25. augustil avati Tartus Maarjamõisa teaduslinnakus pidulikult Ida-Euroopa kaasaegseim füüsikakeskus Physicum. Enam kui 16 miljonit eurot maksnud ehitus algas 2012. aasta juunis. Hoolimata vihmast oli hoone avamist vaatama tulnud palju uudishimulikke. Avatud ustega majas toimusid ekskursioonid ning tehti teadusteatrit. Suuremates auditooriumides peeti kõnesid ning näidati filme. Lapsed said osaleda töötubades. Õhtu edenedes mängis tantsuks bänd. […]
Lõppes 2013. – 2014. aasta Eesti õhusaaste mõõtmise kampaania
Äsja lõppes Eesti Füüsika Seltsi ja GLOBE Eesti eestvedamisel 2013. – 2014. aastal toimunud Eesti õhusaaste mõõtmise kampaania. Projektis osales 25 Eesti kooli, mõõdeti tahma ning NO2, O3, NH3 ja SO2 sisaldust õhus. Saadud tulemustega on võimalik tutvuda siin http://www.globe.ee/ohusaaste/?page_id=688. NO2, O3, NH3 ja SO2 mõõtmistulemustest valmis ka gümnaasiumi õpilastele mõeldud andmete analüüs ja suunitlused uurimistöö läbiviimiseks http://www.globe.ee/ohusaaste/?p=704. GLOBE (Global Learning […]
Leiti otsene tõend nii kosmilisele inflatsioonile kui gravitatsioonilainetele
Universum tekkis ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi nähtusest, mida nimetatakse Suureks Pauguks. Selle alghetkeil paisus kaduvväikse sekundi murdosa jooksul Universum eksponentsiaalselt, kaugele meie parimate teleskoopide vaateulatusest. Ilus lugu, ent kuni selle nädala alguseni katselise tõenduseta. Esmaspäeval teatas Harvard-Smithsonian astrofüüsika keskus oma veebilehel ametlikus teadaandes, et on kosmilisele paisumisele (inflatsioonile) leidnud esimese otsese tõendi. Avastuse au […]
Noored Kooli programmist füüsiku pilguga
Jaak Vaabel lõpetas 2011. aastal Tartu Ülikooli füüsika erialal. Kõigi õpinguist avanenud võimaluste kiuste otsustas ta kandideerida Noored Kooli programmi, osutus väljavalituks ja veetis kaks aastat Lähte Ühisgümnaasiumis füüsikaõpetajana. Praegu töötab ta BigBank’is pangatarkvara haldusspetsialistina. Mida võiks füüsikataustaga noor õpetamisest saada – küsisime Jaagult 4 küsimust. Kuidas tekkis idee Noored Kooli programmi kandideerida? Õpingute ajal […]
TÜ Chemicumis avati Magnetlabor
Tuumamagnetresosnants ehk TMR on teadusele ülikasulik nähtus. Sellega saab mitmekülgselt uurida nii tahke kui vedela aine koostist, jälgida keemiliste reaktsioonide kulgu, uurida rakumembraane ning luua inimese sisemusest ruumilisi pilte. Varem oli Tartus teadlastele kasutada 200 MHz (4,7 T) ning 400 MHz (9,4 T) TMR spektromeetrid. 30.01.14 Chemicumis avatud magnetlaboris seisab aga uus, Brukeri firma 700 […]
Phsyicum
Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts saadab tudengid tagasi kooli
Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS) alustas uut ettevõtmist „Tudeng füüsikatundi“, mille raames saadetakse tudengid gümnaasiumide füüsikatundidesse rääkima füüsikast ning selle etematest väljunditest. Esimesed tunnid anti 13.01.14. ja 15.01.14. Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Kokku andsid tudengid kuus tundi, mida said kuulata nii Treffneri humanitaar-, reaal- kui loodusharu õpilased. Füüsikaportaalil õnnestus kohal käia tunnis, mis algas kolmapäeval kell […]
Arutuse võidukäik
1865. aastal kirjutas William Stanley Jevons raamatu pealkirjaga “Küsimus söest” (The Coal Question). Ta arutles, et Inglismaal leiutatud kõrge efektiivsusega ning vähe toorainet kasutav aurumasin tähendab paljudele tarbijatele võimalust osta rohkem sütt. “On eksitav öelda, et efektiivsete masinate kasutamine tähendab kütuse säästmist. Tõde on otse vastupidine,” kirjutas Jevons nüüdseks omanimelisest paradoksist. Nähtus ei piirdu kunagise […]
Tartu Ülikooli füüsikamagistrant pälvis olulise tunnustuse
Tartu Ülikooli füüsikamagistrant ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kõrge energia ja arvutusfüüsika labori liige Joosep Pata pälvis Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) CMS (Compact Muon Solenoid) eksperimendi parimale noorele teadlasele suunatud stipendiumi. Stipendiumit rahastatakse Milneri fondi fundamentaalfüüsika eripreemiast. Auhind anti tunnustuseks LHC projekti eduka täitmise eest ning CMS eksperimendi olulise panuse eest Higgsi bosoni […]
Ferroelektrike ja inimaju arvutuslik ühisosa
Ameerika energeetikaministeeriumi Oak Ridge’i Riikliku laboratooriumi (ORNL) töörühm avastas ferroelektrilises materjalis stohhastilisi nähtusi, mis sarnanevad aju sünapside tööle. Ferroelektrikke iseloomustab omadus spontaanselt elektriliselt polariseeruda. Polarisatsiooni saab välise elektriväljaga muuta. Selliseid materjale kasutatakse näiteks elektriliselt muudetava mahtuvusega kondensaatorites. Ühe katse raames „joonistas“ ONRL töörühm nende valitud ferroelektriku pinnale skaneeriva tunnelmikroskoobi otsaga elektrilisi domeene ehk ühesuunalise polarisatsiooniga […]
Maailma väikseim FM raadiosaatja
Ameerika SEAS ülikooli professorite juhitud töörühm valmistas grafeenist nanomehaanilise ostsillaatori, mis võib edastada sagedusmoduleeritud raadiosignaale – teisisõnu leiutati maailma väikseim FM raadiosaatja. Tööd kajastav artikkel avaldati teadusajakirja Nature Nanotechnology 17. novembri veebiväljaandes. „Nii väikest raadiosaatjat saab praegu valmistada vaid grafeenist,“ ütles James Hone, üks artikli autoreist. „See on esimene oluline samm juhtmevaba andmetöötluse ning üliõhukeste […]
Marsil on graniiti
Teadlastel on nüüd üsna kindel tõendusmaterjal, et Marsil on graniiti. On kujunenud uus teooria, kuidas Maale külluslikult omane kivim punasel planeedil tekkida võis. Osutub, et Mars on geoloogiliselt hoopis mitmekesisem kui varem arvati. 2011. aastal lähetatud marsikulgur Curiosity avastas Syrtis Major vulkaani Nili Patera nimega parasiitkoonusest ohtralt päevakive, mis moodustavad Maal olulise osa graniidi koostisest. […]
Esmaspäeval läks teele järjekordne NASA marsisatelliit
Esmaspäeval alustas sõitu Marsi poole Ameerika kosmoseagentuuri NASA uusim tehiskaaslane Maven. Missiooni eesmärk on leida punasel planeedil ammu toimunud ulatusliku kliimapöörde põhjus. Maven jõuab plaani järgi sihtmärgini järgmisel sügisel, täpsemalt 22. septembril 2014. Teekond on enam kui 700 miljonit kilomeetrit pikk. Võiks öelda, et iga satelliidi läbitud kilomeeter maksab ligikaudu miljon dollarit, sest kogu missiooni […]
Tartu kunstnik joonistab planeete
Tartu harrastuskunstnik Ahto Tali sai möödunud kuudel meedias tunnustada Tartu Herbert Masingu gümnaasiumis korraldatud näituse ”Maailma inimeste külastused” eest. Ahto joonistas kokku 1276 inimese portree ning jaotas need riikide kaupa, igast riigist kaks last, kaks täiskasvanut ning kaks eakat. Seega kokku ligikaudu 212 riiki. Eestist osutus valituks näiteks Mark Soosaar. Nüüd on kunstnik asunud joonistama […]
