• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud veeauru

10.10.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi poolt kogutud andmete analüüsist selgus, et Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud auru kujul olevat vett. See üllatav tulemus võimaldab teadlastel paremini mõista Marsi veeringlust ning selle atmosfääri arengut.

Veetransport Marsi atmosfääris. Pilt: © ESA/AOES Medialab

Maal kipub veeaur enamasti kondenseeruma ehk vedelaks muutuma, kui temperatuur langeb alla kastepunkti. Öeldakse, et atmosfäär on küllastunud, sest see ei suuda sel temperatuuril ja rõhul rohkem niiskust hoida. Seejärel kondenseerub lisavesi ümbruses leiduvatele lenduvatele osakestele ja tolmule, tekitades sademeid. Mõnikord võib kondensatsioon olla aga palju aeglasem, seda eriti siis, kui osakesi ja tolmu on õhus vähe. Selle tagajärjel jääb lisa-veeaur gaasilisse olekusse: seda olukorda tuntakse üleküllastumise nime all. Senini arvati, et selline nähtus puudus Marsi atmosfääris, kuid seda poldud tõestatud, kirjutab Sciencedaily.com.

Kuigi alates 70ndatest on Marsi külastanud mitmed kosmoselaevad, on nende instrumendid keskendunud enamasti pinnase andmetele. Seetõttu jälgiti vaid Marsi atmosfääri horisontaalset osa. See, kuidas veesisaldusi Marsil kõrgusest sõltub, oli senini uurimata. Kosmoselaev Mars Expressi pardal oleva SPICAM(2) spektromeetri poolt läbi viidud vaatluste abil on võimalik see lünk nüüd täita. SPICAM annab atmosfääri vertikaalse profiili tänu solaarkattumisele – see jälgib Päikeselt tulevat ning läbi Marsi atmosfääri paistvat valgust nii tõusu kui ka loojangu ajal.

Vastupidiselt varasemale arvamusele leidsid teadlased, et üleküllastunud veeaur on Marsi atmosfääris sagedane nähtus. Täheldati isegi väga kõrget üleküllastumust – ligi kümme korda suuremat, kui Maal täheldatud. ,,See, et veeaur võib eksisteerida väga üleküllastunud kujul, võib varustada näiteks Marsi lõunapoolkera veega palju efektiivsemalt kui praegused mudelid seda ennustavad,” sõnas Franck Montmessin, üks Mars Express missiooni teadlasi. Lisaks võib varasemalt arvatust suurem veekogus liikuda piisavalt kõrgele atmosfääri ning pärast fotodissotsiatsiooni laguneda. Kui see leiab kinnitust, siis mõjutaks see tagajärjena kogu Marsi veega seonduvat ning aitaks selgitada seda, kuidas miljardite aastate jooksul Marsi veetase vähenenud on.

Veeauru vertikaalne jaotus on oluliseks võtmeks ka Marsi hüdroloogilise ringluse uurimisel. Seetõttu tuleb üle vaadata ka hüpotees, mille kohaselt Marsi atmosfääris leiduva vee kogust piirab küllastumisprotsess. Antud uurimus mõjutab tugevalt praegust arusaama nii Marsi kliimast kui ka veeringlusest.

Allikas

Teadusartikkel: “Evidence of Water Vapor in Excess of Saturation in the Atmosphere of Mars“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Cassini avastas Saturni kuul Titanil troopilisi järvi
  2. Veenuse üleminek Päikesest
  3. Värske pilt Marsilt
  4. Uurimus: meie Päikesesüsteemi sarnased süsteemid võivad normiks olla
  5. Uued tõendid keerukate molekulide olemasolust Pluuto pinnal
  6. Tormine Saturn
  7. Tätoveeritud Mars
  8. ESA: Veenusel on osoonikiht
  9. Esimene komeet ookeanisarnase veega
  10. Võõras maailm on mustem kui süsi

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kauged planeedid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in