6.-8. veebruaril toimus uhiuues Tartu Physicumi hoones Garage48 ”Hardware & Arts”. Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. See aasta osales üle saja elektrooniku, programmeerija, inseneri, arhitekti, turundaja ja projektijuhi ning nad pidid 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Selleks pidid nad valmis saama riistvaratoote, mida toetas arvutiprogramm, interneti teenus, mobiilirakenduse vms. Lisaks sellele töötasid nad […]
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut – marsimaja
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased mõtlesid välja robotmaja tehnoloogia, milleks on iselahtipakkiv maja kasutamiseks ekstreemsetes elutingimustes, katastroofipiirkonnas või lausa Marsil. Projekt sai võimalikuks viie riigi – Prantsusmaa, Austria, Belgia, Tšehhi ja Eesti – teadlaste koostööst. Projekti nimega S.H.E.E (Self-deployable Habitat for Extreme Environments) ametlikul kodulehel on näha ka maja valmimisprotsessi www.shee.eu . Kuus tonni kaaluv maja […]
Toimus tippkeskuse ”Mesosüsteemid teoorias ja rakendustes” 3. konverents
13.novembril 2014.a. toimus Füüsika Instituudi uues majas, Physicumis, tippkeskuse ”Mesosüsteemid teoorias ja rakendustes” ( Centre of Excellence: Mesosystems: Theory and applications ) raames konverents. Kus esitati tulemusi tippkeskusesse kuuluvate Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste poolt. Esinesi: V. Hizhnyakov “Vibrational solitons” A. Pishtshev “Oxygen mediated functionalization of yttrium trihydride” A. Šerman “Low-frequency quantum […]
Kasvuhoonegaasi CO2 kasutamine plastide materjalina.
Leverkusen, 14. mai 2014 – Kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi võib kasutada plastide peamise materjalina. Pärast edukat katsefaasi ja paljutõotavat turuanalüüsi plaanib Bayer MaterialScience oma Dormageni tootmiskohas investeerida 15 miljonit eurot tootmisliini ehitamisse, mis hakkab kõrgkvaliteetse vahtpolüuretaani prekursori tootmiseks kasutama süsihappegaasi. Liini keskmine aastane tootmisvõimsus on 5000 tonni. Loataotlus esitatakse Kölni kohalikule omavalitsusele järgmise paari nädala jooksul. Projekti […]
Futuristliku õhusõiduki esitlus – pardal on Bayeri materjalid
9. aprill 2014 Payerne, Šveits – visionaarne projekt on nüüdseks avalikustatud: teine päikeseenergial töötav lennuk Solar Impulse on valmis. Lennuk, millega lennatakse 2015. aastal esimest korda kütuseta ümber maailma, avalikustati kolmapäeval Payerne’is Šveitsis. Pardal on arvukalt uuenduslikke tooteid ja lahendusi Bayer MaterialScience’ilt, mis teevad lennuki eriti kergeks ja energiasäästlikuks, nende hulgas ka uus ja äärmiselt […]
Hübriidne plasma-katalüütiline reaktor ohtlike gaaside eemaldamiseks
Indrek Jõgi, Ants Haljaste, Matti Laan „Hybrid TiO2 based plasma-catalytic reactors for the removal of hazardous gasses“ Surf. Coat. Technol. 242 (2014) 195-199. Kateldes ja mootorites kütuste põlemisel tekkivad lämmastik- ja vääveloksiidid (NOx ja SO2) põhjustavad atmosfääri jõudes happevihmasid ja sudu ning on seetõttu ohuks nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu on nende ühendite […]
Kas uus suund fotoonikas?
