Hubble kosmoseteleskoop on salvestanud pildid, mis tunduvad Maarotist optikule täiesti hämmastavad. Kokku kahekümne galaktika ümbert on leitud ioniseeritud gaasi filamendid, mis tasapisi valgust kiirgavad ja paistavad meile roheliste helendavate piirkondadena. Allpool on toodud kaheksa nendest galaktikatest. Hämmastav tundub sealjuures just seletus, mis nähtusele pakutakse. Kõigepealt olid gaasi pilved, täiesti nähtamatud. Siis kiirgas galaktika keskmes olev […]
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut – marsimaja
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased mõtlesid välja robotmaja tehnoloogia, milleks on iselahtipakkiv maja kasutamiseks ekstreemsetes elutingimustes, katastroofipiirkonnas või lausa Marsil. Projekt sai võimalikuks viie riigi – Prantsusmaa, Austria, Belgia, Tšehhi ja Eesti – teadlaste koostööst. Projekti nimega S.H.E.E (Self-deployable Habitat for Extreme Environments) ametlikul kodulehel on näha ka maja valmimisprotsessi www.shee.eu . Kuus tonni kaaluv maja […]
Kas libisev liiv aitas egiptlastel püramiide ehitada?
Vana-Egiptuse kolossaalsete monumentide ehitajad võisid lisada kõrbeliivadele vett, et suurte kelkude vedamist kergemaks teha. Selline on rahvusvahelise füüsikute töögrupi järeldus, milleni jõuti erinevat tüüpi liivades oleva vee koguse ning hõõrdumise vahelist seost uurides. Uurimusest selgus, et Egiptuse kõrbetes leiduv liivatüüp muutub veega niisutamisel eriti livedaks – fakt, mis võis püramiidide ehitamiseks kasutatud suurte kivimürakate liigutamise […]
Leiti otsene tõend nii kosmilisele inflatsioonile kui gravitatsioonilainetele
Universum tekkis ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi nähtusest, mida nimetatakse Suureks Pauguks. Selle alghetkeil paisus kaduvväikse sekundi murdosa jooksul Universum eksponentsiaalselt, kaugele meie parimate teleskoopide vaateulatusest. Ilus lugu, ent kuni selle nädala alguseni katselise tõenduseta. Esmaspäeval teatas Harvard-Smithsonian astrofüüsika keskus oma veebilehel ametlikus teadaandes, et on kosmilisele paisumisele (inflatsioonile) leidnud esimese otsese tõendi. Avastuse au […]
Tartu kunstnik joonistab planeete
Tartu harrastuskunstnik Ahto Tali sai möödunud kuudel meedias tunnustada Tartu Herbert Masingu gümnaasiumis korraldatud näituse ”Maailma inimeste külastused” eest. Ahto joonistas kokku 1276 inimese portree ning jaotas need riikide kaupa, igast riigist kaks last, kaks täiskasvanut ning kaks eakat. Seega kokku ligikaudu 212 riiki. Eestist osutus valituks näiteks Mark Soosaar. Nüüd on kunstnik asunud joonistama […]
Kosmos massidesse – idufirmad ja androidsatelliidid
1957. aastal oli Arthur Frommeri Euroopas reisimise päevane eelarve 5 dollarit (u. 3,7 EUR). Samal aastal sooritas endise Nõukogude liidu hävituslendur Juri Gagarin esimese mehitatud kosmoselennu. Praegu saab sama raha eest Pariisis paremal juhul espressokohvi. Ent peaks kohv tahtjaisu külmaks jätma, võib 5 dollari eest lunastada ka kolm tundi mikrosatelliidi instrumentide kasutusaega. Sellist äri külma […]
Euroopa uusim tähevaatlussatelliit Gaia läheb L2 orbiidile
20. novembril läheb Kourou kosmodroomilt taevamusta poole teele Euroopa Kosmoseagentuuri ESA tähevaatlussatelliit Gaia. Missioon kestab plaanides viis aastat, mille jooksul kavatsetakse luua täpne Linnutee galaktika ruumiline kaart. See tähendab, et satelliit peab jälgima ligikaudu miljardi tähe asukohta ning liikumist – korduvalt. Lisaks taevakehade kinemaatikale tuletatakse Gaia vaatlusandmetest muu hulgas iga tähe temperatuur, heledus ning koostis. […]
Spacex-i Rohutirts lendab üha kõrgemale
7. oktoobril sooritas Ameerika erafirma Spacex rakett Rohutirts (Grasshopper) seni kõrgeima, 744 m hüppe. Raketi lendu filmis pisike kaameraga varustatud heksakopter. Lähemalt kui eelmistel kordadel. [vsw id=”9ZDkItO-0a4″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Rohutirts on 10 korruselise maja kõrgune rakett, mis tõuseb vertikaalselt õhku ning ühtlasi maandub vertikaalselt (Vertical Takeoff Vertical Landing, VTVL). Projekti eesmärk on valmistada […]
Elu algas Marsil: uus tõendusmaterjal
Üha enam asjaolusid viitab, et orgaaniline elu algas Marsil. Molübdeeni oksiidid, mis evisid suure tõenäosusega elu tekkes üliolulist rolli, võisid varasemas Päikesesüsteemis eksisteerida vaid Marsil. „Uuemad tööd näitavad, et eluks vajalik keskkond on Marsilt leitav ka nüüd,“ ütles 29. augustil iga-aastasel Goldschmidti geokeemikute sümpoosiumil teemakohase ettekande teinud Ameerika Westheimer Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi professor Steven Benner. […]
Voyager 1 on Päikesesüsteemist väljunud, vist
Näib, et 1977. aasta 5. septembril Canaverali neeme kosmodroomilt startinud kosmosesond Voyager 1 on viimaks Päikesesüsteemist väljunud ning avastab tähtedevahelist ruumi. Vähemasti väidab nii Ameerika Marylandi Ülikooli töörühm. Varsti kolmkümmend kuus aastat kosmoses olnud kosmosesond Voyager 1 on endiselt teadusvõimeline ning saadab perioodiliselt Maale oma ümbritseva keskkonna kohta andmeid, millest tähtsamad on mõõdud magnetvälja ning […]
Impressionism Hubble’i teleskoobi piltidest
Mõttekool, mille järgi on inimesed tehtud tähtedes tekkinud algosistest, pole uus, ent mõningad selle versioonid küll. Sõltumata sellest, mida vaataja enda aineliseks või hingeliseks päritoluks arvab, on Barcelona kunstniku Sergio Albiac’i tähepiltidest koostatud inimeste portreed igatahes ilusad küll. Kunstniku uusima projekti nimi on Stardust Portraits, mis võtab inimese digitaalse portreefoto ning töötleb selle algoritmidega Hubble’i […]
Inglismaal arendatakse esimest, osaliselt 3D prinditud piirivalvedrooni
Euroopa piirivalvuritel avaneb uimastismuugeldajate jahis peatselt uus peatükk. Plaani järgi võetakse juba lähiaastail kasutusele osaliselt 3D prinditud mehitamata luurelennukid ehk droonid. Lennuk 2Seas sai nime kahe patrullitava veekogu järgi: Põhjameri ning La Manche’i väin. 1,5 m pikk bensiinimootoriga lennuk on piirivalvele oluline uuendus. Lennuki projekteerisid Southamptoni Ülikooli lennukiinsenerid Jim Scalan ja Andy Keane. Projekti eesmärk […]
Planck’i mikrolaine-taustkiirguse kaardil on anomaaliaid
