Teadlased üle maakera koostasid uurimuse, mille põhjal on päikeseenergia ammutamine otse orbiidil juba kõigest 30 aasta pärast tasuvaks viisiks maailma elektrivajaduse rahuldamisel. Uurimuse põhjal on praegu laboratooriumites väljaarendatavatel tehnoloogiatel põhinevate orbiteerivate elektrijaamade valmistamine tehniliselt võimalik juba ligi kümne aasta pärast.
Pilt: SpaceWorks Engineering, Inc.
IAA (International Academy of Astronautics) sõnul on maailma energiavajadust rahuldavate orbiteerivate elektrijaamade valmistamine võimalik juba ligi 10 või 20 aasta jooksul, ning kasu hakkaks projekt tooma ligi 30 aastaga. Uurimus viidi läbi aastatel 2008 kuni 2010 ning oli senini ülevaatamisel, kirjutab Physorg.com.
Uurimuses vaadeldakse nii ühe kui ka mitme päikeseenergiast toituva satelliidi asetamist ekvaatori kohale orbiidile. Igaüks neist oleks mitu kilomeetrit lai ning need koguksid valgust kuni 24 tundi ööpäevas.
Energiat saaks elektriks muundada otse kosmoses ning see saadetaks siis Maale sinna, kuhu vaja, mikrolaineid edastavate antennide või laserite abil, kust see siis elektrijaotussüsteemi edasi suunatakse.
Kes maksaks kinni sellised kulud? Raporti kohaselt peaks edasist uurimust toetama nii valitsused kui ka erasektor, et teha kindlaks selle tasuvus.
Tehnoloogiat demonstreeriv pilootprojekt võiks kasutada odavaid kosmosesse lennutamise vahendeid, mida praegu töötatakse välja teiste kasutusalade jaoks. Keskmises skaalas olev demonstratsioon maksaks kümneid miljardeid dollareid vähem kui varem arvatud, sest see ei vaja kulukaid taaskasutatavaid üleslennutamisrakette.
Boeing’i päikeseelementide tootmisliini juhi Jeff Peacocki sõnul võiks see projekt võrreldes maapinnal olevate vastavate tehnoloogiatega kogutavat päikeseenergia hulka kahekordistada.
Kosmoses asuvate päikeseenergiat koguvate seadmete eelis maapealsete ees on see, et valgust saab koguda ilma ilmastikutingimuste ning energia salvestamise pärast muretsemiseta. Teiseks eeliseks on see, et päikeseenergia kogumine ei tekita süsiniku-heitgaase, lahendades nii otseselt fossiilkütuste kasutamisega seonduvaid keskkonnaprobleeme.
Reutersi sõnul toovad skeptikud projekti negatiivsete külgedena aga välja kosmoseprahi, keskendunud turu-uurimuse puudumise ning tehnoloogia väljatöötamiseks vajaminevad kulutused.