Kestev fotojuhtivus strontsiumtitanaadis
Washingtoni Osariigi Ülikooli töörühm avastas juhuslikult, et päev otsa valguse käes seisnud strontsiumtitanaadi juhtivus paranes 400 korda. Efekt, mis kestis pimendatud materjalis päevi, on keerukale kõrgtemperatuursele ülijuhtivusele igati praktiline konkurent. Avastusele komistas doktorant Marianne Tarun, märgates, et pimedast katsekeskkonnast päevaks välja jäetud SrTiO3 juhtivus oli hüppelised kasvanud. Taruni töörühm arvas esialgu, et materjal on rikutud. […]
Ülijuhist pildisensor, mis tuvastab pärisvärve
Pea iga inimloodud digitaalne pildiaparaat jäädvustab maailma mustvalgelt. Ava läbinud footonid ergastavad kaamera sensoris elektrone, tekib valgustatusega võrdne elektrilaeng. Kui sissetuleva footoni energia on sensori vastuvõtuläve piires, on tulemus alati sama: piksel muutub valgeks. Värvide kuvamiseks liidetakse, ka inimese silmas, mitu erineva optilise spektriosa mustvalget pilti. Mustvalgeid pilte tehakse üldiselt kaht moodi. Esiteks võib pildisensor […]
Nähtamatuks tegev mantel teeb varjatust elektromagnetilise majaka
Ameerika teadlaste töörühm avaldas arXiv.org eelktrükiserveris artikli, mille järgi võib nähtamatuks tegev mantel eseme muuta hoopis elektromagnetkiirgust pillavaks majakaks. Rakendust leidnud varjestustehnoloogiad on mõeldud kindla sagedusega kiirguse blokeerimiseks. Hiljutine uurimus näitas, et integreerides üle kogu elektromagnetspektri on varjesti kombineeritud hajumine alati suurem kui varjestamata originaalil: ese muutub nähtavaks enamatel sagedustel.Töörühm esitas probleemile kaks lahendust: esiteks […]
Kosmos massidesse – idufirmad ja androidsatelliidid
1957. aastal oli Arthur Frommeri Euroopas reisimise päevane eelarve 5 dollarit (u. 3,7 EUR). Samal aastal sooritas endise Nõukogude liidu hävituslendur Juri Gagarin esimese mehitatud kosmoselennu. Praegu saab sama raha eest Pariisis paremal juhul espressokohvi. Ent peaks kohv tahtjaisu külmaks jätma, võib 5 dollari eest lunastada ka kolm tundi mikrosatelliidi instrumentide kasutusaega. Sellist äri külma […]
Aasta 2014. toob maanteele laservalguse, kandjaks BMW i8
BWM suurima uurimisasutuse, FIZ (Forschungs- und Innovationszentrum) Müncheni korraldatud messil esitleti kaasaja võimsamaid autotulesid. Tulede valguse allikaks on parematest valgusdiood-autolampidest tuhat korda eredamad ning 60% energiasäästlikumad laserdioodid. Pooljuhtvalgustusajastu alguseni oli eredaim seaduslik auto valgusallikas ksenoonlamp, (HID lamp, High Intensity Discharge lamp), mis jõudis turule esmakordselt 1991. aastal BMW 7. seeria kupeemudeliga. Auto ksenoonlambi valgusvoog on […]
Soojusvarjestuse uus peatükk: vanaadiumdioksiid
Frederico Capasso juhitud Ameerika Harvardi Ülikooli töörühm avastas, et safiiralusele kasvatatud vanaadiumdioksiid (VO2) kiirgab alates kindlast üleminekutemperatuurist oodatust vähem soojuskiirgust. Vanaadiumdioksiid on termokroomiline materjal, mille optilised omadused sõltuvad temperatuurist. Termokroomi kasutamise argisem näide on vastavalt naha temperatuurile värvi muutev nn. tujusõrmus. Erinevalt enamikest keraamikutest on VO2 toatemperatuuril elektrijuht. Ainulaadse temperatuurisiirdega materjali on teatud kümneid aastaid, […]
Kuidas kann vile sai
Loed toas raamatut, on vaikus, ja äkki hakkab köögis kann vilistama. Selge, aeg teha teed. Ei midagi erakordset – või siiski. Osutub, et füüsikud ei osanud viimased sada aastat seletada, kuidas kannus vile tekib. 19. sajandil anti välja pöördeline tekst Heli Teooria (The Theory of Sound), autoriks Rayleigh’i kolmas parun John William Strutt. Trükises kirjeldatakse […]
California hakkab elektrit salvestama
California võttis esimese Ameerika osariigina vastu mandaadi, mis nõuab kolmelt suuremalt kohalikult energiaettevõttelt 2020. aastaks 1325 MW (106 W) võimsusega elektritalletuspargi rajamist. Elektriparkide ehitus peaks teostuma järk-järgult. 2014. aastaks tuleb saavutada 200 MW pügal. Seadus, mille väljastas California Avalike Teenuste komisjon (Public Utilities Commission), on osariigi vastloodud taastuva energia programmi olulisim lüli. Programmis on kirjas, […]
Metsakoristusjäägist saab odavama ning keskkonnasõbralikuma superkondensaatori elektroodi
Hiljuti teadusajalirjas Electrochimica Acta avaldatud artikli järgi võib puusöest tehtud superkondensaator anda välja sama palju elektrivõimsust kui kaasaja paremad süsinik-aktiveeritud superkondensaatorid, ent palju odavamalt ning keskkonnasõbralikumalt. „Superkondensaatorid sarnanevad vägagi patareidele,“ ütles Illinoisi Ülikooli Säästvate Tehnoloogiate keskuse insener ning artikli esiautor Junhua Jiang. Patareid toodavad elektromotoorjõudu keemilisest reaktsioonist. Superkondensaatorisse kogutakse energia seevastu ioonidega, mida hoiustatakse kondensaatori […]
Euroopa uusim tähevaatlussatelliit Gaia läheb L2 orbiidile
20. novembril läheb Kourou kosmodroomilt taevamusta poole teele Euroopa Kosmoseagentuuri ESA tähevaatlussatelliit Gaia. Missioon kestab plaanides viis aastat, mille jooksul kavatsetakse luua täpne Linnutee galaktika ruumiline kaart. See tähendab, et satelliit peab jälgima ligikaudu miljardi tähe asukohta ning liikumist – korduvalt. Lisaks taevakehade kinemaatikale tuletatakse Gaia vaatlusandmetest muu hulgas iga tähe temperatuur, heledus ning koostis. […]
Keraamika ja termofotogalvaaniku kombinatsioon on kasulik
Termofotogalvaanikute (thermophotovoltaic, TPV) idee on elanud enam kui 50 aastat. Ühe ränisiirdega fotoraku teoreetiline efektiivsuse maksimumpiir on 37,7 %, selle määrab Sockley-Queisseri piir (loe siit). Mitmik-ränisiirde maksimaalne efektiivsus on 87 %. Ent need numbrid on antud ideaaltingimuste jaoks. Termofotogalvaanilise päiksepaneeli efektiivsus oleks ka keskmise ilma korral üle 80 %. Hoolimata teooriast pole laborites termofotogalvaanikute efektiivsus […]
Spacex-i Rohutirts lendab üha kõrgemale
7. oktoobril sooritas Ameerika erafirma Spacex rakett Rohutirts (Grasshopper) seni kõrgeima, 744 m hüppe. Raketi lendu filmis pisike kaameraga varustatud heksakopter. Lähemalt kui eelmistel kordadel. [vsw id=”9ZDkItO-0a4″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Rohutirts on 10 korruselise maja kõrgune rakett, mis tõuseb vertikaalselt õhku ning ühtlasi maandub vertikaalselt (Vertical Takeoff Vertical Landing, VTVL). Projekti eesmärk on valmistada […]
3D prinditud satelliit – kas kosmosetööstuse tulevik?