Planck’i kosmoseteleskoobi andmetest koostatud seni täpseimal Universumi kaardil avaldusid kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ulatuslikud temperatuurikõikumised. Teleskoobi andmeid töödelnud töörühm leidis taustkiirguse kaardilt suuremõõtmelisi struktuure, mida ei osata kehtivate teooriatega seletada. Üks neist on suur külm täpp, mis viitab ebatavalisele ruumitiheduse piirkonnale. Kaasaegse Suure Paugu kosmoloogia järgi oli Universumi arengus etapp, mida võib nimetada kvark-gluuon plasma ajastuks. Universum […]
Universumi tugevaim magnetväli
American Enterprise Institute (AEI) teadlased sooritasid numbrilise simulatsiooni, mis annab võimaliku seletuse neutrontähtedes tekkivatele tugevatele gammakiirte pursetele. Põhjuseks oletatakse tugevaid magnetväljasid. Ülitihedad (ultra-dense) neutrontähed tekivad siis, kui põrkuvad kaks binaarse süsteemi neutrontähte. Konglomeraadi eluviiv lõpeb kollapsiga mustaks auguks, millega võivad kaasneda lühikesed, ent hoomamatult võimsad gammakiirte pursked. Neid on õnnestunud tuvastada teiste hulgas XMM Newton, […]
Hiina avalikustas salajase kvantsideprogrammi
Kvantkrüptograafiaga saab luua sõnumeid, mida ei ole võimalik pealt kuulata. Parema tahtmisegi korral kvantkrüpto-telefone internetipoodidest osta ei saa, sest nende tehnoloogia pole piisavalt arenenud. Esimesed katsetused aga käivad, ka Hiinas. Eelmisel kuul andsid Kanada teadlased uudisteportaalis IEEE Spectrum teada plaanist saata orbiidile lihtsatest algosistest valmistatud väikseid sidesatelliite. Esimene prototüüp peaks valmima käesoleva aasta lõpuks. Nüüd […]
Täna möödub Maast haruldane kuuga asteroid
Täna möödub Maast ohutult ligi kolm kilomeetrit lai asteroid. Teadlastele avaneb seega haruldane võimalus uurida suurt taevakeha, millel on oma kuugi kaasas. Asteroid 1998 QE2 möödub Maast kell 20:59 (GMT) 5,8 miljoni kilomeetri kauguselt, mis on võrdne viieteistkordse Maa ja Kuu vahekaugusega. “Järgmine 1998 QE2 lähimöödumine toimub kõige varem kahesaja aasta pärast,” ütlesid Ameerika Kosmoseagentuuri […]
Rohelise foorilaine Achilleuse kand: väiksed liiklusvoo häired
Võib juhtuda, et autojuht sõidab linnas pika vahemaa vaid roheliste foorituledega. Sellisel juhul on tõenäoliselt tegu eelprogrammeeritud foorilainega. Saksa Duisburg-Essen Ülikooli füüsik Boris Kerner uuris rohelise laine katkemise tagamaid. Rohelise laine mõiste võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 20nda sajandi alguses. Sünkroniseeritud foorisüsteemil on aga omad vead, iseäranis häiriv on ebastabiilne autode liikumiskiirus. Kerneri artikkel „The phyics […]
Keerukad süsteemid tekivad põhjuslikest entroopilistest jõududest
Ajakirjas Physical Review Letters avaldatud artikkel sihib suurelt ja üritab intelligentsust kirjeldada termodünaamilise protsessi tulemina. Artikli autorid kasutasid oma uue formalismi loomiseks entroopiaprintsiipi. Printsiibi selgitamiseks kirjutasid nad arvutiprogrammi Entropica, mis näitab, kuidas lihtsategi algtingimustega süsteemist võib tekkida keerukaid emergentseid nähtusi. Programmiga näidati entroopilise jõu mõju tööriistade kasutamisele võtmises, sotsiaalsete funktsioonide tekkimises ning pööratud pendli tasakaalustumises. […]
Erasektori rakett Antares läks edukalt teele
Ameerika Orbital Sciences korporatsiooni Antares rakett startis Virgina osariigi Wallops kosmodroomilt pühapäeva õhtul kell viis. Kosmodroomi uut betooni limpsas raketi tuleleek esmakordselt. Antarese pardal oli kosmosejaama massiga võrdne raskustükk. 6. aprillil platvormile veeretatud Antarese starti lükati halva ilma tõttu mitu korda edasi. Pühapäeval toimunud edukas missioon sillutas tee järgmisele, rahvusvahelisele kosmosejaamale ISS sihitatava lastilaeva Cygnus […]
Moore’i seadusega elu jälil
Florida Gulf Specimen Marine Laboratory geneetik Richard Gordon ning National Institute on Aging in Baltimore teadlane Alexei Sharov esitasid teadusportaalis arXiv artikli ideest, mille kohaselt ennustab Moore’i seadus ka elu evolutsiooni ning planeet Maa tekkeajalugu. Moore’i seadus on alates 1965. aastast edukalt ennustanud arvutustehnika keerukuse eksponentsiaalset kasvu. Seaduse põhjal joonestatud graafiku alusel ilmusid esimesed protsessorid […]
Super-CDMS töörühm loodab WIMP-i leida
Ameerika Minnesota osariigi Soudan kaevanduses paiknev CDMS (Super Cryogenic Dark Matter Search) töörühm avalikustas veebiportaalis arXiv artikli kolmest CDMS detektorsignaalist, mis võivad vastata massiivsele, nõrgalt vastastikmõjustuvale osakesele ehk WIMP-ile (Weakly Interacting Massive Particle). Töörühm pidas sel teemal American Physical Society konverentsil ka loengu. Seal tehti selgeks, et väidetava tumeaine alusosakese avastamist veel väita ei saa. […]
Kvantpõimitus rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal
Albert Einstein kirjeldas kvantpõimitust lausega “spukhafte fernwirkung,” ehk tontlik kaugmõju. Hiljaaegu sooritas Ludwig Maximilias Universität München-i töörühm esimese nimetatud nähtust kätkeva õhk-maa kvantside. Käiku on aga lastud suurejoonelisemad ideed. 9. aprillil ajakirjas German Physical Society New Journal of Physics publitseeritud uurimuses esitas saksa töörühm nägemuse kvantpõimituse efekti katsetamiseks kosmose ja Maa vahel. Katse eesmärk oleks […]
Mannekeen Petman keemiarelva ei karda
[vsw id=”tFrjrgBV8K0″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Transportrobotiga BigDog tunnustust kogunud Ameerika firma Boston Dynamics viljeleb teisigi projekte. Veebis avaldatud videos kõnnib katsemannekeen Petman. Hüdrauliliste ajamitega robot higistab, reguleerib kehatemperatuuri, kõnnib, teeb kükke ja aeroobikat. Lisaks on masinal küljes hulgi sensoreid, mis kromatograafilaadselt kehalähedast õhu- ja pinnakoostist mõõdavad. Videos on Petman-il seljas keemiarelvade vastu mõeldud kamuflaažülikond. […]
Toimus esimene maajaama ja lennuki vaheline kvantkrüptitud side
Kaasaja infovahetuse väiksemad osised paiknevad üha enam kosmoses. Et pahalased sidet pealt ei saaks kuulata, on vajalik informatsiooni kaitsta. Sestap sooritasid saksa teadlased esmakordse lennuki ja maajaama vahelise kvantkrüpteeritud side. Kvantkrüptograafiline side kätkeb informatsiooni vahetamist footonitega. Mikromaailma osakese liikumishulka ning asulkohta ei ole Heisenbergi määramatuseprintsiibi tõttu võimalik üheaegselt mõõta. Kord oli linnul tõrvatud katuse küljes […]
