Kohe pärast ühe Kepleri planeedi olemasolu kinnitamist avalikustas Hobby-Eberly Teleskoop veel ühe planeedi leidmise. Teinegi observatoorium, nimega Nordic Optical Telescope, kinnitas oma esimese Kepleri planeedi avastamist, kuid see planeet kuulub kaksiksüsteemi, andes meile uusi teadmisi, mis võivad sundida astronoome vaatama üle ning parandama hinnanguid meie Päikesesüsteemi väliste planeetide omaduste kohta.
Kunstniku nägemus oma orbiidil asuvast Kepleri teleskoobist. Pilt: NASA
Esimese neist avastatud planeetidest leidis Nordic Optical Telescope, mis kinnitas Kepler 14b olemasolu. Teadlaste arvates on planeedi mass umbes kaheksa korda suurem kui Jupiteril. Kepler 15b teeb oma ematähele tiiru peale kõigest 7 päevaga, mistõttu kuulub see planeet kuumade Jupiteride nimistusse. Nagu juba eelnevalt märgitud sai, siis kuulub planeet kaksiksüsteemi, mille teisel tähel kulub oma orbiidile tiiru peale tegemiseks umbes 2800 aastat, kirjutab Physorg.com.
Oma teadaandes analüüsisid teadlased andmeid ning võtsid arvesse efekti, mis on varasemate Päikesesüsteemi väliste planeetide uurimisel kõrvale heidetud. Teadlasterühm leidis, et kaksiksüsteemi orbiidi läheduses asuva tähe sära kandus edasi ka piltidele, mis tehti tähest, mille ümber antud planeet tiirles. See liigne valgus muutis planeedi varjutust veidi hõredamaks ning mõjutas seega planeedi omaduste kohta tehtud hinnanguid. Teadlased sõnasid, et selle valgusreostuse korrekteerimata jätmine viib planeedi raadiuse ja massi alahindamiseni vastavalt kuni 10% ja 60% võrra. Kuna see fakt kehtib vaid selliste planeetide kohta, mis kuuluvad tähtede kaksiksüsteemi või jäävad kaksiktähtede vaatlusjoonele, siis ei paistnud Kepler 14 süsteem olevad kaksiksüsteem enne, kui Palomari Observatoorium sellest kõrgresolutsioonilisi ülesvõtteid tegi. See tekitab aga küsimuse: kas ka mõni muu rohkem kui 500 Päikesesüsteemi välisest planeedist kuulub sarnasesse süsteemi? Kas nende parameetrid tuleks üle vaadata?
Järgmine planeet, mille olemasolust teatati Juuli lõpus, kannab nime Kepler 17b. Ka see planeet kuulub kuumade Jupiteride hulka, kuigi selle mass on vaid kaks ja pool korda suurem kui Jupiteril. See tiirleb massilt ja raadiuselt Päikesega sarnaseva tähe ümber, kuid selle tähe vanus on ilmselt noorem. Vaatlused, mis tehti planeedi trajektoorist eemal asuvate tähtede kohta, leiti üpriski suurel hulgal ajutisi kõrvalekaldeid, mis ei olnud sama regulaarsed kui signaalid planeedilt. Selline variatsioon tuleneb suure tõenäosusega tähtede elutegevusest ning päikeselaikudest, kuid see võimaldas teadlastel planeedi kohta rohkem infot saada.
Et planeet tekitab päikeselaikude tõttu mõnikord ka varjutusi, siis tekitas see stroboskoopilise efekti ning teadlased kinnitasid asjaolu, et planeet tiirleb tähe pöörlemisega samapidi. See on märkimisväärne, sest paljude planeetide orbiidid on tagurpidised.