KBFI teadlased Urmas Nagel ja Toomas Rõõm koostöös Ungari, Jaapani ja Hollandi teadlastega on avastanud uue optilise nähtuse kasutades haruldast eksperimentaalset seadet Tallinnas, kus optiline spektroskoopia on ühildatud tugevate magnetväljadega. Avastus, mis võib olla aluseks uutele suundumustele fotoonikas ja infomatsioonitehnoloogias, on avaldatud ajakirjas Nature Communications. Materjalid, mida rühm uuris Ungari teadlase István Kézsmárki juhtimisel, on […]
KBFIs käivitatakse unikaalne aatom- ja magnetjõu mikroskoop
19. detsemberil avati Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis teadustööks unikaalne aatom(AFM)- ja magnetjõu mikroskoop (MFM) (Pildil). PPMS süsteemi (Physical Property Measurement System, Quantum Design) integreeritav muudetava temperatuuri (2–400 K) ja muudetava väljatugevusega (-14 kuni 14 T) kõrgresolutsiooni AFM-MFM seade on unikaalne ja tõhus tööriist materjaliteaduse probleemide uurimisel. Seade on konstrueeritud Šveitsi teadlaste rühma poolt Baseli […]
Nendele, kes huvituvad vaakumi probleemist…
Tänapäeva füüsika üheks alustalaks oleva kvantmehaanika järgi on olemas rida erinevaid panuseid vaakumi energia tihedusse ρvac. Võrreldamatult suurim nende seas on fundamentaal bosonite nullseisundi kvantfluktuatsioonide panus. Vastav energia tihedus on hiigelsuur ja on Plancki energia tiheduse ρvac =4.63 .10113 J/m3 suurusjärku, mis ületab ligikaudu 10120 korda vaadeldavat vaakumi energiatihedust. Kõik teised panused vaakumi energiatihedusse ρvac […]
Gruppide moodustamine määrab ellujääja
Populatsiooni ökoloogia peamiseks eesmärgiks on mõista, millised tegurid vastutavad konkureerivate liikide väljasuremise, ellujäämise või kooseksisteerimise eest. Bioloogiliste populatsioonide dünaamika, st organismide hulk ning jaotus ruumis ja ajas, on määratud peamiselt sünni ja surma protsesside poolt. Need protsessid omakorda on mõjutatud organismidevahelise konkurentsi poolt ressurssidele. Demograafilised protsessid on seotud muuhulgas organismide agregatsiooniga, st kobarate moodustumisega, süsteemides, […]
Kloori tootmine oluliselt väiksema energiakuluga
Leverkusen, 12. juuni 2013 – Hetkel kogu maailmas kasutusele võetav Bayeri ja ThyssenKrupi uus tehnoloogia võimaldab kloori toota oluliselt väiksema elektrikuluga. Tavapärase tootmisega võrreldes vähendab uudne meetod selle olulise kemikaali tootmisele kuluvat märkimisväärset energiahulka pea 30 protsendi võrra. Tehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt tooks majanduslikus mõttes kaasa olulise energiasäästu. Uut hapnikku depolariseeriva katoodi tehnoloogiat (ODC) kasutatakse naatriumkloriidi […]
Mesilaste kaitsevärav-uus viis kaitsmaks mesilasi varroalestade eest
Euroopa meemesilased on ohus: Ameerika ja Euroopa mesinikud on mitu aastat rääkinud massilisest mesilaste hävimisest, mille üheks peamiseks põhjuseks on varroalest. Varem on selle parasiidi tõrjel keskendutud ainult tarusisesele ravile, kuid korjele läinud mesilased toovad tagasi pöördudes jälle uued lestadkaasa. Bayeri teadlased on teinud koostööd Frankfurdi ülikooli mesilasteuurijatega, et töötada välja varroalestade eest kaitsev värav, […]
