kikasega koos kandideeris kohale Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma. Uus direktor asub FI kodulehe andmetel ametisse 1. jaanuaril pärast otsuse kinnitamist TÜ rektori Volli Kalmu poolt. Fyysika.ee portaal soovib uuele direktorile ametiks jõudu! […]
Inauguratsioonileongu andis astrofüüsika professor Peeter Tenjes.
Tartu Ülikooli aulas andis neljapäeval (08.11.12) inauguratsiooniloengu astrofüüsika professor Peeter Tenjes. Professor Tenjes omandas kõrghariduse Tartu Ülikoolis, kus kaitses 1993. aastal ka astronoomia alase doktorikraadi. Täiendavalt omandas professor Tenjes haridust Napoli ja Göttingeni observatooriumis. Töö Tartu Ülikoolis algas astrofüüsiku jaoks assistendikohaga üldfüüsika kateedris, misjärel asus õppetagasiside põhjal üks tudengite lemmiklektoreid töötama Tartu Observatooriumi teaduri- ja […]
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Jaak Kikas
Käesoleva oktoobri lõpus valitakse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohusetäitja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. EFS (Eesti Füüsika Selts) Füüsikaüliõpilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Väino Sammelselg
Käesoleva oktoobri lõpus valitakse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohusetäitja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. EFS (Eesti Füüsika Selts) Füüsikaüliõpilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Mart Noorma
Käesoleva oktoobri lõpus valitakse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohusetäitja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. EFS (Eesti Füüsika Selts) Füüsikaüliõpilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]
CERN-i suveüliõpilane Joosep Pata jagab kahe suve kogemusi
Joosep Pata on Tartu Ülikooli füüsikamagistrant, kes veetis 2011. ning 2012. aasta suved Šveitsis, CERN-is (Euroopa Tuumauuringute Keskus Genfis) suveüliõpilasena. Nüüd on ta Eestis tagasi. Kohtume Joosepiga muljetamise eesmärgil Tartus füüsika õppehoones aadressil Tähe 4. Mida CERN-is õigupoolest tehakse? Suur LHC (Large Hadron Collider) kiirendi annab põhitulemusi. Lisaks on asutuses väiksemad, muuhulgas kalibreerimiseks kasutatavad eelkiirendid (kiirendite kaarti näeb […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku 2. osa, võistluspaika külalisi ei lubata
Eile möödus IPhO2012 rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi teooriaülesannete lahendamise päev, mil oli viieks tunniks rakkeis pea nelisada õpilast. Täna puhati, külastati Rakvere lossi ja valmistuti homseks eksperimentaalülesandeks. Otsustasin Tartus võistluspaika kaema minna. Pärast mitmeid telefonikõnesid leppisin kokku õhtupoolse aja füüsikatudengi ja olümpiaadi turvakontrolli ülema Raimo Armusega. Saare mees, kelle jalanumber on 50, seisis mul kui kalju uksel […]
Arg füüsik, kelle nimi elab tänu Higgsi bosonile edasi
Nelikümmend kaheksa aastat tagasi koges Briti teadlane Peter Higgsi “Heureka!”-tunnet, kui ta mõistis, et võib eksisteerida osake, mis põhjustab massi. Mass ise on üks suurimaid füüsikamüsteeriume. ,,Oi kurat, ma tean, kuidas seda teha!” tsiteerib endine kolleeg Alan Walker Higgsi sõnu. 83 aastane Higgs on austatud füüsik, kes suurendas meie teadmisi Universumist, kirjutab Physorg.com. Tagasihoidliku ja […]
TÜ füüsikatudeng sai kõrge rahvusvahelise tunnustuse atmosfäärifüüsika valdkonnas
TÜ kolmanda kursuse füüsikatudeng Riinu Ots pälvis NATO Science for Peace and Security poolt korraldataval konverentsil “International Technical Meeting on Air Pollution and its Application” toimunud noore teadlase konkursil kolmanda preemia. Otsus tehti teatavaks 10. mail Utrechtis (Holland) konverentsil, mis on järjekorras juba kolmekümne teine. Preemia teeb eriti hinnatavaks see, et konkurss on mõeldud noorteadlastele […]
Ad astra! Tähtede poole!
