Lääne-Austraalia Ülikooli (University of Western Australia) teadlaste hüpoteesi kohaselt mängisid Maa elutekkes ning evolutsioonis olulist rolli ka suhteliselt väikesed meteoriidi löökkraatrid.
Ülikooli geoloogi Martin Schmeideri sõnul näitas nende uurimustöö, et varastest meteoriigilöökidest põhjustatud soojuse hajumiseks kulus tuhandeid aastaid. Jahtuv löökkraatri keskkond oli mikroobse elu alalhoidmiseks ideaalne.
Dr. Schmieder ning kaasautor Dr. Fred Jourdan on ülehelikiirusel Maad põrutanud asteroidide ning komeetide löökkraatrite mineraalkoostise mõistmise asjatundjad.
„Uurisime 76 miljoni aasta vanuse Soome Lappajärvi 23 km läbimõõduga kraatri löök-veeldunud kivimeid. Tulemused olid üllatavad,“ ütles Schmeider.
Löökide temperatuurid võivad ulatuda tuhandete kraadideni Celsiuse järgi. Sellise kuumuse käes kivimid sulavad. Mõõduka suurusega löökkraatrid, mille läbimõõt on alla 30 km, moodustavad Maa ja teiste Päiksesüsteemi kraatrite koguarvust enamuse. Palja silmaga Kuu pinnal nähtavad hiigelkraatrid on pigem vähemuses.
Varasemad arvutisimulatsioonid pakkusid, et kraatrite jahtumine võttis vähem aega, ligikaudu 10000 aastat. Schmieder ning Jourdan kasutasid kivimite analüüsiks praktilisemat argoon-argoon dateerimise meetodit, mis põhineb kaaliumi radioaktiivsel lagunemisel argooniks.
„Meie uus andmevoog näitab, et Lappajärvi kraater jahtus oodatust oluliselt kauem, vähemalt paarsada tuhat aastat, võib-olla isegi miljoneid aastaid,“ ütles Jourdan. „Jahtuvad löökkraatrid on looduslikud soojad laboratooriumid, milles liiguvad hüdrotermaalsed vedelikvood. Arvame, et nendes on mikrobioloogilise elu tekkeks ning arenguks optimaalsed tingimused. Kraatrites võisidki enam kui kaks miljardit aastat tagasi esimesed Maa eluvormid tekkida.“
Seni asub 185-st Maal avastatud löökkraatrist 29 Austraalias, ent uusi taevakehajälgi avastatakse pea iga aasta.
„Et Maad tabanud asteroide seostatakse enamasti hävinguga, on selge. Ent otsekui trikster on need kosmosekehad ka elu puhkemise võimendajad. Hea näide on Chicxulubi hiigelpõrutus, mis põhjustas dinosauruste väljasuremise ning äestas Maa imetajate võidukäiguks,“ lisas Jourdan.
Töörühm usub, et 500 miljoni aasta vanune suur Lõuna-Austraalia Acramani kraater omas Neoproterosoikumi ajastu esimestele hulkraksete organismidele suurt evolutsioonilise mitmekesistumise mõju.
Schmieder ja Jourdan uurivad valitsuse rahastatud globaalset uurimusprojekti arvukatel maapealsetel löökkraatritel, milledest asuvad Austraalias vaid osad.
„Suured meteoriidilöögid on põnevad geoloogilised sündmused. Peagi saame võimaluse uurida teistegi kontinentide löökkraatreid, et avastada nende geoloogiline vanus ning võimalik roll Maa, ning vahest isegi Marsi elu ajaloos,“ lõpetas Schmieder.
Allikas: Phys.org
Leave a Reply