7. oktoobril sooritas Ameerika erafirma Spacex rakett Rohutirts (Grasshopper) seni kõrgeima, 744 m hüppe. Raketi lendu filmis pisike kaameraga varustatud heksakopter. Lähemalt kui eelmistel kordadel.
[vsw id=”9ZDkItO-0a4″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]
Rohutirts 1.0 stardiplatvormil, 2012a. Allikas: Wikipedia.
Rohutirts on 10 korruselise maja kõrgune rakett, mis tõuseb vertikaalselt õhku ning ühtlasi maandub vertikaalselt (Vertical Takeoff Vertical Landing, VTVL). Projekti eesmärk on valmistada rakett, mis lendaks stardiplatvormilt kosmosesse, naaseks sealt ning maanduks Maal kasutamiskõlbulikus seisukorras. Enamus kasutatavatest rakettidest on modelleeritud nii, et need põlevad atmosfääri sisenedes täielikult. Ekspertide hinnangul teeks Rohutirts kosmoselennu efektiivsemaks ning odavamaks.
Rohutirts koosneb katsefaasis Spacex Falcon 9 raketi ühest esimese astme Merlin 1D mootorist, neljast hüdraulilise vedrustusega maandumisjalast ning terastugedest.
Falcon 9 raketiga, millel on, nagu nimigi viitab, 9 Merlin mootorit, viiakse Ameerika Kosmoseagentuuri NASA tellimusel kasulikku lasti Rahvusvahelisele Kosmosejaamale ISS. Kõik komponendid, ka kosmosejaamaga dokkimiseks mõeldud kapsel Draakon (Dragon), on valmistatud eraalgatusel Spacex firmas.
Rohutirtsu hüppe kõrgus on iga katsega arenenud, pürgides alates möödunud aasta septembrist 1,8 m, 5,4 m, 40 m, 80 m, 250 m, 325 m, 250 m ning nüüd 744 meetrini.
Lisaks lennuvõimele areneb ka Rohutirtsu mehaanika ning juhtimisseadmed. Esimese põlvkonna Rohutirtsu kõrgeim lend oli 250 m. Praeguse rekordi sooritanud Rohutrits 1.1 raketil on hüdrauliliselt volditavad maandumisjalad ning parem navigatsioonisüsteem.
„Enamike rakettide aparatuurist piisab positsiooni määramiseks, ent need pole Rohutirtsu jaoks piisavad, täpsus jääb vajaka. Sestap kasutab Rohutirts 1.1 positsioneerimisarvuti tagasisidestatud F9-R lennualgoritmi,“ ütles Spacex-i esindaja.
Allikas: Spacex