Euroopa Kosmoseagentuuri Amaze projekt liidab 28 teadus-, tööstus- ja eraastutust, et kohandada kergemate, odavamate ning tugevamate metallosiste valmistamiseks meetod, mis on juba laineid löönud plastosiste valmistamisel – 3D printimine. Amaze eesmärk on printida lennukite, kosmoselaevade ning tuumareaktori komponente, säästes seejuures võrreldes tavapäraste meetoditega oluliselt toormaterjali ning raha. Kiht-kihi haaval printimisega saab luua esemeid, mille geomeetriat […]
Kieli Ülikool: lehemardika jalgade nakkuvuse ja seenekübara ühisosa
Nakkuvus on eluslooduses oluline: putukas ronib vajadusel seinapidi söögi järele, ronitaim kobab valgusesse ning üksikud rakud kinnituvad hulkrakseteks. Paljud kinnitusmehhanismid ja organid on seejuures seenekübara kujuga. Kieli Ülikooli Lars Heepe juhitud töörühm avastas, miks nimetatud geomeetria nakkuvust soosib. Võtmesõnaks on pindadevahelise rõhu homogeenne jaotus. Tööd kajastav artikkel avaldati mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters. Mida karedamad […]
Kvantoleku nõrk mõõtmine – otsekui kollapsi aegvõte
Niipea, kui superpositsioonis kvantsüsteemi vaadelda, langeb see ühte võimalikku süsteemi omaolekusse – see on üks kvantmehaanika fundamentaalsemaid postulaate, mis ei allu mehaanilisele intuitsioonile. Kvantmehaanika õpikutes kirjeldatakse süsteemi kollapsit kohese ning pöördumatuna. Füüsikud on üritanud mõista, miks ja kuidas võib pelk kvantobjekti vaatlemine selle olekut muuta ning mitte anda objektiivset mõõtmistulemust. Küsimusele heidab valgust uus, nn. […]
Füüsika Nobeli preemia pälvisid Peter Higgs ja François Englert
Kui palju loeb üks tund pärast 50 aastat ootamist? Nagu mitmed mainekad teadusajakirjad ennustasid, pälvisid väikese viivitusega käesoleva aasta Nobeli füüsika preemia Edinburghi Ülikooli emeriitprofessor Peter Higgs ning Brüsseli Vaba Ülikooli emeriitprofessor François Englert. Preemia määrati osakeste massi teooria arendamise eest. Eile Stockholmis Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kantsleri Staffan Normarki kuulutatud uudis tuli hilinemisega, sest […]
MIT töörühm plaanib ehitada neutronmikroskoobi
MIT (Massachusetts Institute of Technology) ja NASA (National Aeronautics and Space Administration) koostöös valmis idee mikroskoobist, mis kasutab pildistamiseks subatomaarseid laenguta osakesi – neutrone. Esimesed katsed on tehtud. Neutronhajumine on oluline füüsikaline nähtus, mida kasutatakse ainete ja materjalide analüüsiks nii kristallograafias, biofüüsikas, füüsikas kui materjaliteaduses. Neutronid on elektriliselt neutraalsed ning ei haju materjali aatomite elektronkattel […]
Nanokamm pärsib Casimiri efekti
Indiana Ülikooli-Indianapolise Purdue Ülikooli (IUPUI) töörühma teadlased mõõtsid eksperimentaalselt senisest nõrgima Casimiri efekti. Lihtsamail kujul võib Casimiri efekti mõista kvant-elektrodünaamika otsese makroskoopilise rakendusega: vaakumis, kus on kaks laenguta dielektrikku või metallilist keha, eksisteerib, nagu ka ruumis, milles kehasid ei ole, kvantiseeritud väli ning sellega seonduv nullenergia. Kui kaht keha teineteisele lähendada, mõjutab see välja ning […]
MRT lahutusvõime paranes tuhandekordselt
Illinoi Ülikooli ja Northwestern Ülikooli teadlaste töörühm leiutas uue põlvkonna magnetresonantstomograafia ehk MRT, mille nurklahutus on ligikaudu 10 nanomeetrit (10-9 m). „Meie parendus lähendab MRT tehnoloogia lahutusvõime aatomi suurusjärgule,“ ütles Illinoi Ülikooli füüsik ja töörühma juht Raffi Budakian. MRT masinad on vahest enim tuntud haiglatest, kus neid kasutatakse patsientide siseelundkonna uurimiseks. Haigla MRT uuringu nurklahutus […]
NASA robotkulgur Curiosity leidis Marsilt vett
NASA marsikulgur Curiosity avastas, et Marsil on vett. Vesi avastati kulguri võetud pinnaproovist. Tööd kajastav artikkel, mille esiautor on Rensselaer’i Polütehnilise instituudi teadusdekaan Laurie Leshin, avaldati teadusajakirjas Science. See on üks viiest Curiosity tegemisi lähemalt kajastavast artiklist. „Vee leidsime juba esimesest kulguriga võetud proovist,“ ütles Leshin. „Osutub, et Marsi pinnas sisaldab ligikaudu 2 % vett. Leid on […]
Spinnvedelike teooria loksub paika
Sooritati esmakordne mineraalis herbertsmitiit avastatud uut tüüpi magnetismi täppisanalüüs. Mõõtmiseks kasutati femtosekundlasereid. Herbertsmitiidi magnetdomeenide pideva liikumise tervikut nimetatakse kvantspinnvedelikuks. Erinevalt ferromagnetitest, mis magnetvälja võimendavad, või antiferromagneetikutest, mille vastassuunas joondatud domeenid magnetvälja sootuks tühistavad, on kvantspinnvedeliku magnetspinnid korrastamata olekus, nagu jää kristallstruktuur. Ent erinevalt paljudest teistest korrastamata süsteemidest säilitab kvantspinnvedelik oma oleku ka väga madalatel temperatuuridel. […]
Grafeenist fotodetektor sai kiipi
Viini Tehnikaülikooli teadlastel õnnestus pooljuhtkiibi sisse ehitada grafeenist fotodetektor. Enamik kaasaja informatsioonist vahetub valgusega, näiteks üle-ookeanilistes optilistes kaablites. Arvutikiibid aga töötavad elektrisignaalidel, mis tähendab, et kusagil infoahelas tuleb teha ümberlülitus optiliselt signaalilt elektrilisele. Viini töörühmal õnnestus maailmas esmakordselt ehitada standardsesse ränikiipi grafeenist fotodetektor, mis suudab muundada mistahes laiatarbe sagedusala optilist signaali. Tööd kirjeldav artikkel avaldati […]
Kaardistati LaAIO3 ja SrTiO3 siirde vool – ehk ülijuht ja ferromagnet käsikäes
Pea kümme aastat tagasi avastati kahe vooluvõrku rakendatud isolaatori, LaAIO3 ja SrTiO3 kontaktpinnal vool. Koolitarkus aga ütleb, et isolaator voolu ei juhi. Sestap algas teadmistejaht, mis päädis mitme huvitava avastustega ning lootusega, et luuakse uus elektroonika klass. LaAIO3 ja SrTiO3 siirde uurimise uusim vili pärineb SLAC Ameerika Riikliku Kiirendilaboratooriumi ning Stanfordi Ülikooli teadlastelt, kes kaardistasid […]
Iseparanev pikendusjuhe?
