Intervjuu füüsikatudeng Ants Remmiga

Tartu Ülikooli Liivi tänava õppehoones said kokku kaks füüsikatudengit. Üks neist küsitleja ning teine vastaja rollis. Ants Remm sai hakkama vägitükiga ja võitis 28.12.11-03.01.12 toimunud Maailma Füüsikaolümpiaadil kuldmedaliga teise koha. Uku Püttsepp küsis täpsustavaid küsimusi.

U: Räägi lähemalt oma olümpiaadikogemusest. Mida sa täpselt tegid, kus käisid?

A: Käisin Indoneesias, Lomboki saarel, mis on Bali saare kõrval. Toimus Maailma Füüsikaolümpiaad (World Physics Olympiad), kus sain teise koha. Kutsutud olid üldiselt Rahvusvahelise olümpiaadi ning Aasia olümpiaadi hõbe- ning kuldmedalistid. Lisaks olid kvalifitseerumiseks internetipõhised eelvoorud. Pärast teatud hulga ülesannete lahendamist võisid lõppvooru saada. Veel olid külalised ning korraldajamaa võistlejad. Koht oli napp, toimus tihe rebimine. Võitis üks Hiina tudeng, kes oli olümpiaadil ainus oma rahvuse esindaja. Neil toimus samal ajal eksamisessioon, vist selle pärast osad ei saanud kohale tulla.

U. Kuidas internetikvalifitseerumine välja nägi?

A: Vist eelmise aasta märtsikuus anti huvitatutele kümme ülesannet lahendada. Pärast määratud aega tuli veebis ülesanded esitada. Seejärel toimus paar kuud arutelu ja otsustamine.

U: Mida kõrge koht olümpiaadil endaga peale medali kaasa toonud on?

A: Palju meediatähelepanu. Enne polnud niimoodi meediaga kokku puutunud. Ise ei hinnanudki saavutust nii kõrgelt. Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, mis toimus suvel, on pikema traditsiooniga ning suurem üritus kui maailmafüüsikaolmüpiaad.  Sain sealt ka kulla, sellepärast mind maailmaolümpiaadile kutsutigi. No ilmselt on Indoneesia teine koht kõva tulemus. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil ma olin neljakümne neljas või neljaikümne kuues, aga see Indoneesia teine koht on vist ikka parem.

U: Kuidas kohapeal olud olid?

A: Esiteks lennukiga mitu päeva reisimist koos ümberistumistega. Kohale jõudes oli avamistseremoonia juba alanud. Esimene päev mingeid eksursioone ei olnud, ei mäletagi väga täpselt enam. Põhimõtteliselt toimus kaks päeva võistlusi. Esimesel päeval teooria ja teisel päeval eksperimendid. Õhtupoolikutel toimusid sotsialiseerumisüritused. Näiteks pandi alus noorte füüsikute Facebooki kommuunile. Suur küsimus oli kommuuni administraatori leidmine.

U: Kui pikalt ülesandeid lahendada tuli, oli koormav?

A: Mõlemal päeval oli ette nähtud viis tundi tööd. Samas on mul neid viietunniseid plokke juba nii palju olnud, et väga räsiv ei olnud. Olen pika harjutamise peale ära harjunud. Eesti lõppvoorud on ka viis tundi pikad, lisaks ka rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil ning piirkonnavoorudes.

U: Milliseid ülesandeid lahendada tuli?