Valgushajutid – uuenduslik plastkile toetab uusi funktsioone
Maailm vajab valgust. Valguskiirte optimaalne ja tõhus juhtimine on eriti tähtis LED-televiisorite, autode ja päikesepaneelide puhul. Bayer MaterialScience’i teadlased on välja töötanud kile, mis juhib ja vormib valgust lihtsalt ja paindlikult. Vaid mõne mikromeetri paksune valgust juhtiv plastkiht võib kuvarite ja optikaseadmete maailmas suuri muutusi kaasa tuua. Kile koondab valgust, sädeleb värvirikka hologrammina või paneb […]
Süsihappegaasist saab tooraine
Süsihappegaasil on keskkonda kahjustava jäätme maine, kuid Bayer (Bayer MaterialScience) tahab selle kasvuhoonegaasi muuta kasulikuks tooraineks. Tänu uudsele protsessile saab energiatööstuse kõrvaltoote CO2 ühendada plastidesse, kus see hakkab osaliselt asendama naftat, mille defitsiit üha enam suureneb. Esimeste toodete turuletoomine on kavandatud 2015. a algusesse. Elektrijaama korstnatest väljuv süsihappegaas ei pruugi tulevikus enam lihtsalt atmosfääri haihtuda. […]
Uuenduslik seinakate võib päästa elusid
Bayer MaterialScience töötas koos partneritega välja tõhusa ja taskukohase seismilise kaitse. Süsteemi ülemaailmse turustamise võtab üle MAPEI Leverkusen, november 2012 – Koostöös oma tööstus- ja teaduspartneritega on Bayer MaterialScience välja töötanud tõhusa ja kuluefektiivse hoonetele mõeldud seismilise kaitsesüsteemi. Erakordselt rebenemiskindel kangas kinnitatakse spetsiaalse liimi abil otse seinale nagu tapeet, kus see moodustab püsiva sideme. Maavärina […]
Kiraalsus ja spinnlained
Ajakirja Nature Physics 2012.a. oktoobrikuu numbri kaanel on avaldatud pilt magnetilise aine kristallvõrest. See seostub tööga, milles KBFI teadlaste Urmas Nageli ja Toomas Rõõmu osavõtul avastati, et elektromagnetkiirguse neeldumisel spinnlainetel avaldub magnetilise struktuuri kiraalsus[1]. Avaldatud töös [2] näidati, et Ba2CoGe2O7 kristallile teatavates suundades magnetvälja rakendamisel sõltub terahertskiirguse [3] neeldumine sellest, kas valgus levib piki magnetvälja […]
Konverents ”Mesosüsteemid teoorias ja rakendustes”
31. oktoobrist 2.novembrini 2012.a. toimus Füüsika Instituudis, Riia 142 konverentsi ”Mesosüsteemid teoorias ja rakendustes” ( Centre of Excellence: Mesosystems: Theory and applications ) raames töötuba (workshop) “Lattice solitons and irradiation-induced nonlinear phenomena in solids”. Töötoa käigus tutvustasid ühte tippkeskusesse kuuluvad eesti teadlased Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Ülikoolist oma tegemisi nii teooria kui ka […]
Katsetades ioonsete vedelikega, arvesta, et klaasanum võib tulemustesse lisada ka “mäekristalle”
Autor: Raul Välbe Ioonsed vedelikud (IL) on madala sulamistäpiga ioonidest koosnevad vedelad soolad. IL-id on leidnud kasutust paljudes rakendustes tänu suurepärastele omadustele nagu hea elektrijuhtivus, praktiliselt puuduv aururõhk ning keskkonnasõbralikkus [1]. Viimastel aastatel on teatud ioonsete vedelike stabiilsus ja ohutus keskkonna suhtes olnud uurimuse keskmes ning paljud seni kehtinud väited on sattunud küsimärgi alla [2]. […]
Miks mõned praod just nii kulgevad?