Motiveerituna ideest, et järgmise 100 aasta jooksul ehitatakse kosmoselaev, mis jõuab tähtedeni, koostas grupp entusiaste konkreetse kava selleni jõudmiseks. Eelmises septemberis Maa teaduslikku edukust uurinud tulnukate kosmoselaev võis küll NASA Kennedy Kosmosekeskusele keskenduda, kuid nad oleksid ehk rohkem teada saanud, kui nad oleksid mõned sajad miilid lääne poole lennanud: Orlandos toimus 100 Aasta Kosmoselaeva (100 […]
Sohk ja teadus kümme aastat hiljem
Selle aasta 8. märtsil ilmus “Sirbis” kümme aastat tagusele artiklile “Sohk ja füüsika” järelkaja, mille kirjutas KBFI direktor Raivo Stern, sest sel sügisel täitub kümme aastat päevast, mil rullus lahti skandaal, mis nüüdseks on lõppenud doktorikraadi äravõtmisega. Eelmise sajandi füüsikateaduse lipulaevast, Lucent Belli laboratooriumist vallandati teadliku petmise eest üks nende silmapaistvamaid ja edukamaid noorteadlasi Jan […]
Intervjuu füüsikatudeng Ants Remmiga
Tartu Ülikooli Liivi tänava õppehoones said kokku kaks füüsikatudengit. Üks neist küsitleja ning teine vastaja rollis. Ants Remm sai hakkama vägitükiga ja võitis 28.12.11-03.01.12 toimunud Maailma Füüsikaolümpiaadil kuldmedaliga teise koha. Uku Püttsepp küsis täpsustavaid küsimusi. U: Räägi lähemalt oma olümpiaadikogemusest. Mida sa täpselt tegid, kus käisid? A: Käisin Indoneesias, Lomboki saarel, mis on Bali saare […]
Viitamine korda
Lisaks ägedate eksperimentide korraldamisele ja põnevate probleemide kallal juurdlemisele tuleb teadustöös muudki huvitavat ette. Üheks selliseks elevust tekitavaks valdkonnaks on viidete organiseerimine artiklite vormistamisel! Enda magistritöös tegin viitamise käsitsi. Juhul kui viiteid on vähe, siis võib see tõesti kõige mõistlikum olla. Trükkisin ükshaaval kõik sisse ja ei vaevanud oma pead mingi peenema tööriista õppimisega. Nüüd […]
Mechanical Engineering ja õppimine Taanis
Teadupärast on TÜ füüsika kursuse väljalangevus üpriski suur. Mina astusin välja pärast neljandat kursust, sest vajasin midagi praktilisemat. Otsustasin minna õppima Taani VIA University College’i Horsensi ülikoolilinnakusse, kus asub School of Technology and Business. Mina valisin oma erialaks Mechanical Engineering’u, kuhu sisse astumiseks on lisaks inglise keelele vaja ka head matemaatika ja füüsika oskust. Esimene semester […]
Praktika Saksa Kosmosekeskuses (DLR)
2011.a. suvest alates on Tartu Ülikooli tudeng Kaupo Voormansikil võimalus olla praktikal Saksa Kosmosekeskuses (saksa keeles Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt) mis on võimas Saksa riigi teadusasutus. DLR-i võib nimetada ka Saksa Kosmoseagentuuriks, umbes nagu NASA Ameerikas. DLR-i all tegutseb kümneid instituute mitmes Saksamaa eri kohas (Oberpfaffenhofenis, Kölnis, Stuttgartis, Bremenis jne). Pikemalt saad lugeda […]
Robotexist robotiehitajate pilgu läbi
Sisenen ruumi, kus on ilmselt rohkem lahtisi juhtmeotsi, ostsilloskoope ja programmaatoreid kui keskmises ülikooli auditooriumis. Epoksiidliimi, jootekolbide ja kampolilõnade vines võtavad mind vastu Johannes Heinsoo, Sander Tammesoo ja Mihkel Heidelberg, nelikust puudub Karl Tarbe. Olen Tartu Ülikooli Tähe tänava digilaboris, kus valmisid selle aasta Tartu Ülikooli Robotexil osalenud robotid. Robotex on juba üheteistkümnendat korda toimunud […]