Hispaania teadlased valmistasid esimese iseparaneva polümeeri. Paranemine toimub spontaanselt ning välise sekkumiseta. Uut materjali saaks kasutada tarbes levinud, näiteks elektroonikaaparaatide, autode ja majade plastosade eluea ning turvalisuse parendamiseks. Välise katalüüdi abita iseparanevaid polümeere pole seni olemas olnud. Materjal sai nimeks terminaatorpolümeer, viidates kuju muutvale sulametallist T-100 robotile Ameerika hittfilmist Terminaator 2.Tööd kajastav artikkel avaldati Suurbritannia […]
Guinessi rekord: vaid kahe aatomkihi paksune klaas
Ameerika Cornelli ülikooli ning Saksamaa Ulmi ülikooli töörühm avastas õnneliku juhusega maailma õhukeseima klaasikihi. Nüüd kanti leid sisse ka Guinessi rekordite arvestusse. Klaasplaat on nii õhuke, et elektronmikroskoobiga tehtud pildil on selgelt näha selle koostisosade, hapniku ning räni aatomstruktuur. Pilt tehti Cornelli ülikooli nanoteaduskeskuse professori David A. Mulleri laboris. Õhukese klaasi pildistamist kajastav artikkel avaldati […]
Pigment-ergastusega päiksepaneelide uus efektiivsuspügal
Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkooli (Kungliga Tekniska Högskolan, KTH) teadlased leidsid viisi, kuidas valmistada senisest efektiivsemaid ning vastupidavamaid pigment-ergastusega (dye-sensitized) päikesepaneele. Tööd kajastav artikkel avaldati Briti Kuningliku Keemiaühingu ajakirjas Physical Chemistry Chemical Physics 19. augusti numbris, autoreiks KTH fotoelektrokeemia professor James Gardner, post-dok Muthuraaman Bhagavathi Achari ning anorgaanilise keemia professor Lars Kloo. Artikkel kirjeldab uut kvaasivedelikku – […]
Soomes arendati uus strateegilise tähtsusega metallisulam
Viimase kolme aasta jooksul on Põhja Euroopa suurim multidistsiplinaarne Soome VTT teaduskeskus koos Soome aktsiaseltsiga Exote arendanud uut kõvametalli ning selle tootmiseks vajalikku tehnoloogiat. Firmade koostöös sündinud materjaliga saab asendada tööstuses laialdaselt kasutatava, ent kriitilise ülemaailmse tagavaraga volframkarbiidi. Ballistilised testid on näidanud, et uus metall peab väga hästi kinni soomustläbistavaid kuule. Volframkarbiid-koobalt on tööstuses ohtralt […]
Tartu Ülikooli värskete tudengite ning nende mentorite ühispilt
Sel aastal võeti Tartu Ülikooli vastu 37 uut füüsikatudengit. Tähe 4 füüsika õppehoonesse kogunenud esmakursuslased said 2. septembril endale väga kiirelt järgnevaks pooleks aastaks ametliku sõbra, Eesti Füüsika Seltsi mentori, kes aitab kõrgkooli tegemistesse sisse elada. Pildil ongi esmakursuslased koos mentoritega, Tähe 4 ees.
Sel aastal astus Tartu Ülikooli füüsikat õppima 37 tudengit
Sel aastal võeti Tartu Ülikooli füüsika bakalaureuseastme päevasesse õppesse vastu 37 üliõpilast. Võrreldes möödunud aastaga on natukene muutunud füüsika õppekava ja veelgi enam riiklik õppekorraldus. Värsked tudengid on esimesed, kes saavad õppida hiljuti jõustunud kõrgharidusreformi alusel. See tähendab eelkõige, et kõikidel tudengitel on õigus tasuta haridusele, konkursi pingeread puuduvad, ning õigus taotleda sõltuvalt pere sissetulekust […]
Elu algas Marsil: uus tõendusmaterjal
Üha enam asjaolusid viitab, et orgaaniline elu algas Marsil. Molübdeeni oksiidid, mis evisid suure tõenäosusega elu tekkes üliolulist rolli, võisid varasemas Päikesesüsteemis eksisteerida vaid Marsil. „Uuemad tööd näitavad, et eluks vajalik keskkond on Marsilt leitav ka nüüd,“ ütles 29. augustil iga-aastasel Goldschmidti geokeemikute sümpoosiumil teemakohase ettekande teinud Ameerika Westheimer Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi professor Steven Benner. […]
Valmistati läbipaistev ja venitatav ioonelektroonikaga kõlar
Ameerika Harvardi Ülikooli töörühm valmistas läbipaistva venitatava kõlari, mille elektroonika töötab ioonidega. Teadlaste arvates saaks nende valmistatud kõlariga katta aknaid, nutitelefone ja televiisoreid. Töörühm, eesotsas Zhigang Suoga, sai kõlari elektriskeemi ehitamiseks ainest inimkeha närvisüsteemist, mille signaalivahetus toimub ioonpotentsiaalidega. Kõlari membraanid tehti polümeeridega segatud soolvee-hüdrogeelist. Kahe geelikihi vahele asetati elektrovoolu takistav õhuke läbipaistev kummikiht. Geelipatjade külge […]
Üliraskele elemendile laenguarvuga Z=115 leiti uut kinnitust
Üliraske element laenguarvuga 115 on perioodilisustabeli ukseläve piilunud aastast 2004. Toona teatas Venemaa Tuumauuringute Keskuse ning Ameerika Lawrence Livermore’i Riikliku Laboratooriumi teadlaste töörühm, et on uue elemendi, leppenimega ununpentium, katseliselt avastanud. Ent andmeid jäi väheks ning aatomi lagunes sedavõrd kiiresti, et uue elemendi avastamine ei saanud ametlikku kinnitust. Nüüd laekus elemendi 115. kohta uut katsesaagist. […]
Loodi maailma kiireim vurr
St. Andrewsi Astronoomia ja Füüsika Kooli teadlased dr. Yoshihiki Arita, dr. Michael Mazilu ning professor Kishan Dholakia sooritasid eksperimendi, milles keerutati laserkiirtel hõljuvat kera kiirusega 600 miljonit pööret minutis. Katse sooritati vaakumkambris ning kera mehaaniliseks töötlemiseks kasutati vaid lasereid. Töö avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Nature Communications. Paremate pesumasinate trummel pöörleb tsentrifuugitsükli ajal paartuhat pööret minutis. Hambaarsti […]
Riisi uus tulemine – riisitera kestast tehti poorne anoodmaterjal
Kui tulevikus aku lahti lõigata, siis riisi sealt seest ei leia, küll aga riisi koore mikrostruktuure. Lõuna-Korea KAIST instituudi teadlased valmistasid riisi kesta põhjal uue liitium-ioon aku anoodmaterjali, millel on head näitajad nii energiatiheduse kui vastupidavuse osas. Riis on oluline teravili, eelkõige toiduna, maailma toidusest moodustab see tervelt viiendiku. Et riisi kest koosneb ühenditest, mida […]
Uus ülitugev grafeen-metall laminaat
Lõuna-Korea KAIST Ülikooli töörühm valmistas grafeenist, vasest ja niklist laminaadi, mis on puhastest metallidest tuhandeid kordi tugevam. Tööd kajastav artikkel avaldati teadusajakirja Nature Communications 2. juuli numbris. Grafeen on ainulaadne materjal: terasest 200 korda tugevam, ühe aatomkihi paksune, elastne ja hea elektrijuht. Nimetatud ja mitmetest teistest headest omadustest hoolimata on grafeeni raske praktiliselt kasutada, sest […]
Voyager 1 on Päikesesüsteemist väljunud, vist
Näib, et 1977. aasta 5. septembril Canaverali neeme kosmodroomilt startinud kosmosesond Voyager 1 on viimaks Päikesesüsteemist väljunud ning avastab tähtedevahelist ruumi. Vähemasti väidab nii Ameerika Marylandi Ülikooli töörühm. Varsti kolmkümmend kuus aastat kosmoses olnud kosmosesond Voyager 1 on endiselt teadusvõimeline ning saadab perioodiliselt Maale oma ümbritseva keskkonna kohta andmeid, millest tähtsamad on mõõdud magnetvälja ning […]
