Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi poolt kogutud andmete analüüsist selgus, et Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud auru kujul olevat vett. See üllatav tulemus võimaldab teadlastel paremini mõista Marsi veeringlust ning selle atmosfääri arengut.
Veetransport Marsi atmosfääris. Pilt: © ESA/AOES Medialab
Maal kipub veeaur enamasti kondenseeruma ehk vedelaks muutuma, kui temperatuur langeb alla kastepunkti. Öeldakse, et atmosfäär on küllastunud, sest see ei suuda sel temperatuuril ja rõhul rohkem niiskust hoida. Seejärel kondenseerub lisavesi ümbruses leiduvatele lenduvatele osakestele ja tolmule, tekitades sademeid. Mõnikord võib kondensatsioon olla aga palju aeglasem, seda eriti siis, kui osakesi ja tolmu on õhus vähe. Selle tagajärjel jääb lisa-veeaur gaasilisse olekusse: seda olukorda tuntakse üleküllastumise nime all. Senini arvati, et selline nähtus puudus Marsi atmosfääris, kuid seda poldud tõestatud, kirjutab Sciencedaily.com.
Kuigi alates 70ndatest on Marsi külastanud mitmed kosmoselaevad, on nende instrumendid keskendunud enamasti pinnase andmetele. Seetõttu jälgiti vaid Marsi atmosfääri horisontaalset osa. See, kuidas veesisaldusi Marsil kõrgusest sõltub, oli senini uurimata. Kosmoselaev Mars Expressi pardal oleva SPICAM(2) spektromeetri poolt läbi viidud vaatluste abil on võimalik see lünk nüüd täita. SPICAM annab atmosfääri vertikaalse profiili tänu solaarkattumisele – see jälgib Päikeselt tulevat ning läbi Marsi atmosfääri paistvat valgust nii tõusu kui ka loojangu ajal.
Vastupidiselt varasemale arvamusele leidsid teadlased, et üleküllastunud veeaur on Marsi atmosfääris sagedane nähtus. Täheldati isegi väga kõrget üleküllastumust – ligi kümme korda suuremat, kui Maal täheldatud. ,,See, et veeaur võib eksisteerida väga üleküllastunud kujul, võib varustada näiteks Marsi lõunapoolkera veega palju efektiivsemalt kui praegused mudelid seda ennustavad,” sõnas Franck Montmessin, üks Mars Express missiooni teadlasi. Lisaks võib varasemalt arvatust suurem veekogus liikuda piisavalt kõrgele atmosfääri ning pärast fotodissotsiatsiooni laguneda. Kui see leiab kinnitust, siis mõjutaks see tagajärjena kogu Marsi veega seonduvat ning aitaks selgitada seda, kuidas miljardite aastate jooksul Marsi veetase vähenenud on.
Veeauru vertikaalne jaotus on oluliseks võtmeks ka Marsi hüdroloogilise ringluse uurimisel. Seetõttu tuleb üle vaadata ka hüpotees, mille kohaselt Marsi atmosfääris leiduva vee kogust piirab küllastumisprotsess. Antud uurimus mõjutab tugevalt praegust arusaama nii Marsi kliimast kui ka veeringlusest.
Teadusartikkel: “Evidence of Water Vapor in Excess of Saturation in the Atmosphere of Mars“