Üks eeldatavasti kõige paremini mõistetud tasane maastik Marsil peidab endas midagi, mis võib muuta planeedi senist ajalugu. Uute kõrgema resolutsiooniga pildi-andmete põhjalik analüüs paistab ümber lükkavat aastakümneid kestnud oletused laia ja tasase Hesperia Planumi kohta.
„Enamik teadlastest ei taha uurida tasaseid välju,“ märkis Buffalo Ülikooli geoloog Tracy Gregg. Kui Marsi uurivad teadlased otsustasid, et Hesperia Planum paistab olevat laavaga täidetud tasandik, jäeti selle uurimine sinnapaika. Tasasest pinnast kõneldi, näitlikustamaks peamise üleminekuperioodi alust Marsi geoloogilisel ajaskaalal. Ajavahemik, mida nimetatakse tabavalt Hesperiani (Euroopa; lääne-) ajastuks, arvatakse olevat kestnud 3,7–3,1 miljardit aastat tagasi, kirjutab Physorg.com.
Kuid kui Gregg vaatas koos oma õpilase Carolyn Robertsiga klassikalist Marsi laavavälja tänapäevaste andmerühmadega, tõusis esile probleem.
„Hesperia Planumil on vulkaan, millele paljud tähelepanu ei pööra, sest see on väga väike,“ sõnas Gregg. „Kui ma vaatasin lähemalt laiemat piirkonda, ei suutnud ma leida ühtegi teist vulkaanilist ava ega voolukohta. Otsisin järjekindlalt tõendeid laava voolukohtadest. See valmistab mõnevõrra pettumust. Hesperia Planumil pole midagi sellist.“
„Selle probleemi põhjustas tõenäoliselt tihe tolm, mis katab tekina Hesperia Planumi,“ väitis Gregg. „See katab kõike nagu lumi.“
Seega pööras teadlane oma tähelepanu sellele, mida on võimalik Hesperia Planumil eristada – umbes 12-le kitsale, vooklevale kanalile, mida kutsutakse niredeks. Need pinnavormid on vaid mõnesaja meetri laiused ja kuni sadade kilomeetrite pikkused. Niredel ei ole selgeid allikaid ega sihtkohti ning pole kindel, kas nad on vulkaanilised või mitte.
„Minu küsimus on selles, mis on need kanalid loonud,“ sõnas Gregg. Oli see vesi, laava või midagi muud? „Mõned laavad võivad olla väga vedelad. Nii vesi kui laava on vedelikud, mis voolavad allamäge.“ See välistab nii vee kui laava kanalite tekke põhjustajana.
Küsimusele vastuse välja selgitamiseks otsivad Gregg ja Roberts nüüd abi Kuult. „Kuul näeme sarnaseid pinnavorme ja me teame, et seal ei saanud neid vormida vesi,“ väitis Gregg. Niisiis võrdlevad teadlased kanaleid Kuul ja Marsil, kasutades sarnaseid andmerühmi, mis on saadud erinevatelt kosmoselaevadelt, et otsida vihjeid küsimuse lahendamiseks. Gregg loodab leida tõendeid, mis välistavad vee või laava Hespira Planumil.
„Kõik eeldasid, et need pinnavormid olid ülisuured laava voolukohad,“ sõnas Gregg. „Kuid kui selgub, et see on järvesete, tekib hoopis teistsugune pilt Marsist sellel ajal.“ Seesuguse leiu tõttu oleks hea idee otsida Hesperia Planumilt elu, sest vesi koos vulkaanilise soojuse ja mineraalidega on laialdase arvamuse kohaselt suurepärane kombinatsioon elu tekkeks.
„’Vulkaaniline’ osa on siin tõlgendus, mis hakkab kokku kukkuma,“ väitis Gregg. „Püsima paistab jäävat aga see, et Hesperian märgib üleminekuaega Noachiani (vedela vee esinemise aeg planeedi pinnal, mil tekkisid paljud kokkupõrke-kraatrid) ajastult Amazonianile (aeg, mil Mars oli kuivem ja külmem).“
Gregg on märganud, et teistele teadlastele pakub tema uurimustöö huvi selle võimalike vihjete tõttu Marsi geoloogilisele ajaskaalale. Gregg ei muretse, et terve Marsi ajaloo peaks ümber kirjutatama, kuid ta kahtlustab, et Hesperia Planum on palju keerulisem, kui inimesed on kaua arvanud.
Teadusartikkel: ,,Sinuous rilles in Hesperia Planum, Mars: water, lava or something else?“
Leave a Reply