Defektidega ülijuht, mis ületab eelkäijad
Ameerika valitsuse Energeetikaosakonna Oak Ridge’i Riikliku laboratooriumi (ORNL) teadustöö selgitas, et dopeerimine annab ülijuhtivate juhtmete kriitilise voolutiheduse kujundamisel häid tulemusi. Kriitilise temperatuurini jahutatud olekus langeb ülijuhi elektritakistus järsult nulliks. Ülijuhte kasutatakse muu hulgas trafodes, suurtes mootorites, generaatorites ning maa-alustes kaablites. Nimetatud rakenduste temperatuuri- ja elektromagnetkeskkonna muutlikkus tingib vajaduse erinevate omadustega ülijuhtide järele, sest ülijuhtiv olek on […]
ETH Zürich’i töörühm sooritas tahkise sees kvantteleportatsiooni
ETH Zürich’i (Eidgenössische Technische Hochschule Zürich) füüsikud teleporteerisid arvutikiibi sarnases tahkises kvantinformatsiooni. Teadusajakirjas Nature avaldatud artikkel kirjeldab, kuidas töörühmal õnnestus informatsiooni teleporteerida 6 mm kaugusele, ühest kiibi servast teise. Andmekandjad seejuures asukohta ei vahetanud. „Oluline osa maailma infovahetusest toimub elektromagnetiliselt, näiteks mobiilside korral mikrolainekiirgusega, fiiberkaablites aga optilise kiirgusega,“ selgitas ETH füüsikaosakonna professor ning töö esiautor […]
Nanotraatidest allkirja- ja sõrmejäljeluger
Mis on ühist allkirja- ja sõrmejäljelugeril ning puutetundlikul robotnahal? Neid saab realiseerida uutmoodi rõhuanduriga, mis tehtud tsinkoksiid nanotraatide ja valgusdioodide mitmikkihist. Pieso-fototrooniline valgusdioodtehnoloogia pärineb aastast 2009. Selle leiutas Ameerika Georgia Tehnoloogiainstituudi töörühm, eesotsas professor Zhong Li Wangiga. Anduri mehaaniline jäljend muudetakse nanotraatide ja valgusdioodide koostöös optiliseks signaaliks, mis tõlgendatakse arvutiga inimesele arusaadavasse kujusse. Valgussignaal tekib […]
Teise Wieni efekti numbriline analüüs
Oomi seadus on olemuselt lineaarne: pinge kasvule vastab konstantse takistuse korral proportsionaalne voolu kasv. Tegelikkuses on paljudel materjalidel hoopiski mittelineaarne juhtivus, eeskätt tugevas elektriväljas. Teadusajakirjas Nature Materials avaldati teadustöö, mis kirjeldab mittelineaarsete juhtide mikrofüüsikat. Numbriliste meetoditega avastati, et materjalide elektrijuhtivus muutub tugevas elektriväljas valdavalt ühtmoodi. Esialgu teoreetiline avastus evib edaspidi mõju rakenduslikus elektrokeemias, biokeemias ja […]
Impressionism Hubble’i teleskoobi piltidest
Mõttekool, mille järgi on inimesed tehtud tähtedes tekkinud algosistest, pole uus, ent mõningad selle versioonid küll. Sõltumata sellest, mida vaataja enda aineliseks või hingeliseks päritoluks arvab, on Barcelona kunstniku Sergio Albiac’i tähepiltidest koostatud inimeste portreed igatahes ilusad küll. Kunstniku uusima projekti nimi on Stardust Portraits, mis võtab inimese digitaalse portreefoto ning töötleb selle algoritmidega Hubble’i […]
Kõverast süsinik-nanotorust kvantbitt
Kvant-teaduse üks populaarsemaid väljakutseid on kvantbiti valmistamine. Binaarsüsteemis lülitamine on oluline nii tava- kui kvantarvutis. Kui arvuti ei lülita, siis see ka ei arvuta. Üks võimalikke bitikandidaate on elektroni spinn, mille suund vastab binaarses süsteemis ühele või nullile. Seni on probleemiks olnud elektronspinni superpositsiooni stabiilsus. Delfti Tehnoloogiaülikooli ning Foundation for Fundamental Research on Matter teadlastel […]
Inglismaal arendatakse esimest, osaliselt 3D prinditud piirivalvedrooni
Euroopa piirivalvuritel avaneb uimastismuugeldajate jahis peatselt uus peatükk. Plaani järgi võetakse juba lähiaastail kasutusele osaliselt 3D prinditud mehitamata luurelennukid ehk droonid. Lennuk 2Seas sai nime kahe patrullitava veekogu järgi: Põhjameri ning La Manche’i väin. 1,5 m pikk bensiinimootoriga lennuk on piirivalvele oluline uuendus. Lennuki projekteerisid Southamptoni Ülikooli lennukiinsenerid Jim Scalan ja Andy Keane. Projekti eesmärk […]
Planck’i mikrolaine-taustkiirguse kaardil on anomaaliaid
Planck’i kosmoseteleskoobi andmetest koostatud seni täpseimal Universumi kaardil avaldusid kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ulatuslikud temperatuurikõikumised. Teleskoobi andmeid töödelnud töörühm leidis taustkiirguse kaardilt suuremõõtmelisi struktuure, mida ei osata kehtivate teooriatega seletada. Üks neist on suur külm täpp, mis viitab ebatavalisele ruumitiheduse piirkonnale. Kaasaegse Suure Paugu kosmoloogia järgi oli Universumi arengus etapp, mida võib nimetada kvark-gluuon plasma ajastuks. Universum […]
LHCb ning CMS andmed õõnestavad supersümmeetria teooriat
Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN uusim avastus seab kahtluse alla fermionide ja bosonite supersümmeetria teooria. Avastuseni jõudis LHCb VErtex LOcator (VELO) detektori töörühm. 25. juuli hommikul teatas Liverpooli Ülikooli professor Tara Shears, et on koos töörühmaga kiirendi andmevoost tuvastanud haruldase Bs mesoni lagunemise. Uudist kajastas ka CERN-i avalik veebileht (loe siit). “Saime osakeste standardmudelile järjekordse kinnituse,“ ütles […]
Tsementriie ja täispuhutavad majad
Miljonite põgenike, arvukate sõjakollete ning keskkonnakatastroofidest laostatud piirkondade abi- ja sõjeväeorganisatsioonide alaline häda on varjupaikade kiire püstitamine ning lõhutud hoonete parandamine. 2005. aastal leiutasid Londoni Kuningliku Kunstikolledži magistrid William Crawford ja Peter Brewin tsementriide, millega saab toestada millitaarobjekte, valmistada ajutisi teekatteid, lennuradasid ning telke. Briti Tsemendiassosatsiooni iga-aastasel innovatsioonivõistlusel saavutati 2004. aastal teine koht. Crawford ütles, […]
Universumi tugevaim magnetväli
American Enterprise Institute (AEI) teadlased sooritasid numbrilise simulatsiooni, mis annab võimaliku seletuse neutrontähtedes tekkivatele tugevatele gammakiirte pursetele. Põhjuseks oletatakse tugevaid magnetväljasid. Ülitihedad (ultra-dense) neutrontähed tekivad siis, kui põrkuvad kaks binaarse süsteemi neutrontähte. Konglomeraadi eluviiv lõpeb kollapsiga mustaks auguks, millega võivad kaasneda lühikesed, ent hoomamatult võimsad gammakiirte pursked. Neid on õnnestunud tuvastada teiste hulgas XMM Newton, […]
Parem varjestusmaterjal ja ohutumad tuumajaamad