A: Esimesel päeval oli kolm teooriaülesannet. Teisel päeval kaks eksperimenti, mõlema jaoks aega kaks pool ja tundi. Eksperiment toimus kahes osas, vahepeal oli lõunasöök. Teooriaülesannete mehaanikaülesande püsituses oli kirjeldatud koos algtingimustega kuidas võll, mille otstes on rattad, asetseb kaldpinnal. Pidin kirjeldama võlli liikumist, selle asukohta sõltuvalt ajast. Teine ülesanne oli magnethõljukite kohta. Kirjeldati erinevaid tehnoloogiaid, kuidas hõljukid töötavad. Lähemalt käsitleti üht konkreetset lahendust. Rongi all on tugevad magnetid, mis on järjest kõrvuti erinevate nurkade alla paigutatud. Need tekitavad ringidekujulised magnetväljad.  Rong sõidab juhtivate rööbaste kohal kindla kiirusega. Tuli välja, et rööbaste ja rongi vahel tekib tõstejõud. Puhtalt selle põhjal, et muutuv magnetväli põhjustab rööbastes induktiivvoolud. Põhimõtteliselt Lenzi reegel. Siis oli veel optika sektsioon, mille käigus pidi leidma valguse levimise mudeli. Tavaliselt võetakse appi murdumisseadus, siinuste jagatis jne. Tuleb aga välja, et valguskiire trajektoor on sama, mis kerge massi trajektoor mingis potentsiaaliväljas. Oli ette antud murdumisnäitaja. Tuli leida potentsiaaliväli, mille korral kerge mass liiguks valgusega samas etteantud rajektooris. Siis pidi veel miraaže uurima, üks teoreetiliselt kuumas kõrbes ning teine mere kohal.

U: Kuidas sa neid miraaže kirjeldasid, lihtsalt printsiipe?

A: Ei, neid tuli ikka numbriliselt uurida. Niisama kirjeldavaid ülesandeid ei olnud. Ülesaned on enamasti näiteks sellised, et anna trajektoori võrrand või kõrgus maapinnast sõltuvalt x koordinaadidst. Teisel päeval olid siis kavas eksperimendid. Üks oli granulaasete materjalide, ehk siis liiva, uurimine. Sel ülesandel oli neli alamülesannet. Esimeses uuriti erinevaid liiva hõõrdetegureid, näiteks kui graanul veereb ja kui ei veere. Teine oli liiva tiheduse määramine. Liiv tuli uputada ja siis mõõta ruumalasid ja masse, nagu Archimedes. Oli kolm eirinevat tihedust. Veel tuli arvestada, et graanulite vahel võib olla õhk jne. Kolmas eksperiment oli liivaterakese suuruse hindamine. Sellega jõudsin vaid poole peale, raiskasin esimese kahe ülesande peale aja ära. Eksperiment oli midagi sellist, et paned liiva vee sisse, loksutad segamini ja siis vaatad kui kiiresti liiv settima hakkab. Settimise kiirus peaks sõltuma liivaterakese suurusest. Viimane eskperiment oli kõige huvitavam, sinna ma kahjuks ei jõudnud. See oli kraatrite tekkimisest. Tuli väiksesse liivakasti väikesi kuulikesi kukutada. Põhimõtteliselt pidi leidma kraatri raadiuse ja kuulikese energia sõltuvuse. Teine eksperimendiplokk oli elektrijuhi eritakistuse määramise kohta. Otse mõõtes võib uur osa takistusest olla mõõdiku kontaktides, mis ei ole kuigi täpne. Parem on takistust mõõta magnetilise takistusjõuga. Juhi kohal magnetit liigutades tekib ringvoolude tõttu takistusjõud. Need sõltuvad jällegi sellest, kui kiiresti magnetit liigutad. Eksperimendis ajas elektrimootor magnetit metallplaadi kohal ringi. Tuli uurida, kui palju mootor aeglasemaks jääb, uurida mootori omadusi, jne.

U: Miks otsustasid füüsikat õppima minna?

A: Ilmselt olümpiaadide tõttu. Põhikoolis ja gümnaasiumis osalesin mitmete ainete olümpiaadidel. Tegin matemaatikat, informaatikat, pisut keemiatki. Matemaatikas ja informaatikas olen ka rahvusvahelistele olümpiaadidele jõudnud, keemias mitte. Põhimõtteliselt oleks saanud ka midagi muud õppida, aga mulle tundub, et füüsika on see kõige põhilisem ja fundamentaalsem.

U: Mida sa ütleksid loodusteadustest huvitatud õpilasele, kas ta peaks tulema õppima füüsikat?

A: Mina arvan, et huvi peab tulema inimesest loomulikult, ja kui see huvi on, siis milles probleem, muidugi tulgu füüsikat õppima!

Lugeja saab olümpiaadi ülesannetega tutvuda siin.