Habemus papam: tossu keemia
[vsw id=”zf0gCterxVo” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] 13. märtsil kuulutati Vatikani Püha Peetruse väljakul:“Habemus papam!“ Uueks, 266ndaks paavstiks valiti Argentina kardinal Jorge Mario Bergoglio. Paavsti valituks osutumisest andis märku Sikstuse kabeli katuse korstnast kerkiv valge toss. Ülalolevas videos seletavad püha tossu ilmalikke saladusi Nothingami Ülikooli keemikud. Vatikani ametliku retsepti võtmekomponentideks on polütsükliline antratseen ning männivaik. Bergoglio […]
Astronoomid sooritasid erakordse tähesüsteemi kaugseire
Uus tehnoloogia võimaldas astronoomidel sooritada haruldaste eksoplaneetide kaugseire. Projekt 1640 raames kasutatud riist- ja tarkvaraga salvestasid teadlased Maast 128 valgusaasta kaugusel oleva tähesüsteemi planeetide keemilised spektrid. Planeetide kirjeldus avaldatakse teadusajakirjas The Astrophysical Journal. „Öeldakse, et pilt kõneleb tuhat sõna. Julgen väita, et spektripilt räägib tuhandeid kordi rohkem,“ ütles Ameerika Looduloosmuuseumi (American Museum of Natural History) […]
Ameerikla teadlased tekitasid kõrgemasse atmosfäärikihti plasmapilve
Ameerika Merevägede Laboratooriumi ning Alaska HAARP (Active Auroral Research program) teadustöötajad tekitasid edukalt Maa kõrgemas atmosfäärikihis suure tihedusega plasmapilve. „Oleme plasmapilvi loonud varemgi, ent need on kestnud kõige rohkem kümme minutit. Nüüdne katse päädis tunniajase HAARP tehnikapargi signaalidega alal hoitud plasmapilvega. Pilv kadus alles pärast HAARP signaali väljalülitamist,“ kirjeldas sündmust töörühma liige Ph.D. Paul Bernhardt. […]
Löökkraatrid kui elu allikad
Lääne-Austraalia Ülikooli (University of Western Australia) teadlaste hüpoteesi kohaselt mängisid Maa elutekkes ning evolutsioonis olulist rolli ka suhteliselt väikesed meteoriidi löökkraatrid. Ülikooli geoloogi Martin Schmeideri sõnul näitas nende uurimustöö, et varastest meteoriigilöökidest põhjustatud soojuse hajumiseks kulus tuhandeid aastaid. Jahtuv löökkraatri keskkond oli mikroobse elu alalhoidmiseks ideaalne. Dr. Schmieder ning kaasautor Dr. Fred Jourdan on ülehelikiirusel […]
Uued andmed Venemaale sadanud meteoori suuruse kohta
Teadlased andsid ülemaailmse sensorite võrgustiku andmete põhjal Venemaa kohal atmosfääris lõhustunud meteoori suurusele ja kineetilisele energiale uue hinnangu. Esialgselt arvati, et enne atmosfääri sisenemist oli meteoori läbimõõt ligikaudu 15 meetrit. Uueks hinnanguks on aga 17 meetrit. Meteoori mass oli enne atmosfääris lõhustumist varemarvatud 7000 tonni asemel 10000 tonni. Võrdluseks on suurima maapinnalt avastatud raudmeteoriidi Hoba […]
Einsteini rist
Einsteini rist on gravitatsiooniläätsest tingitud tähistaeva miraaž. Risti tippudeks on neli kujutist ühest kvasarist. Hele taevakeha ise asub Maast kaheksa miljardi valgusaasta kaugusel, läätseefekti põhjustava galaktikani jõuab valgus aga 400 miljoni aastaga. Maale paistab galaktika 0,87×0,34 kaareminuti suurusena, samas kui risti läbimõõt on 1,6×1,6 kaaresekundit. Rist asub Pegasuse tähtkujus. Foto tegi Hubble’i kosmoseteleskoop.
Avastati seni suurim Universumi kvasargrupp
Rahvusvaheline UCL (University of Lancashire) astronoomide töörühm avastas seni suurmia teadaoleva Universumi struktuuri. Suure kvasargrupi (LQG Large Quasar Group) läbimiseks valguse kiirusel läheks aega neli miljardit aastat. Töörühm avaldas tulemused teadusajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Kvasarid on Universumi heledaimad objektid. Päiksesüsteemini jõuab kvasarite kauge kiirgus suure punanihkega, mis näitab, et tegemist on […]
Krimpsus sõrmenahk parandab haaret
[vsw id=”http://youtu.be/KG5HGQ3RvrE” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Briti teadlased Tom Smulders, Kyriacos Kareklas ja Daniel Nettle kinnitasid katseliselt hüpoteesi, mille kohaselt parandab vees krimpsu tõmmanud sõrmenahk märgade esemete kästilemisel haaret. Omapärasele avastusele ei osata veel evolutsioonilist põhjendust anda. Lisaks sõrmedele tekib krimpus nahk ka jalataldadel, mis võiks viidata, et füsioloogiline rekatsioon parandas kunagi märgades oludes inimahvlaste […]
Linnutees võib olla miljardeid eksoplaneete
Möödunud esmaspäeval (07.01.13) teatasid astronoomid California Long Beach-i American Astronomical Society konverentsil, et Linnuee galaktikas võib olla kümneid miljardeid eksoplaneete. Paljud neist tiirlevad ümber päiksesarnaste tähtede. Varasemad teadustööd viitasid, et tahkeid mineraalsisaldusega planeete võib olla rohkem Päiksest väiksemate tähtede ümber. Päike paikneb Hertzsprung-Russelli diagrammil, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus, keskosas (loe siit). 2009. […]
Film sellest, milline on planeet Maa kaugemalt vaadates
Seitsmendal detsembril möödus 40 aastat hetkest, mil Apollo kosmosekapsli meeskonna liige tegi 70 millimeetrisele filmile 80 millimeetrise objektiiviga Hasselblati kaameraga pildi päiksevalguses kümblevast Maast. Üks ajaloo enimlevitatud pilte andis inimkonnale esimest korda võimaluse näha koduplaneeti väljastpoolt – otsekui oaas hõljumas keset kosmose tühjust. Tol hetkel elas koduplaneedil 3,5 miljardit inimest. Kosmonaudid panid fotole nimeks Sinine […]
NEXT ioonmootor püsitas uue kestvusrekordi
NASA (National Aeronautics and Space Administration) uue põlvkonna ioonmootor Evolution Xenon Thruster NEXT püsitas uue töökestvusrekordi. NASA Glenn-i Electric Propulsion Laboratory teaduskeskuses paiknev masin töötas ühtejärge 43000 tundi, mis on ioonmootorite kategooria absoluutrekord. Seitsmekilovatise võimsusega reaktiivmootori tulevikuks on Ameerika kosmoseagentuuri süvakosmose sondide kiirendamine. Keemilise kütusega raketid samaks ülesandeks praktiliste kaalutluste tõttu ei sobi. Ioonmootorid on […]
IC 2233 – Hubble-i foto ülilamedast spiraalgalaktikast
NASA/ESA (National Aeronatics and Space Agency NASA, European Space Agency ESA) kosmoseteleskoop Hubble tegi pildi ühest lamedamast seniavastatud spiraalgalaktikast nimega IC 2233. Spiraalgalaktikatel, näiteks ka Linnuteel, on tavaliselt kolm visuaalselt eristatavat komponenti. Esiteks enamikku hähtavat galaktilist ainet hoidev ning galaktikale kuju andev ketas. Teiseks ebakorrapärane ning hõre ketast ümbritsev halo ja lõppeks galaktika tuum, mille […]