Pärast 2011. aastal Jaapanis toimunud Richteri skaala 9.0 palli tugevust maavärinat suleti radioaktiivse lekke tõttu osaliselt Fukushima Daiichi tuumaelektrijaam. Jaama elektrisüsteeme ning jahutusvee ringlust toitma pidanud abigeneraatorid hakkasid küll tööle, ent seiskusid peatselt, sest tsunami tulvavesi ujutas need üle. Vallandus sündmusteahel, mis päädis võimsate vesinikgaasi plahvatustega. Plahvatused lõhkusid hoonet ning paiskasid atmosfääri suurtes kogustes radioaktiivset […]
Uutmoodi biosensor hoiatab sportlast kurnatuse eest
Ameerikas leiutati nahale kinnituv biosensor, mis hoiatab maratoonareid, pikamaarattureid ning teiste kestvusspordialade esindajaid viimase kurnatuse piiri ehk rahvakeeli haamri eest. American Chemical Society ajakirjas Analytical Chemistry avaldatud töös kirjeldatud inimkatsete vilju võivad varsti kasutada ka sõjaväelased ning sportlaste treenerid. Sensor jälgib organismi laktaadisisaldust. Laktaat on üks piimhappe sooladest, mis väljub organismist muuhulgas higistamisega. Laktaat tekib […]
Avastati uus suure eripindalaga materjal
Rootsis, Uppsala Ülikoolis valmistati materjal, millel on ülisuur eripindala ning veeimamisvõime. Tööd kajastav artikkel ilmutati teadusajakirjas PLOS ONE. Uuele magneesiumkarbonaadist aerogeelile pandi nimeks Upsaliit. Materjal võiks leiutajate arvates tulevikus eemaldada hokiväljakutelt, laohoonetest ning elektroonika- ja ravimitööstuse ruumidest liigse õhuniiskuse, koguda organismist mürkaineid, koristada keskkonnareostusi, eemaldada õhust mittevajalikke lõhnu ning puhastada põlengujärgseid ruume. „Vastupidiselt viimased sada […]
ETH-s hõljutati helilainetel hambaorki
Šveitsi Riikliku Tehnikaülikooli Eidgenössische Technische Hochschule Zürich (ETH) teadlased hõljutasid uutmoodi aparaadi helilainetel mitmesuguseid esemeid, muuhulgas hambaorke ning veepiisku. Esmakordselt õnnestus ka esemete juhtimine, tilkade liitmine ning seeläbi keemiliste reaktsioonide juhtimine ning koguni hõljuva hambaorgi keeramine. Hambaorgi hõljutamine võib tunduda kahtlase, ülemöödunud sajandi alguse mustkunstitrikina. Ent tegelik nõks, mida töörühma liige, ETH Termodünaamika Laboratooriumi Arenevate […]
Esmakordne Van der Waalsi jõu otsemõõtmine
Prantsuse Riikliku Teaduskeskuse teadlastel õnnestus esimestena kahe aatomi vahelise Van der Waalsi jõu otsemõõtmine. Teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud artiklis kirjeldab töörühm, et aatompaari hoiti kinni kahe laseriga, kolmanda laseriga mõõdeti osakeste vahel mõjuvat Van der Waalsi jõudu. Aatomite, molekulide ning ainepindade vahel mõjuvate, kas tõukuvate või tõmbuvate dipooljõudude summat nimetatakse koondavalt Van der Waalsi […]
Uudiseid ESTCube-ilt
1.-3. Juulil toimus Nelijärve puhkekeskuses Eesti tudengisatelliidi programmi seminar, mille fookuses oli ESTCube-1 ning programmi tulevikuplaanid. Satelliidiehitajad hoidsid tööajal paralleelürituse, Eesti Füüsika Seltsi Suvekooli auditooriumist eraldi, ent ühistel söögivaheaegadel ning õhtustel koosviibimistel oldi kohal. Kolmandal ning ühtlasi viimasel seminari päeval andsid tudengisatelliidi programmi liikmed suvekoolis oma tegemistest kokkuvõtliku ülevaate. 7. mai hommikul Prantsuse Guajaanast kosmosesse […]
Toimus Täppisteaduste IX suvekool
Neli järve, sääsed ja parmud, tarkade inimeste lollus, superhapped, tudengid, gümnasistid, teadlased, füüsikaõpetajad, radarmeteoroloogia, Vana-Kreeka matemaatika ja palju muud. Nimetatute ühisosa koondus kollektiivsesse teadmistepalangusse Eesti Füüsika Seltsi ning doktorikooli „Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad“ 2013. aasta Täppisteaduste Suvekoolis. 1.-3. juulil Nelijärve puhkekeskuses toimunud üritusse panustas seekord ligi kakskümmend kõnelejat. Esimese päeva äratas sõiduiroiust elava esinemisega Aare […]
Tõestati kvantalgoritm
Hiina, Singapuri ning Kanada teadlaste töörühm valmistas kvantarvutusaparaadi, mis tõestas 2009. aastal leiutatud kvantalgoritmi. Algoritm leiutati tulevastele kvantarvutitele, et testida nende võimet lahendada lihtsamaid ülesandeid. Algoritmi tõestamiseks ning katsetamiseks valmistas töörühm lihtsa kvantseadme, mille ehitust ja arendamisvõimalusi kajastav artikkel avaldati mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters. Kvantarvuti otsinguil on teadlased valmistanud mitmeid lihtsate tehete sooritamiseks mõeldud […]
Füüsika õppimisest: isikliku bakalaureusediplomiga Annika Pille
Levinud legendi järgi tuli Isaac Newtonile gravitatsiooniteooria idee mõtteisse siis, kui talle õun pähe kukkus. Annab vähe lootust, et sarnane vahejuhtum ajendaks eesti gümnaasiumilõpetajat füüsikat õppima. Kolm aastat tagasi astus Tartu Ülikooli füüsikastuudiumisse 54 tudengit. Nominaalajaga lõpetas neist 9. Kilde reaalteaduste õppimise ilust ja valust vahendab esmaspäeval Ülikooli sammaste vahelt bakalaureusediplomiga väljunud füüsikatudeng Annika Pille. […]
32 sensoriga elektrinina teeb esialgu vahet õunal ja pirnil
Looduses on rohkem kui üks lõhn, loomadel enamasti aga üks nina. Sarnast universaalsust jahivad tehisninadegi valmistajad. Näiteks oleks hea, kui lennujaamas saaks eristada moosi narkoodikumidest või lõhkeainest ühe, mitte kahe või enama aparaadiga. Valencia Polütehnilise Ülikooli ning Gävle Ülikooli teadlaste töörühmal õnnestus valmistada 32 sensoriga elekternina, mis teeb esialgu vahet õunal ja pirnil. Ehkki näiliselt […]
Uus, rekordefektiivne päikesepaneel
Jaapani suurfirma Sharp tuli esile rekordefektiivse (44,4 %) päiksepaneeliga, millel on kolm siiret ning valgust koondav Fresneli lääts. Rekordpaneeli teekond sai alguse Jaapani NEDO (New Energy and Industrial Technology Development Organization) teadlaste tööst. Rekordefektiivsus kinnitati katseliselt ka Saksamaal Fraunhoferi Päikeseenergeetika Süsteemide Instituudis (Fraunhofer Institute for Solar Energy Systems). Mitmiksiirdega päikepaneelid on efektiivsed ning kasutavad seejuures […]
Hiina avalikustas salajase kvantsideprogrammi
Kvantkrüptograafiaga saab luua sõnumeid, mida ei ole võimalik pealt kuulata. Parema tahtmisegi korral kvantkrüpto-telefone internetipoodidest osta ei saa, sest nende tehnoloogia pole piisavalt arenenud. Esimesed katsetused aga käivad, ka Hiinas. Eelmisel kuul andsid Kanada teadlased uudisteportaalis IEEE Spectrum teada plaanist saata orbiidile lihtsatest algosistest valmistatud väikseid sidesatelliite. Esimene prototüüp peaks valmima käesoleva aasta lõpuks. Nüüd […]
Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsil on uus juhatus
Mõne asja, näiteks Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsi juhatuse jaoks, saab aeg otsa semestriga. Sestap toimuski täna seltsi üldkogu ning uue juhatuse valimine. Üldkogu päevakorra tähtsamateks punktideks oli seltsi möödaniku ning vana juhatuse toimetuste revideerimine, uue juhatuse liikmeskonna tõstatamine ning saabuva sügissemestri tegevusplaanide arutamine. Hääletamine toimus nii paberil kui internetis. Viimast varianti kasutasid seltsi liikmed, kes ei […]