Tartut väisas tuntud teaduse populariseerija Keith Devlin
Sel esmaspäeval pidas Tartu Ülikooli Liivi tänava matemaatikahoones avaliku loengu üle maailma tuntud matemaatika ja teaduse populariseerija, enam kui kolmekümne raamatu autor Stanfordi Ülikooli õppejõud Keith Devlin. Devlin on sündinud Inglismaal, ent elab ja töötab aastast 1987 Ameerika Ühendriikides. Loengu sisuks oli matemaatika tõelise filosoofia selgitamine. „Will the real philosophy of mathemathics please stand up?“ […]
Vladimir Dogiel: “Mulliteema läheb kuumaks!”
Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikide teadlaste poolt Fermi gammakiirte teleskoopi kasutades avastatud gammakiirte mullide päritolusse hakkab tasapisi selgus saabuma. Samas ei maksa ootusi veel liiga kõrgeks avada, arvab üks uue teooria autoritest, P. N. Lebedevi nimelise füüsikainstituudi doktor Vladimir Dogiel.
Naljakad teadusuudised
Ühel hommikul kuulsin Kuku raadiost, kuidas juhatati sisse järgmist, teadusuudistele pühendatud lõiku. Kuulajatele lubati “naljakaid teadusuudiseid”. Mõned päevad varem osalesin ERR ja SA Archimedes poolt korraldatud konverentsil “Teadusrikkuse levialas”, nii et sõna langes ettevalmistatud pinnasesse, kratsisin kukalt … naljakaid? Aegu tagasi räägiti teadlastest nende elevandiluust tornides. Nad ei suhelnud kellegagi, ajasid oma suurt ja tähtsat […]
Teadusuurimuste kontrolli läbipaistvusest
Autor: Joerg Heber Teadusajakirja toimetajana on üks minu põhilisi kohustusi organiseerida avaldamiseks saadetud teadusartiklitele kohase ekspertiisi andmine.Ma palun eriala asjatundjatel uurimus üle vaadata ning selle tehnilise õigsuse kohta arvamust avaldada. Samuti hinnata, milline tähtsus ning mõju uurimusel olla võiks. Nimetatud ekspertidel on autori identiteet teada, mil autoritele nende uurimuste ülevaatajate nimesid ei avaldata. Selline tava […]
UDFy-38135539 – katsetades Väga Suure Teleskoobi võimete piire
Euroopa astronoomid kinnitasid neljapäeval ajakirjas Nature ilmunud artiklis oma Ameerika kolleegide aimdusi, et nad on avastanud 13,1 miljardi aasta kauguselt inimkonna jaoks teadaolevalt kõige kaugema kosmilise objekti. Galaktika võimaldab teadlastel heita pilk tingimustele, mis valitsesid vaid 600 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, vahetult suure kosmilise selginemise – reionisatsiooni – järel. Avastus kompab kahtlemata Väga Suure […]
Tants peenstruktuuri konstandi ümber
Tom Crawford – uurides miljardite aastate kaugusel asuvaid galaktikaparvi
Selle nädala kolmapäeval teatas Lõunapooluse Teleskoobi (SPT) juures töötav töörühm, et on avastanud seitsme miljardi valgusaasta kauguselt meile teada oleva universumi massiivseima galaktikaparve. Ennustatakse, et galaktikaparv kaalub ligikaudu 800 miljardit Päikese massi. Leid on alles esimene juba millimeeter-lainete piirkonnas läbikammitud 200 ruutkraadist lõunataevast. Kokku planeeritakse SPT tumeenergia uuringutes uurida 2500 ruutkraadi jagu taevalaotust. Eesti Füüsikaportaal […]
Riina Leet: “Füüsikud pole ühiskonnas mingid outsider’id”
