Florida Gulf Specimen Marine Laboratory geneetik Richard Gordon ning National Institute on Aging in Baltimore teadlane Alexei Sharov esitasid teadusportaalis arXiv artikli ideest, mille kohaselt ennustab Moore’i seadus ka elu evolutsiooni ning planeet Maa tekkeajalugu.
Semilogaritmilisele graafikule on kantud elusorganismide keerukuse kasv. Y teljel on genoomi pikkus pikogrammides, x teljel aeg miljardites aastates.
Moore’i seadus on alates 1965. aastast edukalt ennustanud arvutustehnika keerukuse eksponentsiaalset kasvu. Seaduse põhjal joonestatud graafiku alusel ilmusid esimesed protsessorid 1960ndatel, nii ka oli. Gordoni ja Sharovi arutluskäik rakendab aga Moore’i seaduse bioloogilisele evolutsioonile.
Teadlased tunnistavad, et tegemist on enne mõtteeksperimendi kui paradigmavahetusega, ent viitavad, et tehtud arvutusi tuleks tõsiselt võtta. Nende lähtepunktiks oli idee, et geneetiline materjal keerustub iga 376 miljoni aasta järel. Sellise arutluse tulemusena leiti, et elu algas Maal ligikaudu 10 miljardit aastat tagasi. Pakutu on aga planeedi tekkest 5 miljardit aastat varasem. Oletades, et Moore’i seaduse bioloogiaalternatiiv paika peab, võib väita, et elu algas maaväliselt ning jõudis Maale alles hiljem.
On ka teisi seletusi. Elu võis areneda Moore’i seaduse perioodilise vastavusega. Globaalsed jääajad, uputused ning eluteravad atmosfääritingimused võisid eksponentsiaalset kasvu pidurdada ning perioodiliselt keerulisemaid organisme hävitada. Lisaks on võimalus, et elu pidi enne Moore’i seadusele vastamist teatud keerukuseni arenema. Viimaks ka võimalus, et Gordoni ja Sharovi uudisteooria on kehtetu.
Sellest hoolimata on nende avaldatud artikkel korralikku teaduskõmu tekitanud. Uut pilku on heidetud mitte ainult elu tekkele, vaid ka galaktikate arengule. Kui elu peakski inimeste koduplaneedist vanem olema, mida saab ka tõestada, siis milline on selle teadmise mõju maailma usundiloole?
Allikas: Phys.org
Leave a Reply