NASA ravib LED-idega kosmonautide unetust
Unetus ei ole naljaasi. Magamatus võib alandada töövõimet, pärssida mälutegevust ja põhjustada haigusi. Seetõttu võetakse planeet Maa ümber orbiteeriva 113 miljardit eurot maksva kosmosejaama pardal und tõsiselt. Vastusena kosmonautide insomniaepideemiale valmistub Ameerika kosmoseagentuur NASA (National Aeronautics and Space Administration) ISS (International Space Station) suurjaamas sisetöödeks. Eesmärgiks on olemasolev valgustus vahetada spetsiaalsete LED valgustite vastu. ISS […]
NGC 1277 musta augu proportsioonipilt
Hiljaaegu avastati arvatavasti seni suurim must auk, mis moodustab oma kodugalaktika massist 14%. Ebaproportsionaalselt suure massiga must auk võib kõigutada galaktikate evolutsiooni teooria alustalasid. Loe artiklit siit. Pildil on näha, kui suur on valguse kiiruse ja ajaga mõõdetud musta augu läbimõõt võrreldes planeediga Maa. Allikas: I fucking Love Science
Vastavastatud suurim must auk võib kõigutada galaktikate evolutsiooni teooria alustalasid
Remco van den Boschi juhitav Max Plancki Astronoomiainstituudi (Max Planck Institute for Astronomy) töögrupp avastas vaatlusandmetest musta augu, mille ebaproportsionaalne suurus võib kõigutada galatikate evolutsiooni mudelite alustalasid. Avastatud kosmiline keha on 17 miljardit korda raskem kui Päike. Nii suur mass on oluliselt suurem, kui mudelid ennustada lubavad. Avastus on seda põrutavam, et musta auku ümbritsev […]
Valmisid esimesed James Webbi teleskoobi peeglid
Eile saabus NASA Goddard kosmoselennukeskusesse kaks tulevase James Webbi nimelise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi peeglit. Pildil on näha NASA töötajat sooritamas peegli pinna kvaliteedikontrolli. Webb teleskoobi laiem teaduseesmärk on uurida kaugeid kosmilisi struktuure ning nähtusi, iseäranis kosmilist relikt- ehk foonkiirgust. Maapealsete teleskoopide alaline häda on atmosfäärikaod, mida kosmoses ei ole. Webbi teleskoobil on kokku 18 peeglit. […]
Curiosity edukas maandumine
Eile hommikul kell 7:14 CEST saabus Euroopa Kosmoseagnetuuri Marsi Expressile signaal NASA Marsi Teaduslaboratooriumilt, kui see viis autosuuruse Curiosity kulguri Marsi planeedile. ESA New Norcia jälgimissüsteem tabaks ka otseselt NASA missiooni signaali, mis lähtus 248 miljoni kilomeetri kauguselt Marsilt. NASA Mars Reconaissance Orbiteri pardal olev High Resolution Imaging Science Experiment (HiRISE) jäädvustas Curiosity kulguri hetkel, […]
Kõrgem robotmuusika
[vsw id=”03p_wTE8h7w” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] California TED konverentsil esitasid Vijay Kumari ja tema töörühma arendatud autonoomsed lendavad robotid James Bondi filmidest tuntud tunnusmuusikapala. Ainsaks robotite eelprogrammeeritud informatsiooniks oli ruumipunktid, kus nad pidid teatud ajahetkedel olema. Punkti jõudmise tee pidid aga masinad algoritmide ja keskkonnast saadud informatsiooni põhjal ise välja mõtlema. Jääme ootama Korsakovi “Kimalase […]
Vesi võis Marsi alasid kujundada alles hiljaaegu
Uuest uurimusest selgus, et vesi võis mõningaid Marsi alasid kujundada alles hiljuti (geoloogilise aja mõistes), viidates seega parematele tingimustele elu olemasoluks sel planeedil. Uurimuse kohaselt on Marsi põhjapoolusel asuvad suured alad läbinud hiljuti mitu jäätumise-sulamise tsüklit. Marsi puhul võivad nii tekkinud pinnamoodustised viidata sellele, et jää sulas eelistatavate ,,soojade” perioodide jooksul ning et planeedi pind […]
Avastati seniteada tähesüsteemide lähima kohtumisraadiusega planeedipaar
Astronoomid avastasid teineteisest väga lähedalt mööduvad ühe ja sama tähesüsteemi planeedid. Planeetide maasarnasuse iseloomustamiseks kasutatavast elukõlbulikkuse tsoonist jääb süsteem siiski kõrvale, sest asub oma ematähele liiga lähedal. Kui planeetidel oleks vett, siis see aurustuks. Erakordseks teeb planeedipaari tõsiasi, et nende kohtumiskaugus on senileituist väikseim. Uudis avalikustati eile teadusajakirjas Science. Andmed pärinevad NASA Kepleri kosmoseteleskoobilt, mis […]
Uued teadmised tähetekkega seotud jugadest
Astronoomid arvasid varem, et tähe tekkimine põhines üldjoontes aine järkjärgulisest kogunemisest ning kompresseerumisest gravitatsioonivälja toimel. Nüüd see enam nii ei ole. Tähe tekkimine on kompleksne protsess, mille käigus moodustub muuhulgas akretsiooniketas ning ilmaruumi ainet paiskav ketta tasandi normaalisuunaline bipolaarne juga. Ümbritseva keskkonnaga interakteeruvad joad aitavad noortel tähtedel üha koguneva aine mahu juures stabiilselt kasvada. Noorte […]
Jupiteri kuu Europa on veerikkam kui Maa
Pildil on kujutatud Maa koos kogu selle veega ning võrdluseks Jupiteri kuu Europa ning kogu selle vesi. NASA Galileo satelliidi andmete põhjal arvavad astronoomid, et Euroopa jäise pealiskihi all lainetavad globaalsed ookeanid sisaldavad tõenäoliselt 2-3 korda rohkem vett kui Maa ookeanid. Ja see 2-3 korda rohkem pole mitte proportsionaalselt rohkem, vaid koguruumala kohta. Seega on […]
Esimene nähtava Universumi tekkimise arvutisimulatsioon
Prantsusmaa Laboratoire Univers et Theorie (LUTH) teadlased sooritasid Jean-Michel Alimi juhtimisel esimese nähtava Universumi struktuuri tekkimise arvutisimulatsiooni, alates Suurest Paugust lõpetades nüüdisajaga. Simulatsioon võimaldas jälgida 550 miljardi osakese evolutsiooni. Tegemist on esimesega kolmest planeeritud eksperimendist, mis kannavad koondnimetust Deus. Simulatsioon viidi läbi uurimisasutuse GENCI uue superarvuti CURIE-ga, mis asub arvutuskeskuses TGCC (Tres Grand Centre de […]
3.2 miljardi piksliga kaamera
Ameerika SLAC Rahvusvaheline Kiirendilabori 3.2 miljardi pikslise lahutusvõimega LSST (The Large Synoptic Survey Telescope Camera) kaamera sai Ameerika valitsuselt heakskiidu. Seade hakkab jäädvustama senistest vaatlusprogrammidest laiemaid, kiiremaid ning sügavaimaid öötaeva pilte. LSST eesmärgiks on jälgida nähtavat öötaevast iganädalaselt, luues seninägematult suure avaliku andmebaasi, millesse salvestatakse ligikaudu 6 miljonit gigabaiti informatsiooni aastas, mis on ekvivalentne tavalise […]
Ad astra! Tähtede poole!