Rannu keskkool, Eesti Füüsika Seltsi õpetajate osakonna esinaine. Miks peaks koolides üleüldse füüsikat õpetama? Oo… (naerab). Esiteks, tegelikult on ka väga palju lapsi, kellele füüsika meeldib. Lihtsalt seda ei ole väga popp välja öelda. Ma ise olen mitmel korral oma koolis küsinud, et kuidas siis ikkagi lood on ja ei ole see füüsika üldse see […]
Lehho Jõumees: “Seeme on hakanud idanema”
Kohtla-Järve Gümnaasium Miks peaks üleüldse koolides füüsikat õpetama? See on väga huvitav õppeaine. Kuigi elu on läinud niimoodi, et füüsikat hakatakse õppima mitu aastat hiljem kui varem. Kui ma ise koolipoiss olin, hakkasin ma kuuendast klassist füüsikat õppima. Minu meelest ei olnud see küll nii raske, kui praegu tundub see olema kaheksandas klassi olijatele. Millest […]
Birgit Ellermäe: “Ei tohiks segamini ajada teaduse tegemist ja haritust.”
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Sikupilli Keskkool Miks peaks füüsikat üleüldse koolides õpetama? Vastan sellele küsimusele küsimusega? Miks on suhtlemiseks vaja õppida keeli? Nii nagu ilma keeleta ei ole võimalik suhelda, lugeda huvitavat kirjandust, ei ole ka võimalik üks pluss ühte tundmata käia poes ja matemaatikat tundmata lugeda füüsikat ja füüsikalisi ning keemilisi nähtusi mitte […]
Jaan Paaver: “Kui õpetajad ei usalda iseennast, siis ei usaldata ka neid”
Tartu Forseliuse Gümnaasium Mida peate füüsika õpetamise juures prioriteetseks ning miks peaks üleüldse koolides füüsikat õpetama? Mitte ainult füüsika õpetamise, vaid igasuguse õpetamise juures on oluline, et oleks valikuid. Muidugi on selliseid väga põhilisi asju, mida peab õppima ilma valimise ja vaidlemiseta. Näiteks tuleb õppida lugema ja arvutama ja mõnda võõrkeelt kuluks ka ära õppida […]
Andrew Collier Cameron: “Me oleme seni näinud vaid väga suure jäämäe tippu.”
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil esitles NASA Kepleri töörühm sellele paar päeva eelnenud pressiteate kohaselt “väga intrigeerivat” planeedisüsteemi. Uue uurimuse kohaselt tiirleb Maast rohkem kui 2200 valgusaasta kaugusel asuva tähe ümber kaks Saturni-sarnast planeeti, mille tiirlemisperioodides esinev ajavariatsioon viitab sellele, et süsteemis on ka üks Super-Maa sarnane planeet. Lisaks uudsele ülitundlikule vaatlusmeetodile, mida on varem kasutanud vaid […]
DZero anomaalia jätkub – hiiglaslik viga, uus füüsika või midagi muud·?
D0 eksperimendi detektor täheldab endiselt CP-rikkumist·! Anomaalsed tulemused ei kao kuhugi ning DZero töörühm eesotsas V. M. Abazoviga avaldas üheaegselt oma tulemused nii ajakirjas Phys. Rev. Letters ja Phys. Rev. D. Kas registreeritud kõrvalekalded tähendavad tõepoolest laengu-paarsuse sümmeetria (CP) rikkumist või on tegu vigase eksperimendiga? Paradigma ei ole veel oma otsust teinud, kuid kaalukauss hakkab […]
…nad kutsusid seda Climategate’i* afääriks
I vaatus·: Toetuse tipul Aasta 2007. Värskelt on ilmunud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change, toim.) neljas kliimaraport ning BBC uuringu kohaselt arvab keskmiselt 79% küsitletutest 22 riigist, et globaalset soojenemist põhjustab eelkõige inimtegevus. Isegi arengumaades arvab napp enamus, et valitsused peaksid probleemi lahendamiseks midagi tegema. Vaimustus tipnes Nobeli rahupreemia andmisega ÜRO kliimapaneelile ning Al […]
Mart Noorma ehk see on väga võimalik!
