Võib juhtuda, et autojuht sõidab linnas pika vahemaa vaid roheliste foorituledega. Sellisel juhul on tõenäoliselt tegu eelprogrammeeritud foorilainega. Saksa Duisburg-Essen Ülikooli füüsik Boris Kerner uuris rohelise laine katkemise tagamaid.
Rohelise laine mõiste võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 20nda sajandi alguses. Sünkroniseeritud foorisüsteemil on aga omad vead, iseäranis häiriv on ebastabiilne autode liikumiskiirus.
Kerneri artikkel „The phyics of green-wave breakdown in a city,“ avaldati ajakirjas Europhysics Letters.
Rohelist foorilainet kasutavad paljud, iseäranis Euroopa ning Ameerika Ühendriikide suurlinnad. Mõlemas suunavööndis korralikult töötava laine tingimuseks on stabiilne autode liikumiskiirus. Siis on rohelisel foorilainel suurim kasutegur: vähem ummikuid, kütuse kokkuhoid, vähem heitgaase ning koguni parendatud kergliiklus.
Sõlmummik: punased autod jäävad paratamatult keset ristmikku seisma ning takistavad kogu liikluse kulgu. Allikas: Wikipedia (gridlock).
Häiretundlikkus on rohelise laine Achilleuse kõõlus: väiksemalt teelt peateele pöörav auto põhjustab liiklusvoolus väikse häirituse, mis võib sobivate algtingimuste korral kriitiliselt võimenduda ning põhjustada foori taga seisvate autode üleküllastuse – ehk sõlmummiku.
Rohelise laine katkemist ei ole seni põhjalikumalt uuritud. Kerner kasutas analüüsis kaht mudelit. Ta tuvastas mitu, nii käibelolevast liikluskorraldusest sõltumatut kui sõltuvat häiret põhjustavat parameetrit.
Esimeses, kolme-faasi mudelis, johtub rohelise laine murdumine autode liikumiskiiruse hälbest, mis tekitab liikuva sünkroniseeritud voolumustri (moving synchronized flow pattern, MSP). See tingib omakorda autode voo keskmise kiiruse vähenemise ning lõppeks liigpika foorijärjekorra ja rohelise laine katkemise. Teises, kahefaasilises mudelis põhjustab ummikuid suurem häirete ja autode hulk.
Kerner leidis, et mõlema mudeli puhul on rohelise laine murdumisega seotud üks või enam liikluse ja foori tule muutumise faasinihet. Samade algtingimustega paralleelsetes simulatsioonides on rohelise laine murdumine juhuslik.
Olgugi, et teooria pakub rohelise laine murdumisele seletuse, on enne lahenduste kasutamist vaja sooritada päriskatseid. Kerneri arvates tuleb teha katse, milles mõõdetakse mõlemas rohelise lainega sünkroniseeritud suunavööndis autode kiirust ning voolu, ehk ajaühikus teepunkti läbivate autode hulka. Siis saaksid analüütikud häirete põhjused isoleerida.
„Paraku ei ole ühtegi Euroopa Liidu rahastusprogrammi, mis neid katseid võimaldaks. See, et minu teoora räägib vastu kõikidele klassikalistele liiklusteooriatele, mis päriselus nii või teisiti ei tööta, on probleem.„
Allikas: Phys.org