Astronoomid arvasid varem, et tähe tekkimine põhines üldjoontes aine järkjärgulisest kogunemisest ning kompresseerumisest gravitatsioonivälja toimel. Nüüd see enam nii ei ole. Tähe tekkimine on kompleksne protsess, mille käigus moodustub muuhulgas akretsiooniketas ning ilmaruumi ainet paiskav ketta tasandi normaalisuunaline bipolaarne juga. Ümbritseva keskkonnaga interakteeruvad joad aitavad noortel tähtedel üha koguneva aine mahu juures stabiilselt kasvada. Noorte tähtede eluga seotud jugade olemasolu on olnud teada üle kahekümne aasta, ent nende mõju ümbritsevale keskkonnale on jäänud arusaamatuks. Üheti seetõttu, et tähetekke udukogud hajutavad optilist valgust.
Hubble kosmoseteleskoobi pilt noore tähe emissioonijoast. Vastilmunud artikkel kajastab, et joa kiirguse spektri infrapunane osa on rikkalikult täis pikitud lööklainest ergastunud molekulide ning aatomite emissioonijooni.
SAO (Smithsonian Astrophysical Observatory) astronoomid Achim Tappe, Jan Forbrich ja Charlie Lada kasutasid koos kolleegidega Spitzeri Kosmoseteleskoobi spektromeetrit sondeerimaks üht suhteliselt lähedalolevat noort tähejuga. Varemalt oli teada, et see kiiresti kosmose avarustesse liikuv juga põhjustas ümbritsevas keskkonnas lööklaine. Protsess on paljuski sarnane turbiinlennuki ülehelikiiruse saavutamise hetkele, mil tekib õhurõhkude erinevuse tõttu lööklaine. Enamus noorte tähtede jugapursete üksikasju oli aga seni teadmata. Nüüd avastasid SAO teadlased vaadeldud tähe joa infrapunases spektriosas ereda emissioonigrupi vähemalt seitsmelt eri molekulilt, mida lööklaine oma teel ergastas. Nende hulka kuulus molekulaarse vesiniku, vee, süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, hüdroksüüli, vesinik deuteriidi ja HCO ioniseeritud oleku molekule. Ühtlasi jälgiti mitme aatomi emissioonispektri jooni.
Astronoomid järeldasid, et ligikaudu 40 km/s kiirusega kosmilisest tolmust läbi lendav lööklaine koosneb kestvuse ulatuses eraldiseisvatest osadest. Kõige ees, kus juga kohtub järsult ümbritseva keskkonnaga, toimub liikumise aeglustumine. Selles punktis on palju ioniseeritud ainet ja tugev molekulaarse vesiniku emissioon. Piki juga tähele lähemale liikudes varieerub gaasi temperatuur ja tihedus süstemaatiliselt koos gaasi jahtumise gradiendiga. Joa teel on kõikjal võimalik jälgida eredaid sõlmesid, mis on kas väljaheidetud või eelnenult eksisteerinud kuumade ainetükkide kiirgused, mida mööduva joa lööklaine ergastanud on. Teadustööst avaldatud artikkel on üks esimesi, mis uurib ja analüüsib infrapunsases spektriosas jugade lööklainete mõju noori tähti ümbritsevatele tolmupilvedele. Artikkel aitab luua uusi meetodeid, mille abil tähetekke keskkonda uurida.
Allikas: PhysOrg
Leave a Reply