Bussi krabisevast kõlarist hakkab kostuma 90ndate aastate keskpaiga kantrihitt “Everything is possible*.” Bussijuht lisab gaasi. Umbes 43 minuti pärast kuulen ma sedasama LoTe õppeprodekaani Mart Noorma käest Eesti oma satelliidi kohta. Ja selle kohta, et kaheksanda klassi õpilastele on võimalik pelgalt mõne kätepaari abil seletada ära miljonite kilomeetrite kaugusel oleva tähe olemus. Tuleb lihtsalt veidi […]
Marianne Heida ehk võrratuteks avastusteks ei pea tingimata professor olema
Sõnadega “Me oleme ühe veidra röntgenkiirte allika leidnud,” alustab Marianne Heida oma artiklit värskelt ilmunud ajakirjas The Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Tõenäosus, et tegu on supermassiivse galaktikast välja lendava musta auguga, on üpris suur. Veidi väiksem on tõenäosus, et ühe sellise otsa võiks komistada bakalauruse tööd tegev tudeng. Vahetevahel veab. Jaan-Juhan Oidermaa: […]
Anu Reinart: sihikindel täht Tõravere taevas
Anu Reinart on nüüdseks olnud Tartu Observatooriumi direktor juba peaaegu kuu aega. Ja tal on kindel siht ja nägemus. Selles veendusin ma niipea, kui ma mõni kuu varem tema kabinetti astusin – iga võimalikku lauapinda katsid observatooriumi peahoone juurdeehitus -ning renoveerimistöödekavandid. Fantastilise innuga asus ta kohe seletama, mis ja kuidas uuendatud hoones paiknema hakkab. Siiski […]
Eesti füüsika annab aru: Peeter Saari
Teaduse teekaardist ja Eesti teaduse rahastamisest Objektiivselt on praeguse Eesti teaduse seisukord hea, suuresti tänu kunagi tehtud õigetele otsustele, mis puudutab finantseerimist ja teaduse orientatsiooni. Ilma Euroopa rahadeta on Eesti riik võtnud vastu mitmeid otsuseid teaduse rahastamiseks. Poolteist aastat tagasi toimus tippkeskuste konkurss, millest küll füüsikud ja astronoomid eriti osa ei saanud. Viimasel ajal toimus […]
Eesti füüsika annab aru: Anu Reinart
Tartu observatoorium Ma usun, et Tartu observatoorium pälvib lähiajal rohkesti tähelepanu. Suuresti tänu sellele, et Eesti riik on astunud suuri samme Euroopa Kosmoseagentuuriga liitumiseks. Eelmise aasta novembris kirjutati alla leping, mille tagajärjel arvati meid ESA-ga koostööd tegevate riikide hulka. Teisest küljest on Tartu observatooriumil ette näidata pikk ajalugu astronoomia ja kaugseire vallas ning kindlasti plaanime […]
Eesti füüsika annab aru: Raivo Stern
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut KBFI põhitegevust kandvad majad on Tallinnas kahes kohas. Kesklinna majas (Teatri väljak 3) paikneb teoreetilise füüsika osa, kus tegeletakse valdavalt kõrgete energiate füüsikaga. Seetõttu oleme tihedalt seotud ka CERN-iga ning ootame kärsitult LHC esimesi tulemusi. KBFI peamaja on Akadeemia tee 23, Mustamäe teaduslinnaku taga, kus oleme olnud juba tükk aega […]