Motiveerituna ideest, et järgmise 100 aasta jooksul ehitatakse kosmoselaev, mis jõuab tähtedeni, koostas grupp entusiaste konkreetse kava selleni jõudmiseks. Eelmises septemberis Maa teaduslikku edukust uurinud tulnukate kosmoselaev võis küll NASA Kennedy Kosmosekeskusele keskenduda, kuid nad oleksid ehk rohkem teada saanud, kui nad oleksid mõned sajad miilid lääne poole lennanud: Orlandos toimus 100 Aasta Kosmoselaeva (100 […]
Kandiline galaktika
Objekti tüüp: kääbusgalaktika Asukoht: Eridanuse tähtkuju Kui inimene on kantpea, siis on see üpriski igav, kuid galaktika puhul on tegemist tõelise mässajaga. Maast 700 miljoni valgusaasta kaugusel asuv kandiline galaktika on seni kandiliseim ning võib anda uusi teadmisi galaktikate tekkest ja arengust, kirjutab NewScientist.com. Galaktikaid leidub kolmes kujus: lamedad ringikujulised kettad, milles tähed asuvad spiraalselt […]
Aksionid võivad selgitada liitium-7 vähesust tumeaine teoorias
Püüdes mõista, kuidas kõik meid ümbritsev tekkis, on astrofüüsikud seni koostanud teooriaid, et selgitada Suure Paugu järgsete sündmuste kulgu. Seda tehes on neil tekkinud ideid, mida hetkel veel tõestada ei saa. Üheks nendest on idee tumeainest, mis moodustab paljude uurijate uskumusel kuni 80 protsenti kogu Universumis leiduvast ainest. Selle teooria probleemiks on aga kindel isotoop, […]
Röntgenkiired valgustavad Kuu sisemust
Erinevalt Maast pole meie Kuul aktiivseid vulkaane. Jäljed vulkaanide aktiivsusest Kuul ulatuvad miljardite aastate taha. See tõsiasi on üllatav hiljutise avastuse valguses: Moonquake’i andmetel on Kuu sisemuses küllaldaselt vedelat magmat ja osa seal asuvatest kivimitest arvatakse sulanud olevat. Teadlased tegid nüüd kindlaks pinnal valitseva rahu põhjuse – sügaval Kuu sisemuses asuvad sulanud kivimid võivad olla […]
Šveits ehitab kosmose puhastamiseks „koristussatelliidi“
Maad ümbritseb enam kui poolest miljonist osast koosnev kosmoseprügi pilv. Prügi hulka loetakse nii bussi-suurused tühjad kosmosesüstikute välispaagid kui ka väikesed värvikübemed. Ülisuurtel kiirustel tiireldes avaldavad ka kõige väikesemad osakesed suurt ohtu töötavate satelliitide jaoks, mis väljendub ülikõrgetes kindlustusmaksetes. Kosmoseprügi ohustab ka Rahvusvahelist Kosmosejaama. Iga kord, kui kaks tiirlevat objekti kokku põrkuvad, murduvad nad omakorda […]
Kosmoserobot surus astronaudi kätt ja viiples „Tere!“
NASA robot Robonaut 2 ehitati astronautide igapäevaelu lihtsustamiseks kosmoses. Robot tervitas oma inim-komandöri käepigistuse ja hääletu teatega: „Tere, maailm.“ Ajaloolise inimese ja masina vahelise käepigistuse tegid esimestena kosmoses NASA humanoidrobot nimega Robonaut 2 ja USA astronaut Daniel Burbank Rahvusvahelises Kosmosejaamas (International Space Station). „Võib öelda, et see oli tugev käepigistus,“ väitis Burbank. „Väga kena töö on […]
Teadlased valmistasid täpsema kaardi Linnutee magnetväljadest
Teadlased Mereväe Uurimistöö Laboratooriumist (Naval Research Laboratory) kuuluvad rahvusvahelisse meeskonda, kes ühendasid oma raadio-vaatlused andmebaasi ning lõid seni suurima täpsusega kaardi Linnutee galaktika sisesest magnetväljast. Max Plancki Astrofüüsika Instituudi poolt juhitud teadlaste meeskond kasutas omaloodud andmebaasi ning rakendas kaardi valmistamiseks informatsiooniteooria tehnikaid. Uurimustöö grupi liige Tracy Clarke selgitas järgmist: „Nende uute tehnikate rakendamisel on võtmeteguriks […]
Grafeeni kaksikkiht käitub kui isolaator
Kalifornia Ülikooli füüsikud tegid kindlaks grafeeni kaksikkihi (ingl. k. bilayer graphene, BLG) sellise omaduse, mis on uurijate sõnul võrreldav Higgsi bosoni leidmisega osakestefüüsikas. Grafeeni kaksikkiht saadakse, kui kaks grafeenlehte kindlal viisil üksteise peale asetatakse. Sarnaselt tavalise grafeeniga on ka BLG-l hea elektronjuhtivus, mis tuleneb ülisuurtest kiirustest, mille elektronid grafeenis liikudes omandavad, kirjutab Physorg.com. BLG omadusi […]
Maine masin jäljendab tähe ülikuuma pinda
Kuna meil pole veel võimalik minna tähtedeni, võime tuua tähed Maale. Ülisuures röntgenkiirgust tootvas asutuses kuumutasid astronoomid ja plasmafüüsikud sigari suuruse gaasinäidise temperatuurini üle 9400oC, jäljendamaks valgete kääbustena tuntud tähtede pinnal valitsevaid tingimusi. Valged kääbused on hetkel astronoomilistes ringkondades kõrgendatud tähelepanu all, kuna uurijad kinnitasid hiljuti ühe sellise plahvatamist lähedalolevas galaktikas, tekitades IA tüüp supernoova. […]
Praktika Saksa Kosmosekeskuses (DLR)
2011.a. suvest alates on Tartu Ülikooli tudeng Kaupo Voormansikil võimalus olla praktikal Saksa Kosmosekeskuses (saksa keeles Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt) mis on võimas Saksa riigi teadusasutus. DLR-i võib nimetada ka Saksa Kosmoseagentuuriks, umbes nagu NASA Ameerikas. DLR-i all tegutseb kümneid instituute mitmes Saksamaa eri kohas (Oberpfaffenhofenis, Kölnis, Stuttgartis, Bremenis jne). Pikemalt saad lugeda […]
Kui Maal oleks kaks kuud…
Idee kahe kuuga Maast on ulmekirjandusest juba korduvalt läbi käinud. Hiljuti aga on tärganud ideid reaalsest kahe kuuga Maast. Kuu kaugema külje omadused panid teadlased arvama, et kunagi tiirles Maa ümber ka teine kuu, mis hiljem praeguse kuuga kokku põrkas ning selle osaks sai. Alates 2006. aastast on teadlased jälginud pisemaid teiseseid kuusid, mis meie […]
Komeet Lovejoy sööstis Päikesesse ning pääses puutumatult
16. detsembri hommikul tunnistas kosmoselaevade armaada midagi, mida eksperdid arvasid võimatu olevat. Komeet Lovejoy lendas läbi Päikese kuuma atmosfääri ja pääses sealt puutumatult. „See on täiesti hämmastav,“ sõnas teadlane Karl Battams. „Ma ei uskunud, et komeedi jäine koor võib olla piisavalt paks, et elada üle ülikuuma päikesekrooni sattumist tunniks ajaks. Komeet Lovejoy on aga endiselt […]
Vampiirtäht paljastas oma saladused
Astronoomidel õnnestus jäädvustada seni parimad pildid tähest, mis on kaotanud enamuse oma ainest vampiirist kaaslasele. Kombineerides nelja Euroopa Lõuna-Obserbatooriumi teleskoobi abil jäädvustatud valguse, lõid teadlased 130-meetrise läbimõõduga virtuaalse teleskoobi, mille nägemisvõime on 50 korda teravam NASA/ESA Hubble’i kosmoseteleskoobi omast. Üllatavalt näitavad uued uurimustöö tulemused, et massi üle kandumine ühelt tähelt teisele selles kaksikksüsteemis on oodatust […]
Kas tumeainel on üldse mingi roll?