Autorid Jakob Jõgi ja Martin Järvekülg TÜ Füüsika Instituudist Materjalide pragunemine on protsess, mida võib märgata praktiliselt kõikjal meie ümber: klaasi purunemine mehaanilise pinge tõttu, puidu ja muda pragunemine kuivamisel, laava mõranemine jahtumisel. Tegemist on keeruka nähtusega, mis sõltub nii materjalide omadustest, struktuurist kui ka pragunemise mehhanismist. Metallide (Hf, Zr, Ti) alkoksiidide geelkile [1] omapärase […]
Pooljuhtmaterjalidest nanotraatide mehaanilised ja triboloogilised omadused
Autorid: Polyakov, B; Vlassov, S; Dorogin, L; Antsov, M; Petruhins, A; Kink, I; Romanov, A; Lõhmus, R. Pooljuhtmaterjalidest nanotraate (ülipeenikesed traadid, mille diameeter ei ületa 100 nanomeetrit) peetakse tulevikutehnoloogiates väga olulisteks materjalideks. Tänu nende väikestele mõõtudele on nanotraatidel väga erilised mehaanilised ja elektrilised omadused, mis teevad võimalikuks nende kasutamise nanoelektromehaanilistes rakendustes (NEMS). Üliväikeste mõõtmete tõttu […]
20.augustil kuulutati Tartu Füüsikapealinnaks
Käesolev aasta on Eestis kuulutatud Teadusaastaks ning sellest ajendatuna kannavad tänavused Tartu Hansapäevad tiitlit „Uurivad Tartu Hansapäevad“. 20 juulil kell 12.00 kuulutati Tartu – Maailma füüsikapealinnaks. Füüsikapealinnas toimuvaga saad tutvuda siit: www. miks.ee/füüsikapealinn. Hansapäevad toimusid 20-22. juulil ja siis oli Toomemäel avatud Teaduslinn, kus tegutsesid põnevad programmid, haaravad töötoad ja toimusid huvitavad loengud. Tegutsemine toimus […]
Veenuse üleminek Päikesest
Kolmapäeva, 6. juuni varahommikul sai alates päikesetõusust vaadelda haruldast sündmust – Veenuse üleminekut Päikesest. Pildid on tehtud Toome kiriku Põhjatornist hommikul kella 7-8 vahel. Vaatamata väga pilvisele hommikule on Päike ja Veenus nähtav läbi pilvede. Eelmine Veenuse üleminek Päikesest toimus 2004 a. Jaak Jaaniste artiklist leiab selgituse, miks üleminekud on nii haruldased. Artikli saab lugeda […]
Konverents Mesosüsteemid teoorias ja rakendustes
22. mail 2012.a. toimus Füüsika Instituudis, Riia 142 konverents ”Mesosüsteemid teoorias ja rakendustes” ( Centre of Excellence: Mesosystems: Theory and applications ). Antud konverentsil tutvustasid ühte tippkeskusesse kuuluvad eesti teadlased Tartu Ülikoolist, Tallina Tehnikaülikoolist ja Tallinna Ülikoolist oma tegemisi nii teoori kui ka rakenduste vallas. Konverentsi avas Füüsika Instituudi direktor Marco Kirm ja prof. Vladimir […]
TÜ füüsikatudeng sai kõrge rahvusvahelise tunnustuse atmosfäärifüüsika valdkonnas
TÜ kolmanda kursuse füüsikatudeng Riinu Ots pälvis NATO Science for Peace and Security poolt korraldataval konverentsil “International Technical Meeting on Air Pollution and its Application” toimunud noore teadlase konkursil kolmanda preemia. Otsus tehti teatavaks 10. mail Utrechtis (Holland) konverentsil, mis on järjekorras juba kolmekümne teine. Preemia teeb eriti hinnatavaks see, et konkurss on mõeldud noorteadlastele […]
Eesti osaleb ELi startiva atmosfääriuuringute õhulaeva PEGASOSe projektis
Möödunud nädalal käivitus Euroopa kliimateadlaste ühisprojekt PEGASOS, mille raames uuritakse, kuidas mõjutavad üksteist atmosfääri keemilised protsessid ja kliima muutumine. Projekti rahastab Euroopa Liit. See koondab 26 partnerorganisatsiooni 12 ELi liikmesriigist, Iisraelist, Šveitsist ja Norrast. Projektis osalevad ka Eesti teadlased. Loe edasi… http://forte.delfi.ee/news/teadus/eesti-osaleb-eli-startiva-atmosfaariuuringute-ohulaeva-pegasose-projektis.d?id=64374935 Need mainitud eestlased on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadlased, kes antud projektis osalevad […]
