• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Grafeen aitab kontrollida terahertsiseid laineid

13.09.2011 by Stiina Kristal

Raadiolainete ja infrapunavalguse vahele jäävad terahertsised (THz) elektromagnetlained. Lisades vaid nanokoguses grafeeni, leidsid teadlased parema viisi terahertsise saatja kiirguse kontrollimiseks.

Indianas asuva Notre Dame’i Ülikooli teadlased kasutasid ära veel ühte grafeeni imepärastest omadustest, et kontrollida paremini võrdlemisi ohjeldamatut elektromagnetlainete spektri osa: terahertsist vahemikku, kirjutab Physorg.com.

Terahertsiste lainepikkuste asukoht elektromagnetlainete spektris.

Terahertskiirgus pakub ahvatlevaid rakendusi sidevahendites, meditsiiniliste kujutiste saamises ning keemilises detekteerimises. Ulatudes kõrge energiaga raadiolainetest kuni madala energiaga infrapunavalguseni, on terahertslaineid kurikuulsalt raske tekitada, detekteerida ja moduleerida. Moduleerimine ehk terahertslainete kõrguse muutmine on eriti oluline, sest moduleeritud signaal suudab kanda edasi informatsiooni ning leiab rohkem rakendamist näiteks keemilistes ja bioloogilistes sensorites. Mitmed tänapäeva paljulubavatest terahertstehnoloogiatest põhinevad väikestel pooljuhist transistorisarnastel struktuuridel, mille abil saab terahertssignaali toatemperatuuril moduleerida – see on varasemate modulaatorite ees oluliseks eeliseks, sest need suutsid töötada vaid väga madalatel temperatuuridel.

Kahjuks tugineb nende transistorisarnaste seadmete moduleerimisvõime õhukesel metallkihil, mida nimetatakse paisuks. See metallpais vähendab tunduvalt signaali tugevust ja piirab moduleeritava signaali hulka 30 protsendi võrra. Teadusajakirjas Applied Physics Letters ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased metallpaisu asendamist grafeenkihiga. Uurimuses ennustatakse, et moduleerimise ulatust saab suurendada kuni 90 protsendini. Seda modulatsiooni kontrollitakse grafeeni ja pooljuhi vahelise pinge abil. Erinevalt metallpaisuga modulaatorist ei vähenda grafeenil põhinev struktuur signaali tugevust peaaegu üldse.

Allikas

Teadusartikkel: “Unique prospects for graphene-based terahertz modulators“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in