Nüüd tasuks ilmselt panna ette oma skeptilised prillid: Itaalia matemaatik Carati tuletas mitu keerulist valemit, mis suudavad hämmastava sarnasusega teha järgi spiraalgalaktikate pöörlemiskõverate kuju ilma tumeainet arvestamata. Hetkel on need galaktilised pöörlemiskõverad ainsaks tõendiks tumeaine olemasolust: pöörlevate galaktikate kaugemad tähed liiguvad tihti ümber galaktikaketta nii kiiresti, et need peaksid galaktikavahelisse ruumi lenduma – seda juhul, […]
Marsi liikuvad liivaluited
Pildid NASA Mars Reconnaissance Sondilt näitavad üle Marsi pinna kuni mitu meetrit edasi liikuvaid liivaluiteid kümnetes paikades. Need vaatlused tõestavad, et planeedi liivane pind on varem arvatust palju dünaamilisem. Loe edasi: “NASA Orbiter Catches Mars Sand Dunes in Motion“
Hubble kinnitab: galaktikad on „ülimad ümbertöötlejad”
Uued NASA Hubble’i Kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused laiendavad astronoomide arusaama viisidest, kuidas galaktikad töötlevad lakkamatult ümber tohutuid koguseid lämmastikgaasi ja raskeid elemente. See protsess võimaldab galaktikatel ehitada järjestikuseid tähepõlvkondi miljardite aastate jooksul. Kestev ümbertöötlemine hoiab mõnede galaktikate „kütusepaake“ tühjenemast ja pikendab tähtede moodustamise ajajärku enam kui 10 miljardi aastani, kirjutab Physorg.com. See järeldus põhineb real Hubble […]
IAA: Jah elektrijaamadele orbiidil
Teadlased üle maakera koostasid uurimuse, mille põhjal on päikeseenergia ammutamine otse orbiidil juba kõigest 30 aasta pärast tasuvaks viisiks maailma elektrivajaduse rahuldamisel. Uurimuse põhjal on praegu laboratooriumites väljaarendatavatel tehnoloogiatel põhinevate orbiteerivate elektrijaamade valmistamine tehniliselt võimalik juba ligi kümne aasta pärast. IAA (International Academy of Astronautics) sõnul on maailma energiavajadust rahuldavate orbiteerivate elektrijaamade valmistamine võimalik juba […]
Venemaa Marsi missioon põrus
Venemaa viimase 15 aasta esimene planeetidevaheline mission põrus pärast starti mootoririkke tõttu, mis ei võimaldanud seadeldist korralikult Marsi poole teele saata. Phobos-Grunt nime kandev kosmoselaev on nüüd Maa orbiidil lõksus. Teadlastel on aega päev, et probleemile lahendus leida (originaalartikkel avaldati 9. novembril, mil tärminiks oli kolm päeva – tõlkija märkus). 163 miljonit dollarit maksma läinud […]
Asteroid 2005 YU55
8. novembril möödus Maast ligikaudu lennukikandja suurune asteroid 2005 YU55. Möödumise tegi harukordseks lähedus. Täpsemalt möödus taevakeha meist 324 600 kilomeetri kauguselt. Võrdlusena asub Kuu Maast 384 400 kilomeetri kaugusel. 2005 YU55 ei mõjutanud oma väiksuse tõttu Maa tõususid ega mõõnasid. Lisaks ei täheldatud muutusi Maa tektoonikas. Asteroid möödub meie koduplaneedist perioodiliselt, ent nüüdne visiit […]
Spiraalharudega täht
Enam kui neljasaja aasta jooksul on astronoomid uurinud teleskoopide abil meie galaktika tähtede mitmekesisust. Loodud on katalooge miljonitest kaugetest päikestest. Üles on märgitud kääbustähed, hiidtähed, surnud tähed, plahvatavad tähed, kaksiktähed; võiks arvata, et nüüdseks on nähtud igat tüüpi tähti Linnutees. Sellel põhjusel on hiljutine avastus nii üllatav. Uurijad avastasid Hawaiil asuva Subaru teleskoobi abil spiraalharudega […]
Mars500 meeskond avas luugi
Täna, 4. novembril lõppes Mars500 meeskonna 520-päevane isolatsiooniperiood. Nende „kosmoselaeva“ luuk suleti eelmise aasta juunis. 17 kuu pikkuse simuleeritud Marsi missiooni ajal on mehed läbinud pealtnäha lõpmatu arvu katseid. Nad on kontrollinud oma ajutegevust, skaneerinud oma keha, andnud mitmesuguseid proove ja pidanud ülal oma eluaset. Teadlased on saadud ainulaadsete tulemuste kvaliteediga rahul ning nad ootavad […]
Loodusseadused võivad olla Universumi lõikes erinevad
Teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud artiklis väidavad teadlased, et üks loodusseadustest võib olla Universumi erinevates paikades erinev. Üks hinnatuimaid teadusprintsiipe loodusteadustes – energia jäävuse seadus – võib New South Wales’i Ülikoolis, Swinburne Tehnikaülikoolis ja Cambridge’i Ülikoolis läbi viidud uurimustöö kohaselt valeks osutuda. Uurimuse käigus avastati, et üks neljast fundamentaalsest vastasmõjust, elektromagnetism, mida mõõdetakse niinimetatud peenstruktuuri […]
Astronoomid: kogu Universumis leidub keerulist orgaanilist ainet
Ajakirjas Nature ilmunud artiklis annavad astronoomid ülevaate ootamatu keerukusega orgaaniliste ühendite esinemisest kogu Universumis. Uurimustöö tulemused viitavad sellele, et keerulised orgaanilised ühendid pole ainult elusorganismide pärusmaa, vaid nad võivad ka olla loodud tähtede poolt. Hong Kongi Ülikooli professor Sun Kwok ja doktor Yong Zhang näitavad oma teadustöös, et läbi kogu Universumi laialdaselt levinud orgaaniline aine […]
Uus Saturni kuu Titan’i kaart paljastas Maa-sarnaseid tunnusjooni
Kuue aasta jooksul Saturni ümber tiirlevalt NASA kosmoselaevalt võetud pildid liideti piinliku täpsusega üheks, Titan’i pinna globaalseks kaardiks. Titan on Saturni suurim kuu, millel on mitmeid üllatavalt Maa-sarnaseid geoloogilisi tunnusjooni. Rahvusvaheline astronoomide meeskond lõi rabava mosaiigi Titaani pinnast infrapuna kuvandite abil, mis jäädvustati Visuaalse ja Infrapuna Kaardistamise Spektomeetriga (Visual and Infrared Mapping Spectrometer) NASA Cassini […]
Uus mõistatus Marsi unustatud tasandikel
Üks eeldatavasti kõige paremini mõistetud tasane maastik Marsil peidab endas midagi, mis võib muuta planeedi senist ajalugu. Uute kõrgema resolutsiooniga pildi-andmete põhjalik analüüs paistab ümber lükkavat aastakümneid kestnud oletused laia ja tasase Hesperia Planumi kohta. „Enamik teadlastest ei taha uurida tasaseid välju,“ märkis Buffalo Ülikooli geoloog Tracy Gregg. Kui Marsi uurivad teadlased otsustasid, et Hesperia […]
Marsi kulgur lähenemas Endeavour’i kraatrile
See pilt on võetud NASA Marsi Uurimise Kulguri ‘Võimaluse’ navigatsioonikaameraga. Näha on vaadet Endeavour’i (e.k. Ettevõtmise) kraatrile, milleni kulgur järgmisel päeval jõudis. Pilt võeti kulguri 2680. Marsil veedetud Marsi päeval – niinimetatud sol’il. Enam kui 21 kilomeetri pikkune teekond viis ‘Võimaluse’ eelmisest sihtkohast Victoria kraatrist Endeavour’i kraatrini. Kolm aastat kestnud retkest loodi videojääduvustus, mis koosneb […]