Ferromagneetiline raudoksiid tinaoksiidi nanoosakestel võimalike spintrooniliste rakenduste tarvis
Kiirelt magneetuvaid ja nii magneetiliselt kui elektriliselt kiiresti ümberlülituvaid tahkeid materjalikihte on tarvis arendada uuelaadsete suhteliselt väikese energiatarbega ja samas suure tihedusega mälumaterjalide jaoks. Sellistes materjalides võiks salvestada infobitte elektriliselt, rakendades materjalile magnetvälja, või siis ka vastupidi, lugedes elektriliselt polariseeritud magnetmaterjali magneetumust. Peamine on esialgu siiski magnetiline salvestus ja elektriline lugemine… niivõrd kuivõrd võib neid […]
„Difraktsioonivaba“ valgusimpulsi moodustumine ringjal difraktsioonivõrel
Difraktsiooninähtusi, ehk valguse lainelisest iseloomust põhjustatud efekte, on tavaks uurida pidevas valgusväljas, st. valgusallikaga, mis kiirgab väga kitsas lainepikkuste vahemikus (tüüpiliselt alla 1 nm), sest sel juhul on difraktsioonipilt selge ja teravalt nähtavate heledus-tumedusribadega. Üheks huvitavaimaks ja kasulikke rakendusi leidnud difraktsiooninähtuseks on möödunud sajandi lõpus avastatud nn Bessel kimbud. Besseli valguskimbu levides säilib tema keskel olev […]
Sohk ja teadus kümme aastat hiljem
Selle aasta 8. märtsil ilmus “Sirbis” kümme aastat tagusele artiklile “Sohk ja füüsika” järelkaja, mille kirjutas KBFI direktor Raivo Stern, sest sel sügisel täitub kümme aastat päevast, mil rullus lahti skandaal, mis nüüdseks on lõppenud doktorikraadi äravõtmisega. Eelmise sajandi füüsikateaduse lipulaevast, Lucent Belli laboratooriumist vallandati teadliku petmise eest üks nende silmapaistvamaid ja edukamaid noorteadlasi Jan […]
XLII Eesti Füüsikapäevad
23. märtsil toimusid Dorpati konverentsikeskuses Eesti Füüsika Seltsi (EFS) XLII Eesti füüsikapäevad ja 24. märtsil toimus AHHAA keskuses füüsikaõpetajate päev. Toimunud ettekannete kavaga saate tutvuda siit. EFS õpilaspreemia pälvis Kees Vanmölder, Tallinna Reaalkooli õpilane, uurimistöö “Rööbassõidukite dünaamika võrdlus erinevate rööpmelaiustega rööbasteedel” eest. Samuti tänas EFS ka tema juhendajaid: õpetajat Mart Kuurmet (Tallinna Reaalkool) ja Dr. […]
Üliõhukeste polüpürroolkilede moodustumine kuldelektroodil
Elektrit juhtivaid polümeere on viimaste aastakümnete jooksul intensiivselt uuritud kui uut liiki orgaanilist materjali, millel on metallidele ja pooljuhtidele omased elektrilised ja optilised omadused ühendatud tavapolümeeride selliste omadustega nagu suhteliselt lihtne süntees ning hea vormitavus ja töödeldavus. Polüpürrooli (PPy) peetakse üheks elektrit juhtivate polümeeride klassikaliseks esindajaks, tänu tema vastupidavusele erinevates keskkondades ja võimalusele saada selle […]
Praktika Saksa Kosmosekeskuses (DLR)
2011.a. suvest alates on Tartu Ülikooli tudeng Kaupo Voormansikil võimalus olla praktikal Saksa Kosmosekeskuses (saksa keeles Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt) mis on võimas Saksa riigi teadusasutus. DLR-i võib nimetada ka Saksa Kosmoseagentuuriks, umbes nagu NASA Ameerikas. DLR-i all tegutseb kümneid instituute mitmes Saksamaa eri kohas (Oberpfaffenhofenis, Kölnis, Stuttgartis, Bremenis jne). Pikemalt saad lugeda […]
