NASA Kepleri missioon andis ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et eksisteerib korraga kahe tähe ümber tiirlev planeet. Planeet asub Maast 200 valgusaasta kaugusel ning selle olemasolu demonstreerib meie galaktika planeetide mitmekesisust.
Kahe tähe ümber tiirlevate planeetide olemasolule on viidanud ka varasemad uurimused, kuid kindlad tõendid sellest puudusid. NASA Kepler aga avastas selle planeedi, mis nimetati Kepler-16b’ks, vaadeldes liikumisi, kus ematähelt tulev hele valgus tuhmub, kui planeet selle eest läbi liigub, kirjutab ScienceDaily.com.

Koht, kus Päike loojub kaks korda: NASA Kepleri missioon avastas maailma, kus ühe tähe asemel loojub horisondi taha kaks. Pilt: NASA/JPL-Caltech
,,See avastus kinnitab uut tüüpi planetaarsüsteemide olemasolu. Sellistel planeetidel võib leiduda ka elu,” sõnas Kepleri peamine uurija William Borucki. ,,Võttes arvesse seda, et enamik tähti meie galaktikas on osa kaksiksüsteemist, on elu leidumise tõenäosus palju suurem kui siis, kui planeedid moodustuksid vaid ühe tähe ümber. See märkimisväärne avastus kinnitab teooriat, mis teadlastel on olnud juba aastakümneid, kuid mida pole siiani tõestada suudetud.”
Uue planeedi avastasid teadlased Kepler-16 süsteemist – kahest tähest koosnevast süsteemist, kus tähed üksteist kordamööda varjutavad. Astronoomid leidsid aga, et süsteemi heledus tuhmus ka siis, kui tähed üksteist ei varjutanud, vihjates seega kolmanda taevakeha olemasolule. Selline varjutus tekkis regulaarsete intervallide järel, millest järeldus fakt, et tähed olid oma orbiitidel erinevates asukohtades, kui kolmas keha neist möödus. See kinnitas aga oletust, et kolmas taevakeha ei tiirelnud oma laial orbiidil mitte ainult ühe vaid mõlema tähe ümber.
Tähtede gravitatsiooniline külgetõmbejõud, mida mõõdeti nende varjutusaegade muutuste kaudu, andis kolmanda taevakeha massi jaoks hea hinnangu. Leiti, et antud taevakeha mass pidi olema väga väike, sest selle külgetõmbejõud oli väike.
Antud avastus kinnitab tõsiasja, et Kepler-16b on umbes Saturni suurune külalislahkusetu külm maailm, mis arvatakse koosnevat peamiselt kivimitest ja gaasist. Planeedi tähed on väiksemad kui meie Päike – vastavalt 69 ja kõigest 20 protsenti selle massist. Kepler-16b teeb oma orbiidile tiiru peale 229 päevaga, sarnanedes seega Veenuse 225-päevasele orbiidile, kuid asub väljaspool elamiskõlblike planeetide ala, kus planeetide pinnal võiks leiduda vedelat vett.
Teadusartikkel: “Kepler-16: A Transiting Circumbinary Planet“