Kuidas kivst vett pigistada: kõrge rõhuga tehtud käsnad
Rahvasuu teab, et kivist vett välja ei pigista. Nuustikust pigistaks kindlasti. Argonne’i Rahvusliku Laboratooriumi (Argonne National Laboratory) teadlased valmistasid tahkistest uutmoodi poorseid materjale, millest saab muuhulgas paremaid aktiivmaterjale ravimitööstusele ja loodusesse uusi tehislikke puhastussüsteeme. Teadustööst selgub, et kivi käsnastamiseks tuleb esmalt rakendada tugevat ülerõhku. “Kujutage ette, et pigistate kivi ning sellest tekib käsn,“ piltlikustas Ameerika […]
Valmistati täpseim aatomkell
Ameerika Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) Colorado osakonna füüsikud valmistasid rekordiliselt täpselt aatomkella, mille sekundi ebastabiilsus on üks osa 10-18-st (loe siit). Kella tööpõhimõtteid kirjeldav artikkel on avaldatud arXiv eeltrükiserveris. Teadlased usuvad, et nende kell on nii täpne, et sellega saaks kaudselt mõõta Universumi vanust. Aja mõõtmise põhjalikkus on […]
Eesti teadlased mainekas ajakirjas Physical Review Letters: BiFeO3 teraherts-spektroskoopia
Lähiajal ilmub mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kaastööl valminud artikkel „Multiferroidse BiFeO3 spinnlainete teraherts-spektroskoopia tugevas magnetväljas.“[1] Töös uuriti BiFeO3 kristalli magnetiliste ergastuste ehk spinnlainete magnetvälja sõltuvust kauges infrapunases (teraherts) spektriosas. Multiferroidse materjali võimalikkust aimas esmakordselt 1894ndal aastal prantsuse teadlane Pierre Curie. 1959ndal aastal ennustas Dzyaloshinskii, et Cr2O3 peab olema multiferroid. […]
Avastati tehislikud magnetmonopoolid
Kölni, Müncheni ja Dresdeni teadlastel õnnestus valmistada tehislikud magnetmonopoolid. Selleks liideti väikseid magnetpööriseid ehk skürmione. Liitumispunktis jälgiti tehislikku magnetmonopooli, mis sarnaneb paljuski 1931. aastal Paul Diraci ennustatud osakesele. Mitmed maailma teadlased otsivad võimalusi skürmione kasutamiseks arvutikomponentide valmistamisel. Kui poolustega magnet pooleks lõigata, moodustub uus, kahe poolusega magnet. Monopooli, ehk siis põhja- või lõunapooluseta magneti otsimine […]
Täna möödub Maast haruldane kuuga asteroid
Täna möödub Maast ohutult ligi kolm kilomeetrit lai asteroid. Teadlastele avaneb seega haruldane võimalus uurida suurt taevakeha, millel on oma kuugi kaasas. Asteroid 1998 QE2 möödub Maast kell 20:59 (GMT) 5,8 miljoni kilomeetri kauguselt, mis on võrdne viieteistkordse Maa ja Kuu vahekaugusega. “Järgmine 1998 QE2 lähimöödumine toimub kõige varem kahesaja aasta pärast,” ütlesid Ameerika Kosmoseagentuuri […]
Uus, grafeenist ja hõbe-nanotraatidest valmistatud läbipaistev elektrood
Salvador Dali maalis 1931. aastal prohvetliku maali „Mälu püsivus,“ millel on kujutatud pehmed, voolavad kellad. Uslan Institute of Science and Technology (UNIST) füüsikud valmistasid hübriidse läbipaistva ja venitatava elektroodi, millega saab tulevikus tööle panna läbipaistvad ning painduvad ekraanid, päiksepaneelid ning miks mitte kelladki. Läbipaistvaid elektroode on kasutatud varemgi, näiteks puutetundlikes ekraanides, lameekraanteleviisorites, päikesepaneelides ning valgusdioodides. […]
Esimesed pildid aatomsidemetest
Teadlastel õnnestus esmakordselt jäädvustada molekulaarsete sidemete moodustumine aatomi täpsusega. Saadud kujutised sarnanevad üllatavalt keemiaõpikute struktuurvalemitele. Varemalt on õnnestunud pildistada molekule, nende vahelised sidemed on aga nägemata jäänud. Piltidel on selgelt näha 26 süsiniku ja 14 vesiniku aatomsidemeid, mille pikkus on paar Ångströmi (1 Å = 10-10 m). Struktuuri jäädvustamiseks kasutati aatomjõu mikroskoopiat. Tulemused avaldati 30nda […]
Mikrojänes, sünaps-elektroodi eelkäija
Pildil nähtavad mikroskulptuurid valmistati Jaapanis. Enne kunstitööd nägid Yokohama Rahvusvahelise Ülikooli teadlased reaalteaduslikku vaeva ning mõtlesid välja erilise vaha, millest imepisikeed keerukaid struktuurid hiljem vormitigi. Vasakpoolse skulptuurjänese pikkus on ligikaudu 10 mikromeetrit (10-6 m), Escherichia coli bakter on näiteks 2 mikromeetrit pikk. Töörühma sõnul saab nende tehnoloogiaga valmistada pisikesi neuronite külge kinnituvaid mikroelektroode. Loe lähemalt […]
Kõrge efektiivsusega tsink-õhk aku
Stanfordi Ülikooli teadlased valmistasid tsink-õhk aku, millel on parem katalüütiline aktiivsus ja vastupidavus kui kallimatel, plaatina- ja iridiumkatalüsaatoritega akudel. Katsete õnnestumisel võiks uus tehnoloogia liitium-ioon akudele odavat konkurentsi pakkuda. Teadustöö avaldati ajakirjas Nature Communications. „Suure energiatihedusega turvaliste ning töökindlate akude kasvav ülemaailmne nõudlus ei ole riigisaladus,“ ütles artikli autor ning Stanfordi Ülikooli keemiaprofessor Hongjie Dai. […]
Rohelise foorilaine Achilleuse kand: väiksed liiklusvoo häired
Võib juhtuda, et autojuht sõidab linnas pika vahemaa vaid roheliste foorituledega. Sellisel juhul on tõenäoliselt tegu eelprogrammeeritud foorilainega. Saksa Duisburg-Essen Ülikooli füüsik Boris Kerner uuris rohelise laine katkemise tagamaid. Rohelise laine mõiste võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 20nda sajandi alguses. Sünkroniseeritud foorisüsteemil on aga omad vead, iseäranis häiriv on ebastabiilne autode liikumiskiirus. Kerneri artikkel „The phyics […]
Füüsikud esitasid uut tüüpi tumeaine idee
Harvardi Ülikooli füüsikud esitasid idee uuest tumeaine liigist, mida praegused mudelid ei kirjelda. Artiklis, mis avaldati ajakirjas Physical Review Letters, viidatakse, et kogu tumeaine ei pruugi olla seniarvatult külm ning väheinterakteeruv. Nähtavas Universumis on enamus galaktikaid, nagu kodune Linnuteegi, kettakujulised. Kõik galaktika nähtavad koostisosad koonduvad impulsimomendi jäävuse tõttu pöörlemistasandisse. Tumeaine aga käitub teisiti ning moodustab […]
Väike tilk teaduskarikasse
Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i töörühm eesotsas Julia Velkovskaga avastas, klassikalise reaalteadusliku juhusega, et on valmistanud seni väikseima vedelikuna käituva osakestekogumi. Nähtus avastati prootonite ning plii ioonide põrgutamise katses. Arvutused näitavad, et nn. tilgad on kolme kuni viie prootoni suurused, mis on ligi sajatuhandik vesiniku aatomi läbimõõdust. “Oleme jõudmas mikroosakeste kollektiivse käitumise juurteni,” ütles Velkovska, kes […]
Naerata, ESTCube pildistab!