Õhu negatiivsete ioonide koostise üks uuemaid uurimismeetodeid
Õhus või mõnes gaasisegus hõljuvate pisiosakeste kogumit võib nimetada aerosooliks. Osakesed võivad olla võrdlemisi suured (läbimõõdud kümnetes mikromeetrites) või palju väiksemad (nanomeetrites) Osakesed võivad olla neutraalsed või siis elektriliselt laetud. Aerosool mõjutab nii kliimat kui ka inimeste igapäevaelu, kusjuures paljud mõjud sõltuvad osakeste suurusest ja/või keemilisest koostisest[1,2,3]. Suurusest sõltub näiteks kui kaugele osake organismis levib, […]
XLII Eesti füüsikapäevad ja XXXIV füüsikaõpetajate päevad
XLII Eesti füüsikapäevad ja XXXIV füüsikaõpetajate päevad toimuvad 23.-24.märtsil 2012 Tartus. Koht on veel täpsustamisel, aga arvatavasti saab selleks Dorpati konverentsikeskus. Programmi kuuluvad ettekanded, mis käsitlevad: •Laiemat huvi pakkuvate uurimissuundade arengut meil ja mujal, nii füüsikas kui füüsikaga piirnevates valdkondades, samuti Eesti füüsikute viimase aja uurimistulemusi; •Arenguid Eesti haridus- ja teadusmaastikul; •Füüsika õpetamist üldhariduskoolides ja […]
Dielektrikute aatomkihtsadestamisest grafeenile
Üheainsa aatomikihi paksune grafeen, mille moodustavad kuusnurkses võres olevad süsinikuaatomid ja mida loetakse hetkel kõige potentsiaalsemaks järglaseks ränile tuleviku nanoelektroonikas, on olnud viimastel aastatel ehk enim uuritud materjal. Materjaliteaduses valitsenud “grafeenibuumile” andis läinud aastal veelgi hoogu juurde 2010. aasta Nobeli füüsikapreemia, mis läks Manchesteri Ülikooli füüsikutele Andre Geimile ja Konstantin Novosjolovile, kes viisid veidi rohkem […]
Hafniumoksiidi aatomkihtsadestuse keemia ja räninitriidil põhineva välkmälu kvaliteet… Mis neil ühist on?
Meie kõigi taskutes leiduvate ja arvutitesse pistetavate mälupulkade ehk välkmäluseadmete (flash memory, ingl. k., toim.) ehitus põhineb põhimõtteliselt kolme erineva füüsikalise omadusega õhukese tahkiskihi korrusstruktuuril. Väga skemaatiliselt, kuid põhimõtteliselt adekvaatselt võib ette kujutada kahte laia keelutsooniga isoleerivat metalloksiidkihti, milliste vahele on sadestatud kitsama keelutsooniga isolaator, pooljuht või juht (Joonis). Korrusstruktuur on omakorda sadestatud kahe elektrone […]
Teaduse tippkeskused
31. jaanuaril 2011 avati II taotlusvoor teaduse tippkeskuste arendamiseks, mille raames 2011. aasta juulis langetas sihtasutus Archimedes otsused 13 029 250 euro ulatuses struktuuritoetuste raha jagamiseks teaduse tippkeskustele programmiperioodil 2007-2013 järgnevalt: Eesti Maaülikool, Ülo Niinemetsa juhitav „Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus” 3 054 552,95 eurot; Tartu Ülikool, Vladimir Hiznjakovi juhitav keskus „Mesosüsteemide teooria ja rakendused” 2 901 […]
Aerosooliosakeste elektriline laadumine bipolaarses ioonatmosfääris
Atmosfääriõhk on keerulise koostisega. Peale gaasiliste komponentide leidub õhus ka hõljuvaid kondenseerunud aine osakesi, aerosooliosakesi, mis oma mõõtmetelt on gaasimolekulidest oluliselt suuremad. Aerosooliosakeste mõõtmeskaala on lai, läbimõõtudega 1,5 nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Üheks huvipakkuvaks eriküsimuseks aerosooli uurimisel on olnud osakeste elektrilaengud. Juba XX sajandi alguses jõuti teadmiseni, et aerosooliosakeste elektrilaengud tekivad osakeste juhuslikel kokkupõrgetel veelgi […]
Põlevkivitööstuse kõrvalproduktist valmistatud kunstlihased
