• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Uued teadmised tähetekkega seotud jugadest

29.05.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Astronoomid arvasid varem, et tähe tekkimine põhines üldjoontes aine järkjärgulisest kogunemisest ning kompresseerumisest gravitatsioonivälja toimel. Nüüd see enam nii ei ole. Tähe tekkimine on kompleksne protsess, mille käigus moodustub muuhulgas akretsiooniketas ning ilmaruumi ainet paiskav ketta tasandi normaalisuunaline bipolaarne juga. Ümbritseva keskkonnaga interakteeruvad joad aitavad noortel tähtedel üha koguneva aine mahu juures stabiilselt kasvada. Noorte tähtede eluga seotud jugade olemasolu on olnud teada üle kahekümne aasta, ent nende mõju ümbritsevale keskkonnale on jäänud arusaamatuks. Üheti seetõttu, et tähetekke udukogud hajutavad optilist valgust.

Hubble kosmoseteleskoobi pilt noore tähe emissioonijoast. Vastilmunud artikkel kajastab, et joa kiirguse spektri infrapunane osa on rikkalikult täis pikitud lööklainest ergastunud molekulide ning aatomite emissioonijooni.

SAO (Smithsonian Astrophysical Observatory) astronoomid Achim Tappe, Jan Forbrich ja Charlie Lada kasutasid koos kolleegidega Spitzeri Kosmoseteleskoobi spektromeetrit sondeerimaks üht suhteliselt lähedalolevat noort tähejuga. Varemalt oli teada, et see kiiresti kosmose avarustesse liikuv juga põhjustas ümbritsevas keskkonnas lööklaine. Protsess on paljuski sarnane turbiinlennuki ülehelikiiruse saavutamise hetkele, mil tekib õhurõhkude erinevuse tõttu lööklaine. Enamus noorte tähtede jugapursete üksikasju oli aga seni teadmata. Nüüd avastasid SAO teadlased vaadeldud tähe joa infrapunases spektriosas ereda emissioonigrupi vähemalt seitsmelt eri molekulilt, mida lööklaine oma teel ergastas. Nende hulka kuulus molekulaarse vesiniku, vee, süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, hüdroksüüli, vesinik deuteriidi ja HCO ioniseeritud oleku molekule. Ühtlasi jälgiti mitme aatomi emissioonispektri jooni.

Astronoomid järeldasid, et ligikaudu 40 km/s kiirusega kosmilisest tolmust läbi lendav lööklaine koosneb kestvuse ulatuses eraldiseisvatest osadest. Kõige ees, kus juga kohtub järsult ümbritseva keskkonnaga, toimub liikumise aeglustumine. Selles punktis on palju ioniseeritud ainet ja tugev molekulaarse vesiniku emissioon. Piki juga tähele lähemale liikudes varieerub gaasi temperatuur ja tihedus süstemaatiliselt koos gaasi jahtumise gradiendiga. Joa teel on kõikjal võimalik jälgida eredaid sõlmesid, mis on kas väljaheidetud või eelnenult eksisteerinud kuumade ainetükkide kiirgused, mida mööduva joa lööklaine ergastanud on. Teadustööst avaldatud artikkel on üks esimesi, mis uurib ja analüüsib infrapunsases spektriosas jugade lööklainete mõju noori tähti ümbritsevatele tolmupilvedele. Artikkel aitab luua uusi meetodeid, mille abil tähetekke keskkonda uurida.

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kosmos massidesse – idufirmad ja androidsatelliidid
  2. Euroopa uusim tähevaatlussatelliit Gaia läheb L2 orbiidile
  3. Impressionism Hubble’i teleskoobi piltidest
  4. Super-CDMS töörühm loodab WIMP-i leida
  5. Löökkraatrid kui elu allikad
  6. Hubble kinnitab: galaktikad on „ülimad ümbertöötlejad”
  7. Loodusseadused võivad olla Universumi lõikes erinevad
  8. Marsi kulgur lähenemas Endeavour’i kraatrile
  9. Saturni jäise kuu pinna all võivad olla ookeanid
  10. Paul Davies: Kõhedust tekitav vaikus

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Copyright © 2023 · Eesti Füüsika Selts · Log in