Yale’i Ülikooli füüsikud parendasid fluorestsentsainega polümeerse päiksepaneeli neeldumisnäitajat ning energiamuundefektiivsust. Skvaraiinvärv (squaraine) soodustab paneeli aktiivkihis valguse neeldumist ning elektronide ringlust energiamuundustsüklis. Töörühm tahab avastusega päiksepaneelituru keskmist hinda sõelata.
Piltlik viide polümeerpaneeli siseelule.
Päikesevalgus on põhiline taastuvenergia allikas.Valgust, mida tundub eredamal päeval inimsilmale liigagi palju, on aga keeruline elektromotoorjõuks muundada. Seda siiski tehakse ning kronoloogilises võtmes üha paremini, üldjuhul päiksepaneelidega.
Polümeerse päikesepaneeli eeliseks on suur katvus ning mehaaniline elastus. Lisaks on need, mis põhiline, odavad – kerged ka. Seevastu on polümeerpaneelid võrreldes konkurentidega vähemvõimekad, nende efektiivsus on ligi 8 %. 50 % polümeerkihis neeldunud valgusest läheb soojuskadude teed, sest paneeli polümeerahelad ei ole veel piisavalt hästi joondatavad. Heade omaduste ülekaalu tõttu on teadusmaailma tähelepanu polümeerpaneelidele suur.
Skvaraiinvärvaine lisamisel fotorakku, mis töötab Föster resonants-energiasiirde (FRET) põhimõttel, saavutas Yale’i töörühm paneeli energiamuunde efektiivsuses 38 % kasvu.
FRET-tüüpi heterosiirdega polümeer-päiksepaneelides saavad laengukandjad liikuda kaugemategi molekulide vahel. Skvaraiin, millel on infrapunases spektriosas tugev neelavus, laiendab paneeli spektraalset neelavust ning parendab ühtlasi raku energiamuundevõimet.
Meetod soodustab valgust neelavate materjalikihtide sünergilist koostööd. Võrreldes möödunud põlvkonna polümeerpaneelidega ei vaja skvaraiiniga organiseeritud polümeervõrgustiku loodavad laengukandjad elektromotoorvõrgustikku rakendamiseks järeltöötlust.
5ndal mail ajakirjas Nature Photonics avaldatud artikli „Polymer bulk heterojunction solar cells employing Föerster resonance energy trasnfer“ autor on André D. Taylor.
Allikas: Phys.org
Neid ei saa ilmselt nii pea osta, mõne aasta pärast ehk.