Enamik inimeste ehitatud mootorid on suured ja valjud, aga samas tugevamad ja ehituselt palju lihtsamad kui inimlihased. Teadlased töötavad juba pikemat aega niinimetatud tarkade materjalide kallal, mis võimaldaks luua midagi inimlihastele sarnanevat. Taolistel pehmetel, hästi painduvatel, miniatuursetel ja vaikselt töötavatel materjalidel oleks rakendust näiteks biomeditsiinis, robootikas, kosmosetööstuses ja mujalgi. Tänaseks on erinevate uurimisgruppide poolt välja […]
Koobaltiga dopeerimise ja kuumutamise mõju sool-geel meetodil valmistatud õhukeste TiO2 kilede omadustele
Viimase paari aastakümne jooksul on TiO2 pälvinud palju tähelepanu. Paljude muude kasulike rakenduste kõrval võimaldab TiO2 luua näiteks nn. isepuhastuvaid aknaklaase. Seejuures „isepuhastumise“ protsess toimub kaheastmelisena: esimeses astmes päikesevalguse mõjul lagundatakse mustus (nn. fotokatalüütiline protsess) ja teises astmes vihmavesi peseb laguproduktid maha. Kuna aknaklaas on valguse mõjul muutunud superhüdrofiilseks (s.t. veetilkasid ei moodustu, vaid vesi […]
Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi
Tartu Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivamägi, Elmo Tempel, Enn Saar, Erik Tago, Jaan Einasto ja Peeter Einasto koos kaasautoritega Tuorla Observatooriumist ja Valencia Ülikooli Observatooriumist avaldasid kaks artiklit, milles nad uurivad superparvede morfoloogiat ning galaktilist koostist. Nendes töödes kasutati Juhan Liivamäe poolt Sloani digitaalse taevaülevaate andmete põhjal koostatud superparvede kataloogi. Lähemalt uuriti Sloani Suure […]
Intel hakkab kasutama 3D transistore ’’Tri-Gate’’
4. mail 2011. aastal teatas Intel, et on teinud läbimurde transistoride arengus. Esimest korda ajaloos, peale SiO2 kasutuselevõttu 50 aastat tagasi asendatakse tööstusliinil tasapinnalise kanaliga transistorid kolmedimensionaalsetega. Uut disainitud 3D transistori nimetas Intel „Tri-Gate“ ehk kolme paisuga transistoriks. Uus 22-nm noodiga Inteli protsessor tuleb müüki nimetuse all „Ivy Bridge“. Vaata ka Inteli videot: http://www.engadget.com/2011/05/04/intel-will-mass-produce-22nm-3d-transistors-for-all-future-cpus/ 3 […]
Puhaste TiO2 ja dopeeritud YAlO3:Ce3+ kristallide optiliste omaduste modelleerimine
Töös (vt Algallikas) kombineeritakse kahte sõltumatut komplementaarset arvutusmeetodit (millest üks on poolempiiriline, teine aga ab initio, st lähtub algprintsiipidest) mõningate rakenduslikult aktuaalsete dielektriliste ja pooljuhtkristallide (YAlO3:Ce3+ ja TiO2) optiliste omaduste modelleerimiseks. YAlO3:Ce3+ on materjal, mis leiab eelkõige rakendamist stsintillaatorites (st seadmetes, mis registreerivad ioniseerivat kiirgust). Käesolevas uurimuses püstitati täiustatud teooria hindamaks seda tüüpi materjalide neelamisvõimet […]
Õhukeste ruteeniumikilede aatomkihtsadestamine etüültsüklopentadienüül-pürrolüülruteeniumist ja hapnikust.
Arvutimälude (nii püsimälude kui dünaamiliste juhupöördmälude) uute tehnoloogiliste põlvkondade arendamise ja tootmisliinile viimise käigus on juba aastaid tagasi loobutud tasapinnaliste infobitte “0” ja “1” säilitavate kondensaatorite kasutusest. Selle asemel on tulnud kolmedimensionaalsed (3D) struktuurid, ehk kondensaatorid tehakse põhimõtteliselt pikkade kitsaste silindrite kujulistena nii, et neid mahuks üksteise kõrvale võimalikult rohkem ja nad samas siiski mahutaksid […]