Kosmos massidesse – idufirmad ja androidsatelliidid

1957. aastal oli Arthur Frommeri Euroopas reisimise päevane eelarve 5 dollarit (u. 3,7 EUR). Samal aastal sooritas endise Nõukogude liidu hävituslendur Juri Gagarin esimese mehitatud kosmoselennu. Praegu saab sama raha eest Pariisis paremal juhul espressokohvi. Ent peaks kohv tahtjaisu külmaks jätma, võib 5 dollari eest lunastada ka kolm tundi mikrosatelliidi instrumentide kasutusaega. Sellist äri külma sõja aegsed raketiteadlased ilmselt ette ei kujutanud.

Augustis saadeti Rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardale kaks väikest satelliiti, mis lähevad orbiidile novembris. Satelliitide teadustööks mõeldud instrumentide kasutusaega saavad osta nii tudengid kui muidu kosmosehuvilised, päev maksab 26-36 eurot. ArduSat nimega satelliidid ehitati idufirmas NanoSatisfi. Instrumentide signaalid töödeldakse populaarse Arduino mikrokontrolleriga, mille võib iga tahtja netipoest osta, küll ilma lähtekoodita. Ent koodki on vabavarana saada. Mõlemad satelliidid vastavad CubeSat standarditele: nende küljepikkus on 10 cm. Ka Eesti esimene satelliit ESTCube-1 on sama standardi järgi ehitatud. Mõlemal ArduSat tehiskaaslasel on magnetomeetrer, spektromeeter, temperatuuriandur, gammakiirte detektor, Geigeri loendur ning 1,3 megapiksliga digitaalkaamera.

ArduSat projekt meelitab eksperimentaatoreid igast elu valdkonnast. Nende katsetingimused on piiratud vaid riistvaraliselt. „Arvutiteaduse klassides õpetada tudengitele satelliitide toel vabavaralist (open source) programmikirjutamist ja mehaanikat, füüsikatunnis mõõdetakse satelliidi instrumentidega Maa magnetosfääri,“ ütles NanoSatisfi ärijuht Chris Wake.

NanoSatisfi teenuste hinnad on odavad, sest satelliidid on ehitatud vabaturu komponentidest ning korraga jooksutatakse kümmet eksperimenti. Satelliitidel pole kiirguskaitset ning need hävivad atmosfääris mõni kuu pärast orbiidile jõudmist.

NanoSatisfi ei ole väikeste satelliitide turul ainus tegija. Veebruaris saatis Inglismaa orbiidile satelliidi STRaND-1 (Survey Training, Research, and Nanosatellite Demonstrator). See on esimene satelliit, mille pardaelektroonikat juhib osaliselt nutitelefon, täpsemalt Google Nexus One. Elektroonikat juhitakse Android rakendustega, mille kirjutasid tudengid ning erialaentusiastid. Näiteks üks rakendus rehkendab pardakaameraga tehtud piltide järgi satelliidi asukoha. Side satelliidiga katkes pärast starti, ent see suudeti paari kuuga taastada.

Aprillis laskis Ameerika kosmoseagentuur NASA orbiidile kaks Android telefonisatelliiti. Nende tükihind oli 2600 eurot. Satelliidid kogusid nädala jooksul mõõtmisandmeid ning pildistasid Maad. Informatsioon edastati Maale raadioamatööride sagedusalas. Nii võisid kõik soovijad andmeid koguda ja töödelda.

Satelliidi ehitamine võib küll olla lihtsam kui eales varem, ent selle orbiidile saatmine on endiselt hirmuäratavalt keeruline. Viimase nelja aasta jooksul on erafirma NanoRacks lennutanud väikseid satelliite orbiidile kosmosesüstikute ning ISS kaubalendude pardal. ISS pardal juhivad osalt kooliõpilaste välja mõeldud eksperimente NASA ning jaapani astronaudid. Ameerikas on minisatelliitidega otseselt kokku puutunud enam kui 20000 õpilast, kes on 30 päeva missiooni raha, 22400 eurot, kogunud koduküpsetiste müümist ja autopesust.

NanoRacks esimene satelliit saadeti orbiidile ISS õhulukust. „Praeguse seisuga on meil kontakt enam kui 50 satelliidiga. Nüüd arendame oma kuupsatelliidi väljutamissüsteemi, millega saaksime ühe luugiavamisega orbiidile saata maksimaalse hulga nanosatelliite,“ ütles NanoRacks rajaja ja direktor Jeffrey Manber. Lähiajal on NanoRacks-il plaanis veel nelja satelliidi lähetamine.

Idufirma Planetary Resources kaugem eesmärk on kaevandada mineraale maalähedastelt asteroididelt. Praegu teevad nad muu hulgas nime Arkyd 100 kosmoseteleskoopidega, mille kasutamisõiguse saab osta iga soovija, kel vähemalt 22400 eurot taskus. Tellitud üksikpilte saab odavamaltki, ligikaudu 150 euro eest. Kosmosehuvilistele on veelgi odavam firma Southern Stars ehitatud SkyCube teenus. Pärast 0,75 euro laekumist saadab see lihtsa ehitusega satelliit 120 tähemärki pika raadiosäutsu või 6 dollari eest madala resolutsiooniga pildi Maast.

„Tahame kosmost rahvale lähemale tuua. Selleks peab andmeanalüüs, programmide kirjutamine ning riistvara valmistamine massidesse jõudma,“ ütles Planetary Resources kaasrajaja Peter Diamantis. Avalik juurdepääs kosmosetehnika arendusrahadele on üks plaani osa. NanoSatisfi, Planetary Resources ning SkyCube lähetasid oma satelliidid teele avaliku rahastamisallika Kickstarter (Eestis Hooandja nime all) toel.

„Kickstarter kinnitas meie turgu teadlaste, tudengite, õpetajate, programmeerijate ja harrastajate seas,“ ütles Wake. Tema firma NanoSatisfi on esimese riskikapitalil põhineva investeerimisvooru läbinud. NanoRacks-i juhataja Manbergi arvates ootab ees helge tulevik :“Usun, et 2020. aastaks on igal Ameerika koolipiirkonnal olnud võimalus kosmosetehnologiaga katsetada.“

Allikas: IEEE Spectrum