Toronto Ülikooli teadlaste analüüs tõestab, et 2014.a. oktoobris raadioteleskoobiga ALMA (Atacama Large Millimeter Array) salvestatud ja siis palju kõneainet pakkunud pilt väga noorest tähest nimega HL Tauri (lühendatult HL Tau) võib tõepoolest näidata planeetide tekkimise protsessi selle tähe ümber. Üldiselt arvatakse, et planeedid moodustuvad pärast tähe teket seda ümbritsevast gaasipilvest. Eestikeelne wikipedia ütleb: “[Gravitatsioonilise] kokkutõmbumise […]
Veel üks põhjus suve oodata: kohtumine Pluutoga 14.juulil
Sellest on eestikeelses meedias juba ka mitut puhku juttu olnud – 14.juulil 2015 möödub endisest planeedist Pluuto vaid mõnekümne tuhande kilomeetri kauguselt New Horizon nime kandev NASA kosmosesond. Oodata on huvitavat pildimaterjali ning ohtralt andmeid teadlastele Kuiperi vöö objektide uurimiseks, vt näiteks: http://www.astronomy.com/news/2015/04/nasas-new-horizons-nears-historic-encounter-with-pluto http://www.astronoomia.ee/vaatleja/7286/new-horizons-teel-pluutole/ Ootame ka meie andmeid. Ja lisame siia pildi New Horizon asukohast. […]
Kuidas leida eluks sobilik eksoplaneet?
Kõik on kuulnud eksoplaneetidest. Kõik kes teavad, mismoodi neid planeete otsitakse ja leitakse, kui palju neid meie galaktikas üleüldse olemas olla või kuidas neid uuritakse võivad alljärgneva ka lugemata jätta. Aga kõigile teistele … Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: Dünaamiline – tähe radiaalkiiruse perioodilised muutused; Fotomeetriline – perioodilised tähevarjutused. Sellel meetodil on NASA satelliit Kepler on leidnud 1019 […]
Marsil on graniiti
Teadlastel on nüüd üsna kindel tõendusmaterjal, et Marsil on graniiti. On kujunenud uus teooria, kuidas Maale külluslikult omane kivim punasel planeedil tekkida võis. Osutub, et Mars on geoloogiliselt hoopis mitmekesisem kui varem arvati. 2011. aastal lähetatud marsikulgur Curiosity avastas Syrtis Major vulkaani Nili Patera nimega parasiitkoonusest ohtralt päevakive, mis moodustavad Maal olulise osa graniidi koostisest. […]
Esmaspäeval läks teele järjekordne NASA marsisatelliit
Esmaspäeval alustas sõitu Marsi poole Ameerika kosmoseagentuuri NASA uusim tehiskaaslane Maven. Missiooni eesmärk on leida punasel planeedil ammu toimunud ulatusliku kliimapöörde põhjus. Maven jõuab plaani järgi sihtmärgini järgmisel sügisel, täpsemalt 22. septembril 2014. Teekond on enam kui 700 miljonit kilomeetrit pikk. Võiks öelda, et iga satelliidi läbitud kilomeeter maksab ligikaudu miljon dollarit, sest kogu missiooni […]
Marsil sooritati esimene pinnase röntgenanalüüs
Esimesed NASA marsikulguri Curiosity analüüsid näitavad, et punaplaneedi pinna mineraalne koostis on sarnane Hawaii vulkaanilist päritolu basalthuumusele. Curiosity võttis Gale löökkraatri Rocknest nimelise luite pinnaseproovi 19. oktoobril. Kulgur kasutas proovi haaramiseks robotkätt. Proovimaterjali töötles CheMin (Chemistry and Mineralogy) pardainstrument. Teraline pinnaseproov filtreeriti enne analüüsi sõelaga juuspeeneks tolmuks. CheMin instrument mõõdab proovilt röntgenkiirte difraktsioonhajumist, mis võimaldab […]
Curiosity edukas maandumine
Eile hommikul kell 7:14 CEST saabus Euroopa Kosmoseagnetuuri Marsi Expressile signaal NASA Marsi Teaduslaboratooriumilt, kui see viis autosuuruse Curiosity kulguri Marsi planeedile. ESA New Norcia jälgimissüsteem tabaks ka otseselt NASA missiooni signaali, mis lähtus 248 miljoni kilomeetri kauguselt Marsilt. NASA Mars Reconaissance Orbiteri pardal olev High Resolution Imaging Science Experiment (HiRISE) jäädvustas Curiosity kulguri hetkel, […]
Vesi võis Marsi alasid kujundada alles hiljaaegu
Uuest uurimusest selgus, et vesi võis mõningaid Marsi alasid kujundada alles hiljuti (geoloogilise aja mõistes), viidates seega parematele tingimustele elu olemasoluks sel planeedil. Uurimuse kohaselt on Marsi põhjapoolusel asuvad suured alad läbinud hiljuti mitu jäätumise-sulamise tsüklit. Marsi puhul võivad nii tekkinud pinnamoodustised viidata sellele, et jää sulas eelistatavate ,,soojade” perioodide jooksul ning et planeedi pind […]