ESTCube-1 töörühm postitas täna Facebook-i esimese satellidiga tehtud pildi. Kaamera järelikult töötab. /…/ ESTCUBE-1 SAATIS MAALE OMA ESIMESE FOTO! Kaks nädalat tugevat tööd satelliidi alamsüsteemide testimisega on andnud meile üle ootuste kauni pildi. Ja seda tehes ei kasutanud kaamera tegelikult veel suurt osa oma võimalustest, sest tegemist oli alles esimese testiga. ESTCube-1 asus foto tegemise […]
Toimus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kevadpidu
10. mail toimus korporatsioon Rotalias, mis asub üsna mugavalt Tartu Tähe 4. füüsika õppehoone vastas, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kevadpidu. Kohal oli tudengeid, õppejõude ja professoreid. Üritust vahendab füüsikaportaalile füüsika kolmanda aasta bakalaureusetudeng Roland Matt. Pidu algas kogunemisega Rotalia aias. Värkelt grillitud liha ja kevadise booli kõrvale mängiti pärast kriitilise inimmassi kogunemist segavõistkondades mälumängu. Selle […]
Uued teadmised astaadi kohta
Rahvusvaheline teadlaste töörühm sooritas eksperimendi Maa haruldaseima elemendi astaadiga. Viimased teadmised astaadi füüsikaliste ning keemiliste omaduste kohta laekusid 49. aastat tagasi. Kõik astaadi looduslikud vormid on alfaradioaktiivsed. Et lühikese elueaga alfakiirgus sobib hästi vähkkoe organismisiseseks hävitamiseks, on teadlaste tähelepanu haruldase aatomi omaduste kirjeldamisele mõistetav. York-i Ülikooli professori Andrei Andreyevi ning Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i teadlase […]
Imeniit
2009. aastal avastati Madagaskari küllasest loodusest ämblikulaadsete suguseltsi pärl: ämblik Caerostris darwini, kes punub maailma suurimaid ning tugevamaid võrke. Ühe võrgu pindala võib olla 2 m2 ning ühe niidi tugevus seitse korda vingem (350 MJ/m3) kui proprotsionaalsel kevlarniidil. Ämblikuvõrke on tugevuse tõttu varemgi kiidetud ning nende niitide kasutamist kuulivestides ja isikukaitsevahendites kaalutud, ent nimetatud putukad […]
Fluorestseeruva lisandiga polümeersed päiksepaneelid: jälle parem
Yale’i Ülikooli füüsikud parendasid fluorestsentsainega polümeerse päiksepaneeli neeldumisnäitajat ning energiamuundefektiivsust. Skvaraiinvärv (squaraine) soodustab paneeli aktiivkihis valguse neeldumist ning elektronide ringlust energiamuundustsüklis. Töörühm tahab avastusega päiksepaneelituru keskmist hinda sõelata. Päikesevalgus on põhiline taastuvenergia allikas.Valgust, mida tundub eredamal päeval inimsilmale liigagi palju, on aga keeruline elektromotoorjõuks muundada. Seda siiski tehakse ning kronoloogilises võtmes üha paremini, üldjuhul päiksepaneelidega. […]
Keerukad süsteemid tekivad põhjuslikest entroopilistest jõududest
Ajakirjas Physical Review Letters avaldatud artikkel sihib suurelt ja üritab intelligentsust kirjeldada termodünaamilise protsessi tulemina. Artikli autorid kasutasid oma uue formalismi loomiseks entroopiaprintsiipi. Printsiibi selgitamiseks kirjutasid nad arvutiprogrammi Entropica, mis näitab, kuidas lihtsategi algtingimustega süsteemist võib tekkida keerukaid emergentseid nähtusi. Programmiga näidati entroopilise jõu mõju tööriistade kasutamisele võtmises, sotsiaalsete funktsioonide tekkimises ning pööratud pendli tasakaalustumises. […]
ESTCube-1 sai margi
Eesti esimene satelliit poeb vaikselt rahva hinge, pärast starti ilmselt ka keelele ja meelele. Nüüd on ESTCube-il ka oma mark. Olümpjavõitjate, arhitektuurimälestiste, tähtsamate isikute ja persoonide kõrvale on koha leidnud kosmoseaparaat. Eesti Posti kodulehel on kirjas nii: ESTCube-1, kuupsatelliit mõõtmetega 10 x 10 x 10 cm ja kaaluga veidi üle 1 kg on esimene Eesti […]
Bakter Escherichia coli teeb diislit
Exeteri Ülikooli töörühm pani harilikult soolestikus elava Escherichia Coli bakteri diislit tegema. Tanklapumpadest on vara rääkida. Enne on vaja lahendada hulk tehnilisi probleeme. Bakterdiisel on aga turudiisliga pea identne, mistõttu ei tarvitse seda petrooleumilisanditega segada, nagu toornaftast diisli puhul tehakse. Sestap oleks võimalik uutmoodi biokütus otse infrastruktuuri suunata. “Müügikõlbuliku, lisanditevaba biokütuse valmistamine on meie töörühma […]
Erasektori rakett Antares läks edukalt teele
Ameerika Orbital Sciences korporatsiooni Antares rakett startis Virgina osariigi Wallops kosmodroomilt pühapäeva õhtul kell viis. Kosmodroomi uut betooni limpsas raketi tuleleek esmakordselt. Antarese pardal oli kosmosejaama massiga võrdne raskustükk. 6. aprillil platvormile veeretatud Antarese starti lükati halva ilma tõttu mitu korda edasi. Pühapäeval toimunud edukas missioon sillutas tee järgmisele, rahvusvahelisele kosmosejaamale ISS sihitatava lastilaeva Cygnus […]
Ülikiire säriga pildistamistehnoloogia on teel
Melbourne’i Ülikooli ning Austraalia ARC Centre for Excellence in Coherent X-Ray Science teadlased näitas, et laserjahutatud aatomitest kiiratud elektronid võivad hoolimata külmast ka kiired olla. Artikli põhiautori dotsent Robert Scholteni sõnul oli avastus üllatav. Suure lahutusega ülikiirete elektronkaamerate arengul on uut hingamis- ja avardumisruumi. Teadlaste tööd kajastati ajakirjas Nature Communications. Välkkaamera looks võimaluse jäädvustada kiiretoimelisi […]
Eesti füüsikud õpetavad Saudi Araabia Kuningriigi õpilasi
Saudi Araabia Kuningriik on islami sünnimaa. 1932. aastal asutatud riigis on lisaks maailma suurimatele naftamaardlatele ka innukaid kooliõpilasi. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil IPhO on saudid osalenud neli korda. Möödunud suvel Tallinnas ja Tartus toimunud IPhO-l saadi üks pronksmedal ning kolm tunnustusdiplomit. Võrreldes ülemöödunud aasta ühe diplomiga on edasiminek mitmekordne. Järgmiseks, Taanis toimuvaks IPhO-ks valmistavad saudi andekaid noori […]
Moore’i seadusega elu jälil
Florida Gulf Specimen Marine Laboratory geneetik Richard Gordon ning National Institute on Aging in Baltimore teadlane Alexei Sharov esitasid teadusportaalis arXiv artikli ideest, mille kohaselt ennustab Moore’i seadus ka elu evolutsiooni ning planeet Maa tekkeajalugu. Moore’i seadus on alates 1965. aastast edukalt ennustanud arvutustehnika keerukuse eksponentsiaalset kasvu. Seaduse põhjal joonestatud graafiku alusel ilmusid esimesed protsessorid […]
Super-CDMS töörühm loodab WIMP-i leida
Ameerika Minnesota osariigi Soudan kaevanduses paiknev CDMS (Super Cryogenic Dark Matter Search) töörühm avalikustas veebiportaalis arXiv artikli kolmest CDMS detektorsignaalist, mis võivad vastata massiivsele, nõrgalt vastastikmõjustuvale osakesele ehk WIMP-ile (Weakly Interacting Massive Particle). Töörühm pidas sel teemal American Physical Society konverentsil ka loengu. Seal tehti selgeks, et väidetava tumeaine alusosakese avastamist veel väita ei saa. […]
Nanomeditsiini võidukäik: mürgistust ravivad käsnad
Metsiku lääne idüllifimeist on teada lõik, milles kangelane kannatanu lõgismaohammustusest mürki välja imeb. Olnuks kauboidel nanokäsn, saanuks nad oluliselt paremini hapraid elusid päästa. California Ülikoolis valmistatud nanokäsnad matkivad punaseid vererakke, mis suudavad verest mürgiseid maomürki ning baktereid ammutada. Nanokäsnad on tehtud bioühilduvast, patsiendi verelibledega kaetud polümeertuumast. Verekate teeb nanokäsna immuunsüsteemile vastuvõetavaks. Et verelible on käsnast […]