Eesti füüsika annab aru: Ilmar Kink
Nanotehnoloogia arenduskeskusest NanoTAK asustati 2004. aastal ning on mõeldud Eestis tehtavate nanotehnoloogia alaste uuringute tegemiseks. Oma täieliku töörütmi omandas organisatsioon 2005. aastaks. Tegu on iseseisva uurimisasutuse, mis täidab nišši erafirmade ja ülikooli akadeemilise poole vahel. Seega tegeleb ta ettevõtetele suunatud tehnoloogiate arendamisega. 2009. aastal tegi Ettevõtluse Sihtasutus otsuse jätkata NanoTAKi finantseerimist aastani 2015, seejuures muutub […]
Eesti füüsika annab aru: Ergo Nõmmiste
Uue FI maja projekt Maja on planeeritud ehitada Maarjamõisa väljale, kuhu kunagine ülikooli arengukava nägi ette kogu LOTE struktuuri rajamist. Keemiahoone ja Tehnoloogia instituut on juba valmis, lisaks ehitatakse sinna tulevikus ka Siirdemeditsiinikeskus. Füüsikahoone ehitamiseks tuli eelnevalt teha tõukefondidele eeltaotlus. Meie õnneks vahetus nende taotluste tegemise ajal ka rektoraat, nimelt poleks see vana rektoraadiga ilmselt […]
Hannes Tammet – äikesekantsler Zeusi paremal käel
Emeriitprofessor Hannes Tammetile (72) endale tegelikult väga ei meeldi, et teda Zeusi kantsleriks kutsutakse. Kuigi ei saa salata, et ta on selle ka auga täielikult välja teeninud. Tammeti atmosfääri ioonide ja aerosoolide tekke ning evolutsiooni alal tehtud uurimistöödetsükkel on vaid üks piisk karikas, et teda päris olümposlastega samale pulgale tõsta. Seda sama arvas ka riigi […]
Eestis ja Ameerikas: vahet pole?
Tartu Ülikoolis toimus 22.jaanuaril ettevõtjatele suunatud avatud uste päev, mille peaeesmärgiks oli laiema kontakti tekitamine kahe moodsas maailmas lahutamatu osapoole – ettevõtluse ning teaduse vahel. See omakorda võiks luua kasvulava uute innovaatiliste toodete leiutamiseks, mis elavdaks seeläbi Eesti majandust ning tõstaks selle konkurentsivõimelisust ka laiemas maailmas. Sõnu „innovatsioon“ ja „läbilöögivõime“ on viimasel ajal kasutatud massiliselt, […]
Leiutamisest, innovatsioonist ja Jaan Tatikast
Viimasel aastal (innovatsiooniaastal!) on meedias üsna sagedasti vastandatud loovust ja innovatsiooni tuupimisele. Justkui oleks meelde jätmine loova mõtte vastand ja läbinisti halb. Mis on loovus ilma teadmisteta? Hiljuti kohtasin mänguasjapoes klaaskasti, mille sees ilutses Eesti noorte leiutajate koostatud sõiduvahendi mudel. See sõiduvahend oli väga sarnane ühes kuulsas telelavastuses nähtud Jaan Tatika leiutisega. Mõttes seda tükki kerides tekkis pähe […]
Üks arvamuste vahetus imevidinate teemadel
Alljärgnev diskussioon toimus füüsikute listis. Algatajaks Aigar Vaigu, seoses füüsikute listi saadetud imevidinate müügikuulutuse peale. Nimelt toimus selle aasta 7. detsembril Tartu Teaduspargi Inkubatsioonikeskuses micrim.eu tervisekiipide esitlus Micro Fa ja ABM kiibid.