Avastati seniteada tähesüsteemide lähima kohtumisraadiusega planeedipaar
Astronoomid avastasid teineteisest väga lähedalt mööduvad ühe ja sama tähesüsteemi planeedid. Planeetide maasarnasuse iseloomustamiseks kasutatavast elukõlbulikkuse tsoonist jääb süsteem siiski kõrvale, sest asub oma ematähele liiga lähedal. Kui planeetidel oleks vett, siis see aurustuks. Erakordseks teeb planeedipaari tõsiasi, et nende kohtumiskaugus on senileituist väikseim. Uudis avalikustati eile teadusajakirjas Science. Andmed pärinevad NASA Kepleri kosmoseteleskoobilt, mis […]
Cassini avastas Saturni kuul Titanil troopilisi järvi
NASA Cassini kosmoselaev leidis Saturni kuu Titani „troopikas“ pikaajalisi metaanjärvi ja -lompe. Üks neist troopilistest järvedest paistab olevat umbes poole Utah’is asuva Suure Soolajärve suurune, sügavusega vähemalt 1 meeter. Cassini andmete analüüsi tulemusel tehtud avastus on ootamatu, sest mudelite abil on eeldatud, et pikaaegsed veekogud saaksid eksisteerida vaid Titani poolustel. Käesolev avastus avaldati teadusajakirjas Nature. […]
Veenuse üleminek Päikesest
Kolmapäeva, 6. juuni varahommikul sai alates päikesetõusust vaadelda haruldast sündmust – Veenuse üleminekut Päikesest. Pildid on tehtud Toome kiriku Põhjatornist hommikul kella 7-8 vahel. Vaatamata väga pilvisele hommikule on Päike ja Veenus nähtav läbi pilvede. Eelmine Veenuse üleminek Päikesest toimus 2004 a. Jaak Jaaniste artiklist leiab selgituse, miks üleminekud on nii haruldased. Artikli saab lugeda […]
Värske pilt Marsilt
Taoline vaade avaneks marsonaudile, kui ta seisaks Endeavour kraatri äärel ja vaataks selle sisse. Panoraampildi jäädvustas 22. mai päikesetõusul 2004. aasta 25. jaanuaril Marsile maandunud NASA kulgur Oppurtunity, mis on siiani aktiivne ja sooritab teaduslikke mõõtmisi. Kraatri läbimõõt on 22 kilomeetrit. Pilt on kompositsioon mitme eri valgusfiltriga sooritatud fotojäädvustustest. Sõsarkulgur Spirit, mis maanuds kolm nädalat […]
Esimene nähtava Universumi tekkimise arvutisimulatsioon
Prantsusmaa Laboratoire Univers et Theorie (LUTH) teadlased sooritasid Jean-Michel Alimi juhtimisel esimese nähtava Universumi struktuuri tekkimise arvutisimulatsiooni, alates Suurest Paugust lõpetades nüüdisajaga. Simulatsioon võimaldas jälgida 550 miljardi osakese evolutsiooni. Tegemist on esimesega kolmest planeeritud eksperimendist, mis kannavad koondnimetust Deus. Simulatsioon viidi läbi uurimisasutuse GENCI uue superarvuti CURIE-ga, mis asub arvutuskeskuses TGCC (Tres Grand Centre de […]
Uurimus: meie Päikesesüsteemi sarnased süsteemid võivad normiks olla
Hiljuti loendasid HARPS spektrograaf ja Kepleri satelliit meie Päikese sarnaste tähtede ümber asuvaid planeete, leides suurel hulgal selliseid süsteeme. Sellele järgnenud uurimus ning andmeanalüüs paljastas, et planeetide orbiidid sellistes süsteemides on tugevalt joondunud justkui ketasse – täpselt nagu meiegi Päikesesüsteemis. Kaks kõige efektiivsemat meetodit Päikesesüsteemi väliste planeetide leidmiseks on radiaalkiiruse meetod ning transiitmeetod. Radiaalkiiruse meetodis leitakse […]
Saturni jäise kuu Dione ümber on hapnikku
NASA kosmoselaev täheldas Saturni kuu Dione ümbruses hapniku olemasolu. Antud uurimus toetav teooriat, mille kohaselt Saturni ja Jupiteri kõigi kuude ümber võib leiduda hapnikku. Teadlaste sõnul suurendab antud leid tõenäosust, et hiidplaneetide kuudel võib leiduda eluks vajalikke koostisosi, kirjutab BBC.co.uk. Artikli kaasautori Andrew Coates’i sõnul puudub Dione pinnal vedel vesi, mistõttu seal elu tekkida ei […]
Uued tõendid keerukate molekulide olemasolust Pluuto pinnal
Uus ja ülitundlik spektrograaf nimega Cosmic Origins, mis asub Hubble’i Kosmoseteleskoobi pardal, avastas hiljuti Pluuto pinnalt tugeva ultraviolettkiirguse neelaja, viidates uue tõendina keerukate süsivesiniku ja/või nitriili molekulide olemasolule Pluuto pinnal. Selliseid keemilisi aineid võib tekitada päikesevalguse või kosmilise kiirguse vastasmõju Pluuto pinnajääga, mille koostise hulka kuulub metaan, süsinikoksiid ja lämmastik, kirjutab Sciencedaily.com. ,,See on huvitav […]