NASA katsetas Arizona kõrbes elamumoodulit
NASA katsetas hiljuti Marsi maastikuga sarnanevas Arizona kõrbes astronautide elamumoodulit (habitation unit). Eelmisel kuul lõpetatud katsetes uuriti meeskonna unerežiime, ajakasutust ja töövõimekust. Prototüüpmoodul koosneb kõvast silindrilise kestaga kaetud põhiosast ja täispuhutavast teisest korrusest. Kõvakestaga kaetud sektsioon mahutab neli tuba ja kaks eendit, milledes asuvad tolmu- ja liivafiltrid ning hügieeniruum. Ülespuhutaval teisel korrusel magatakse ja lõõgastutakse. […]
Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumine
Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. Antti Tamm (Tartu Observatoorium) avab astronoomia.ee-s värskete Nobeli preemia laureaatide ning nende uurimistöö […]
Kerakujulised tähekogud tasapinnal
Kerakujulised täheparved ehk kerasparved (ingl. k. globular clusters) on üldjuhul ühed vanimad struktuurid meie galaktikas. Paljud kuulsamad neist moodustusid ligikaudu samal ajal kui meie galaktika – umbes 13 miljardit aastat tagasi. Siiski on mõned neist oluliselt nooremad. Ehkki kasutusel on mitmeid klassifikatsioone, jagab üks neist kerasparved kolme rühma: esimene on niinimetatud vana halo rühm, mis […]
Hiidtähe tolmukaared
Rahvusvaheline teadlastegrupp avastas hiidtäht CW Leo ümbrusest ligi kaksteist külma tolmukaart. Tähest kaugel asuvate tolmukaarte esmakordseks tabamiseks kasutasid teadlased Herscheli Kosmoseobservatooriumi pardal olevat tundlikku PACS seadet. Need tolmukerad saatis CW Leo teele oma elu erinevatel aegadel. Teadlaste andmetel paiskus neist praegu kõige hajusamalt nähtav tolmukera eemale umbes 16 000 aastat tagasi. Selle aja jooksul on […]
WISE missioon tabas musta augu laieneva purskeava
Astronoomid tabasid NASA Laia-väljaga Infrapuna Vaatluse Uurijaga (Wide-field Infrared Survey Explorer – WISE) haruldasi andmeid laienevast mustast august, paljastades nende võimsate objektide ja nende purskeavade (ingl. k. jets) kohta uusi üksikasju. Teadlased uurivad mustade aukude purskeavasid, et koguda informatsiooni musti auke ümbritsevate ekstreemsete keskkondade kohta. Seni on kogutud andmeid akretsiooni- ehk juurdevoolukettaks nimetatava aine kohta, mis […]
Saturni kuude kvintett
Cassini kosmoselaeva vaatevälja ilmus Saturni kuude kvintett. Janus (raadiusega 179 kilomeetrit) on pildil kaugel vasakul. Pandora (raadiusega 81 km) tiirleb A ja F ringi vahel pildi keskosas. Eredalt valgust peegeldav Encleadus (raadiusega 504 km) asub pildil keskosas, Pandorast paremal ülal. Saturni suurusest teine kuu, Rhea (raadiusega 1528 km), on nähtav poolitatult kuvandi paremal poolel. Väiksemat […]
Avastati planeet, mis tiirleb ümber kahe tähe
NASA Kepleri missioon andis ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et eksisteerib korraga kahe tähe ümber tiirlev planeet. Planeet asub Maast 200 valgusaasta kaugusel ning selle olemasolu demonstreerib meie galaktika planeetide mitmekesisust. Kahe tähe ümber tiirlevate planeetide olemasolule on viidanud ka varasemad uurimused, kuid kindlad tõendid sellest puudusid. NASA Kepler aga avastas selle planeedi, mis nimetati Kepler-16b’ks, […]
Süttis supernoova jäänuk
Hubble Kosmoseteleskoobi abil tunnistavad astronoomid ennenägematut üleminekut supernoovast supernoova jäänukiks. Valgus plahvatavalt tähelt naabergalaktikas the Large Magellanic Cloud (Suur Magalhãesi Pilv) jõudis Maani 1987. aasta veebruaris. Supernova 1987A-ks nimetatu oli 400 aasta jooksul lähim nähtud supernoova plahvatus. Supernoova lähedus Maale võimaldab astronoomidel selle arengut vaadelda. Nüüd on mitme aasta jooksul tuhmunud supernoova rusud taas heledamaks […]
Grafeen aitab kontrollida terahertsiseid laineid
Raadiolainete ja infrapunavalguse vahele jäävad terahertsised (THz) elektromagnetlained. Lisades vaid nanokoguses grafeeni, leidsid teadlased parema viisi terahertsise saatja kiirguse kontrollimiseks. Indianas asuva Notre Dame’i Ülikooli teadlased kasutasid ära veel ühte grafeeni imepärastest omadustest, et kontrollida paremini võrdlemisi ohjeldamatut elektromagnetlainete spektri osa: terahertsist vahemikku, kirjutab Physorg.com. Terahertskiirgus pakub ahvatlevaid rakendusi sidevahendites, meditsiiniliste kujutiste saamises ning keemilises […]
Spiraalne illusioon: uus foto Kuu Põhjapoolusest
NASA teadlased lõid selle mosaiikpildi 983-st Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) kosmoselaevalt Kuu Põhjapoolusest võetud kuvandist. Kosmoselaeva robotandur on kaardistanud Kuud 2009. aastast alates ning on selle aja jooksul kogunud tuhandeid fotosid selle polaaraladest. Kuna mosaiikne Kuu on kaldu 1,54 kraadise nurga all (võrrelduna Maa 23,5 kraadise kaldega), ei näe mõned selle piirkonnad kunagi päikesevalgust. LRO missiooni üheks […]
Uued tõendid aegruumi eelistatavast suunast esitavad väljakutse kosmoloogilisele printsiibile
Kosmoloogilise printsiibi kohaselt pole kosmilises skaalas Universumis erilist kohta või suunda. See eeldus võimaldas Copernicusel välja pakkuda idee, et Maa pole Universumi keskpunkt ning on aluseks tänapäeva teadlaste seas levinud oletusele, et füüsikaseadused on igal pool samasugused. Kosmoloogilise printsiibi tõttu eeldavad teadlased ka seda, et Universum on ,,homogeenne” – läbiva ühtse struktuuriga – ja ,,isotroopiline” […]
Fermi taevakaart
See kogu taevalaotust kattev kaart, mis koostati NASA Fermi Gammakiirguse Kosmoseteleskoobi(NASA’s Fermi Gamma-ray Space Telescope) kahe aasta jooksul kogutud andmete põhjal, näitab, milline näeb taevas välja rohkem kui 1 miljardi elektronvoldiste(1 GeV) energiate juures. Heledamad värvid tähistavad eredamaid gammakiirguse allikaid. Võrdluseks: nähtava valguse energiad on umbes 2-3 elektronvoldi juures. Hajunud helendus täidab kogu taevalaotuse ning on […]
Avastati ,,nähtamatu” planeet
Teadlased avastasid planeedi, mis hilineb viis minutit – see tundus astronoomidele väga põnev, sest see tähendab seda, et kuskil lähedal asub teinegi planeet. NASA Kepleri kosmoselaev avastas planeedi, mis jääb oma orbiidil vaheldumisi hiljaks või jõuab kohale liiga vara, sest teine, ,,nähtamatu” planeet mõjutab seda. See on esimene kord, mil varem tundmatu planeet sel viisil […]