Jon Cartwright: Teadusembargod
Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all väljastades embargo all teaduslikest töödest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste võimalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline süsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks või hoopis pärsib seda. Loe edasi …
Üks arvamuste vahetus kliimasoojenemise teemal
Alljärgnev on väljavõte füüsikute listis toiminud kliimasoojenemisteemalisest diskussioonist. ————————————————— Minu tellitud Cyclesi list tõi tõsiseid kahtlusi kliima soojenemise teooria suhtes. Toon viited: The report below should not anymore include the question mark, because now there is no doubt that all these scientists were falsifying real data and creating bogus data far and wide, all quite […]
Arvi Freiberg: Kõige tähtsam energeetika
Maailma asju liigutavat kaks jõudu – sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt täis. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus, on pidevas toidunäljas. Toidu hankimise nimel on läbi ajaloo peetud lugematul arvul sõdu. Ja kardetavasti tuleb neid ette […]
Helen Quinn: Mis on teadus?
Kõneldes teadusest mitteteadlastele, näiteks õpilastele või avalikkuse ees laiemalt, kipuvad teadlased eeldama, et nende arusaam teadusest langeb kokku kuulajate omaga, ometi olen kogenud, et see ei pruugi nii olla. Väljendudes võimalikult lihtsalt – teadlased mõistavad teadust nii protsessina, mille käigus uuritakse looduse käitumist ja omadusi kui ka teadmiste koguna, mis uurimistöö tulemusena sünnib. Samas näib, […]
Robert P. Crease: Elu piirialal
Traditsiooniliselt peetakse füüsikat teadusharuks, mille kõrgeimaks eesmärgiks on mõista, millest mateeria koosneb ning millised jõud neid osiseid koos hoiavad. Robert P Crease’i sõnul on reaalsus aga kordi keerulisem. Loe edasi …
Michael Nielsen: Avatud teadus
Internetipõhiseid suhtlusvõrgustikke ja andmebaase on tohutul hulgal, kuid miks enamik teadlasi seal pakutavaid võimalusi nii harva kasutavad? Järgnevas artiklis selgitab Michael Nielsen, kuidas senist internetipõhise koostöö kultuuri tõhusamaks muuta. Loe edasi …
Avalik teadus
fyysika.ee-s ilmus tõlkeartikkel, mis arutleb teaduse ja internetimeedia omavahelise suhestumise teemadel ja avatud teadusest: http://www.fyysika.ee/teadus/avatud_teadus/
E-õppe olukorrast.
Veel üks mõte e-õppe konverentsilt: Tundub, et tänast e-õpet võib väga jämedalt võttes paigutada teljele, kus ühes otsas on erineva keerukusastmega süsteemid tekstide, piltide, videote ja slaidide üleslaadimiseks, teises otsas aga need, mis püüdlevad selle poole, et ühel või teisel kombel õpetajat asendada. Esimesena mainitud “otsa” näited: koolielu.ee, miksike.ee … igasugused blogid, suhtluskeskkonnad, repositooriumid, jne, […]
Teadusbuss või trikibuss? Üks füüsikute diskussioon.
