Ajakirjas Nature ilmunud artiklis annavad astronoomid ülevaate ootamatu keerukusega orgaaniliste ühendite esinemisest kogu Universumis. Uurimustöö tulemused viitavad sellele, et keerulised orgaanilised ühendid pole ainult elusorganismide pärusmaa, vaid nad võivad ka olla loodud tähtede poolt.
Hong Kongi Ülikooli professor Sun Kwok ja doktor Yong Zhang näitavad oma teadustöös, et läbi kogu Universumi laialdaselt levinud orgaaniline aine sisaldab aromaatseid (rõnga-sarnaseid) ja atsüklilisi (keti-sarnaseid) koostisosi. Ühendi koostisosad on nii keerukad, et nende keemiline ülesehitus meenutab kivisöe ja nafta struktuuri. Kuna kivisüsi ja nafta on iidse elu jäänused, arvati, et seda tüüpi orgaaniline aine tekib ainult elusorganismidest. Teadustöö meeskonna avastus aga viitab, et keerulisi orgaanilisi ühendeid on võimalik sünteesida ka kosmoses ilma ühegi eluvormi kaasabita, kirjutab sciencedaily.com.
Kujutis Orioni Udukogust, kust on neid orgaanilisi ühendeid leitud. Pildile on lisatud Infrapuna Kosmose Observatooriumis jäädvustatud spekter. Pilt: Hong Kongi Ülikool; taust: Hubble kuvand: NASA, C.R. O’Dell ja S.K. Wong (Rice Ülikool)
Käesoleva teadustöö käigus uurisid teadlased seni lahendamata fenomeni: tähtedes, tähtedevahelises ruumis ja galaktikates avastatud infrapunakiirguse emissiooni. Need spektraaltunnused on tuntud kui „tundmatud infrapunakiirguse tunnused“ (ingl.k. “Unidentified Infrared Emission features”). Nende tunnuste päritolu kohta on üle kahe aastakümne kõige laialdasemat heakskiitu pälvinud teooria, et need ühendid on pärit lihtsatest orgaanilistest süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnevatest molekulidest, mida nimetatakse polütsükliliseks aromaatseks vesinik-süsiniku (polycyclic aromatic hydrocarbon – PAH) molekulideks. Infrapuna Kosmose Observatooriumist ja Spitzeri Kosmose Teleskoobiga läbi viidud vaatluste andmete analüüsil näitasid Kwok ja Zhang, et neil astronoomilistel spektritel on tunnusjooned, mida ei saa põhjendada PAH molekulide esinemisega. Selle asemel pakub meeskond välja, et infrapunakiirgust tekitanud ainetel võib olla palju keerulisem keemiline struktuur. Plahvatavate tähtede ehk noovade moodustumisel tekkinud tähetolmu spektri analüüsiga näitasid teadlased, et tähed loovad neid keerulisi orgaanilisi ühendeid ülimalt lühikese aja jooksul – vaid nädalatega.
Tähed mitte ainult ei tooda seda keerulist orgaanilist ainet – nad ka väljastavad seda üldisesse tähtedevahelisse ruumi. Uurimustöö toetab Kwoki varasemat ideed, et vanad tähed on kui molekulaarsed „tehased“, mis on võimelised tootma orgaanilisi ühendeid. „Meie töö on näidanud, et tähed valmistavad orgaanilisi ühendeid peaaegu vaakumis toimuvat protsessidele sarnastel tingimustel,“ sõnas Kwok. „Teoreetiliselt on see võimatu, kuid vaatluste käigus näeme me seda toimumas.“
Mis on aga kõige huvitavam – see orgaaniline tähetolm on struktuuri poolest sarnane meteoriitidest leitud keeruliste orgaaniliste ühenditega. Kuna meteoriidid on varase Päikesesüsteemi jäänukid, tõstatavad need leiud võimaluse, et tähed rikastasid varast Päikesesüsteemi orgaaniliste koostisosadega. Varajane Maa elas üle raskeid komeetide ja asteroidide „pommitamisi“, mis võisid potentsiaalselt kanda orgaanilist tähetolmu. Kas need orgaanilised ühendid mängisid mingitki rolli elu arenemisel Maal, jääb aga esialgu lahtiseks küsimuseks.
Teadusartikkel: „Mixed aromatic–aliphatic organic nanoparticles as carriers of unidentified infrared emission features“
“Ühendi koostisosad on nii keerukad, et nende keemiline ülesehitus meenutab kivisöe ja nafta struktuuri. Kuna kivisüsi ja nafta on iidse elu jäänused, arvati, et seda tüüpi orgaaniline aine tekib ainult elusorganismidest.”
Et siis kivisüsi ja nafta on pärit tähtedelt?
Artiklis on küll välja toodud kõnealuse orgaanilise ühendi ja nafta ning kivisöe keemilise struktuuri sarnasus, kuid see siiski tõenäoliselt ei lükka ümber tõekspidamist, et nafta ja kivisüsi on tekkinud Maal orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Tundub, et ka artiklis sellele järeldusele ei viidata.
A.M.