Vaadates kosmilise Neitsi ,,Silmadesse”
Tšiili observatooriumis jäädvustati silmapaistev foto kahest eriskummalisest galaktikast, mida teadlased nimetavad ,,Silmadeks”. Uus foto näitab vaadet Silmadele Euroopa Lõuna Observatooriumi Väga Suurest Teleskoobist. Silmad asuvad umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus ning on teineteisest umbes 100 000 valgusaasta kaugusel. Kahe galaktika tuumad on eredad valged ovaalid, mis meenutavad silmapaari pimeduses helendamas, kui neid vaadelda keskmise […]
Uued pildid päikesetuulest
NASA STEREO kosmoselaeva kogutud andmete abil töötasid Southwesti Uurimisinstituudi ja USA Riikliku Päikeseobservatooriumi teadlased välja esimesed detailsed kujutised päikesetuule struktuuridest erinevatel hetkedel, mil koronaalsest massipurskest pärinevad plasma ja muud osakesed rändasid 93 miljonit miili ning põrkasid kokku Maaga. Loe lähemalt: “New Images Reveal Structures of the Solar Wind as It Travels Toward and Impacts Earth” […]
Grafeeni kaksikkiht – samm edasi grafeenipõhiste elektroonikaseadmete suunas
Nobeli preemia saanud teadlased professor Andre Geim ja professor Kostya Novoselov on teinud suuri edusamme grafeeni uurimises ning selle hämmastavate elektrooniliste omaduste paljastamisel. Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjutavad teadlased oma uurimusest, mis on tehtud grafeeni lähisugulase – grafeeni kaksikkihi – kohta. Teadlased Manchesteri, Nikmegeni ja Moskva Ülikoolidest uurisid detailselt grafeeni kaksikkihi elektronide vastasmõju efekte selle […]
Kosmoselaeva Juno õhkutõus
NASA loodud päikeseenergial töötav Juno kosmoselaev tõusis Florida Cape Canaverali Õhujõudude Baasist õhku reedel kell 9:25 PDT (Eesti aja järgi kell 18:25), et alustada oma viis aastat kestvat teekonda Jupiterile. Insenerid said kosmoselaevaga ühendust ning kinnitasid, et selle päikesepaneelid asetusid edukalt paika. Loe lähemalt: “NASA’s Juno Spacecraft Launches to Jupiter“
Kinnitati veel kahe Kepleri planeedi olemasolu
Kohe pärast ühe Kepleri planeedi olemasolu kinnitamist avalikustas Hobby-Eberly Teleskoop veel ühe planeedi leidmise. Teinegi observatoorium, nimega Nordic Optical Telescope, kinnitas oma esimese Kepleri planeedi avastamist, kuid see planeet kuulub kaksiksüsteemi, andes meile uusi teadmisi, mis võivad sundida astronoome vaatama üle ning parandama hinnanguid meie Päikesesüsteemi väliste planeetide omaduste kohta. Esimese neist avastatud planeetidest leidis […]
Komeedi koostisained moodustuvad kõrgel temperatuuril
Komeedid on jäised kehad, samas on nad moodustunud väga kõrgetel temperatuuridel formeerunud ainetest. Kust aga need ained tulevad? Uurijad UTINAMi Instituudis (CNRS/Université de Besançon) pakkusid nüüd välja sellele fenomenile füüsikalise selgituse. Nad demonstreerisid, kuidas need ained on migreerunud päikesesüsteemi kuumimatest osadest selle välimistesse piirkondadesse enne komeetide koostisosadeks muutumist. 15. jaanuaril 2006. aastal tõi NASA Stardust […]
Lähivõtted Vestast, meie raskuselt teisest asteroidist
NASA Dawn missioon saatis Vesta orbiidilt Maale uusi pilte, mis annavad tunnistust vaheldusrikkast ja dramaatilisest maastikust. Loe lähemalt: “Close-ups of Vesta, our second-heaviest asteroid“
Gaas voolamas musta augu suunas
Esmakordselt jäädvustati röntgenkiirte abil pildile kuuma gaasi vool musta augu suunas. NASA Chandra X-ray Observatooriumi vaatlused aitavad ületada kaht põhilisemat probleemi tänapäeva astrofüüsikas: kujundada arusaama mustade aukude kasvamisest ja aine käitumisest nende intensiivse gravitatsiooni mõjul. Kõnealune must auk asub Maast umbes 32 miljoni valgusaasta kaugusel asuva NGC 3115-na tuntud suure galaktika keskel. Suurel hulgal eelnevaid […]
Kas Suur Pauk võis olla kiire antiaine muutumine aineks?
Oletame, et ühel hetkel lakkab Universum laienemast ning hakkab iseendasse kokku vajuma, nagu Suure Paugu puhul juhtus, muutudes lõpuks ülimassiivseks mustaks auguks. Musta augu ekstreemne mass tekitab ülitugeva gravitatsioonivälja. Läbi nn. Schwingeri mehhanismi gravitatsioonilise versiooni, muundub see gravitatsiooniväli näivad osake-antiosake paarid ümbritsevast vaakumist reaalseteks osake-antiosake paarideks. Kui must auk koosneb ainest (antiainest), võib see vägivaldselt […]
Füüsikud demonstreerisid aega varjavat seadet
Füüsik Moti Fridman demonstreeris koos kolleegidega Cornelli Ülikoolist nii-öelda aega peitvat seadet, mis on võimeline “varjama” aega 15 triljondiku sekundi vältel. Uurijad kirjeldavad arXiv’is avaldatud artiklis, kuidas neil õnnestus kiudoptilist kaablit läbivat valgust kokku suruda ning seejärel taas “lahti pakkida”, mis põhjustas ajalise viivituse tekitanud tühimiku. Erinevalt teistest tõestatud varjamise vahenditest, mis toimivad valguse paindumisel […]
Maa esimene ,,Trooja” asteroid
Astronoomid, kes uurisid NASA Wide NASA’s Wide-field Infrared Survey Explorer (WISE) missioonil tehtud vaatlusi, avastasid esimese teadoleva ,,Trooja” asteroidi, mis tiirleb koos Maaga ümber Päikese. Loe lähemalt: “NASA’s WISE Finds Earth’s First ‘Trojan’ Asteroid“
Radioaktiivne kuuvulkaan
Värskete Kuu pinna piltide analüüs näitab, et Maa kaaslase pimedalt küljelt varem avastatud kõrge radiatsiooni allikas on vulkaanilist päritolu. Kuu pinnalt leitud kuumas täpis on kõrge tooriumi konsentratsioon. Huvipakkuv moodustis asub kahe väga suure ja vana kraatri Comptoni ja Belkovichi puutepunktis, mis avastati esmakordselt 1998. aastal ühe Kuu kaaslase gammaspektromeetri abil. Avastusele pandi nimeks Comton-Belkovichi […]
Kvasarite energiaallikaks on mustade aukude liikumine
Mustad augud ei püsi paigal, olgu nad üksi või paariti. Lisaks ümber telje pöörlemisele võivad nad ringi liikuda kodugalaktika tasandis. Brighami Noorte Ülikooli (Brigham Young University) astrofüüsikute kohaselt pärineb kvasaritele energia osaliselt just mustade aukude liikumisest. Kvasarid leiduvad massiivsete galaktikate keskmes, ülisuurte mustade aukude ümbruses. Nende spekter on mõõdetav terve elektromagnetlainete spektri ulatuses, omades seejuures […]