Alljärgnev tekstirida pärineb Teadusbussi listist. Arutluse all oli küsimus … aga see on esimeses postituses ka kirjas. Kirjades viidatud “Teadusbussi seminar” on Tartu Ülikoolis korraldatav seminarikursus, kus tudengitel on võimalik harjutada teadusteatri tegemist. Mis arutelu tulemus on? Seda on isegi keeruline lühidalt sõnastada. Lugege ise, mõelge kaasa. Niisiis: ———————– Tere! Edastan kirja, mille Henn saatis. […]
Kliima soojenemisest klimatoloogi pilguga
Läinud neljapäeval nädalalehes Eesti Ekspress ilmunud intervjuu akadeemik Endel Lippmaaga kliima soojenemise teemal [1] sütitas ka laiemas avalikkuses ja enamgi teadlaste ringis tulise arutelu. Kahjuks pani ajakirjanik loo kirja kohatus irooniavõtmes, mis varjutas tegelikku küsimust. Mõneti vahetumalt sai akadeemik Lippmaa seisukohtadega tutvuda järgnenud teledebatis, mida saab vaadata telekanali kodulehelt [2]. Lõplik tõde muidugi ei selgunud […]
Suur punane nupp
Öeldakse, et me peame reaalteaduseid rohkem ja paremini populariseerima. Öeldakse, et Tartusse võiks ehitada SA Teaduskeskus AHHAA uue maja. Ma ei saa lahti küsimusest: kui rikastes riikides on olemas teaduskeskused, omakeelne populaarne teadusajakirjandus ja lõputud veebiavarused, suurepärased õppevahendid ja kõrge elatustase, aga sealjuures kostub endiselt ohkeid reaalteaduse madalast populaarsusest, siis kas pole selles va populariseerimise […]
Üks plaan Eesti teadussüsteemi reformimiseks
Autoriteks on Mait Müntel ja Martti Raidal, dokumendiga saate tutvuda sellelt lingilt. Tegemist on ettepanekuga, mis on saadetud Teaduste Akadeemiasse, eesmärgiga saada sellele dokumendi lõppu märgitud akadeemikute allkirjad. Arvatavasti tahavad autorid jõuliselt sekkuda TAKS’i (teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus) reformimisse.
Tuleb teada, mida teadusest räägid
Tahaksin lisada füüsikust teadlase mõtteid 16. mai UT-s ilmunud Villu Päärti arvamusloos «Kui tumm avaks suu» teemadel. Viidatud artiklist loeme: «Eestis on teadus meedias endiselt midagi marginaalset, raskesti arusaadavat ja tõlkimatut». Võiksime ka küsida, mis on üldse teaduskommunikatsiooni eesmärk? Pakkuda lugejale meelelahutust, huvitavaid nupukesi? Anda maksumaksjale aru? Tekitada noortes huvi? Kujundada inimeste maailmapilti? Eks […]
Kui tumm avaks suu?
Villu Päärt Ajalehest Universitas Tartuensis. Nagu merisiga – ei meri ega ka siga. Nii iseloomustas Tiina Kangro teadusajakirjandust. Kangro juhtis selle kuu algul Tallinnas sihtasutus Archimedese korraldatud teadusmeedia konverentsi «Teadus: tumm või tummine», mille põhiküsimuseks oli, miks teadusteemad meediasse ei jõua. Teadusajakirjandus on Eestis ju olemas. On umbes kümmekond ajakirjanikku, kes teadusteemadel kirjutavad. Lisaks veel […]
Teadusembargod
Tõlgitud portaalist physicsworld.com Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all väljastades embargo all teaduslikest töödest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste võimalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline süsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks või hoopis pärsib seda. 2000. aasta 19. juuni hilisel pärastlõunal avaldas USA uudistelehekülg NASA Watchandmekillukesi NASA poolt Valgesse majja […]
Sohk ja füüsika
Ingolf Lindau ja Indrek Martinson, Lundi Ülikool Piret Kuusk, TÜ Füüsika Instituut Sissejuhatus Eetika on viimasel ajal tähelepanu keskmesse tõusnud ka seni end väärtushinnangutest distantseeruda püüdnud loodus- ja täppisteadustes, ja seda koguni kahes erinevas mõttes. Esiteks, ühiskonna poolt teadusele esitatud üldine maksiim nõuab, et teadlased ei tohi osaleda massihävitusrelvade arendamises ning projektides, mis võivad kahjustada […]
Jõulueri: Teaduse tippude mõtted tihendatud kujul
Portaali edge.org tegijate eestvõttel küsiti maailma juhtivatelt teadlastelt, mida nemad oma töös tähtsaimaks peavad. Et tõenäoliselt kulunuks igaühel rahuldavaks vastuseks enam aega, kui arvatav lugeja kulutada maldab, said mõtted ruumilise piirangu – üks A4 formaadis lehekülg. Kuhu jääb ideede sisulise ulatuse piir, saab vaadata siit. Tänud Mihkel Kreele Toimetas Erik Randla