Tormine Saturn
NASA kosmoselaeva vaateväljas tekkis ja hääbus Saturnil võimas torm. Väikesest laigust alanuna laienes torm kiiresti umbes 15 000 kilomeetrini põhjast lõunasse. Cassini sond tunnistas tervet protsessi, mis algas 2010. aasta detsembris ja lõppes 2011. aasta juunis. Allikas
Tätoveeritud Mars
Marsi Vaatlusorbiteerija (Mars Reconnaissance Orbiter) küljes oleva HiRISE kaameraga tehtud kõrgresolutsiooniline foto pööriselistest tumedatest jälgedest marsi heledal pinnal. Sellised äsjatekkinud jäljed olid uurijatele tõeliseks müsteeriumiks, kuid nüüd teatakse need olevat miniatuursete tuulekeeriste jäljed punase planeedi pinnal. Allikas
Kauge Eris on Pluuto kaksik
Astronoomid mõõtsid esmakordselt edukalt kauge kääbusplaneedi Erise diameetri. Sellega saadi hakkama tänu sellele, et 2010. aasta lõpus võis Tšiilis olevate teleskoopide abil jälgida planeedi möödumist kauge tähe eest. Vaatlusandmete kohaselt on Eris peaagu täpselt sama suur kui Pluuto, olles justkui selle teisik. Erisel paistab olevat väga hästi peegeldav pind, vihjates sellele, et planeet on kaetud […]
Vooluring Saturni ja tema kuu Encleaduse vahel
See kunstniku nägemus näitab helendavat ultraviolettkiirguse laiku Saturni põhjapooluse lähedal. Laik tuleb esile Saturni ja tema kuu Encleaduse magneetilise sideme „jalajäljes“. Niinimetatud jalajälg ja magnetvälja jooned on palja silmaga nähtamatud, kuid avastati NASA Cassini kosmoselaeva ultraviolett spektograafi abil ning väljade ja osakeste registreerimisseadmete abil. Hiljuti Cassini poolt avastatud jalajälg märgib vooluringi olemasolu, mis ühendab Saturni […]
Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud veeauru
Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi poolt kogutud andmete analüüsist selgus, et Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud auru kujul olevat vett. See üllatav tulemus võimaldab teadlastel paremini mõista Marsi veeringlust ning selle atmosfääri arengut. Maal kipub veeaur enamasti kondenseeruma ehk vedelaks muutuma, kui temperatuur langeb alla kastepunkti. Öeldakse, et atmosfäär on küllastunud, sest see ei suuda sel temperatuuril […]
ESA: Veenusel on osoonikiht
Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselaev Venus Express avastas Veenuse atmosfääri ülemisest osast osoonikihi. Selle omaduste võrdlemisel Maa ja Mardi osoonikihtidega saavad teadlased täpsustada andmeid elu otsingul teistel planeetidel. Venus Express tegi oma avastuse, kui jälgis tähti, mis asuvad täpselt planeedi äärel, paiste seega läbi selle atmosfääri. Kosmoselaeva SPICAV instrument analüüsis tähtedelt tulevat valgust, otsides atmosfäärile omaste gaaside […]
Esimene komeet ookeanisarnase veega
Uued tõendid kinnitavad teooriat, mille kohaselt suur osa Maa ookeanide veest, mis teadlaste arvates tekkisid umbes 8 miljonit aastat pärast planeedi enda teket, pärineb komeetidelt. Herscheli Kosmoseteleskoobi hiljutised mõõtmised näitavad, et komeet Hartley 2, mis pärineb kaugest Kuiperi vööst, sisaldab vett, millel on sama keemiline sisaldus kui Maa ookeanide veel. See Päikesesüsteemi kauge ala, mis […]
NASA Wise Missioon avastas jahedaima täheklassi
Teadlased on NASA Laia Ulatusega Infrapuna Vaatluse Uurija (ingl. k. Wide-field Infrared Survey Explorer – WISE) kogutud andmete abil avastanud külmima klassi tähesarnaseid kehasid, mille temperatuur on sama jahe kui inimkeha. Astronoomid jahtisid neid tumedaid objekte, nimetusega Y kääbused (ingl. k Y dwarfs), enam kui aastakümne jooksul ilma eduta. Nähtava valguse teleskoobist vaadelduna on neid […]
Võõras maailm on mustem kui süsi
Astronoomid avastasid tumedaima teadaoleva eksoplaneedi – kauge, Jupiteri-suuruse gaasihiiu nimega TrES-2b. Mõõtmised näitavad, et TrES-2b peegeldab tagasi vähem kui ühe protsendi sellele langevast päikesevalgusest, mis muudab selle mustemaks kui söe või ühegi planeedi või kuu meie päikesesüsteemis. ,,TrES-2b on märkimisväärselt vähem peegeldav kui must akrüülvärv, nii et see on tõepoolest võõras maailm,” sõnas astronoom David […]