Populatsiooni ökoloogia peamiseks eesmärgiks on mõista, millised tegurid vastutavad konkureerivate liikide väljasuremise, ellujäämise või kooseksisteerimise eest. Bioloogiliste populatsioonide dünaamika, st organismide hulk ning jaotus ruumis ja ajas, on määratud peamiselt sünni ja surma protsesside poolt. Need protsessid omakorda on mõjutatud organismidevahelise konkurentsi poolt ressurssidele. Demograafilised protsessid on seotud muuhulgas organismide agregatsiooniga, st kobarate moodustumisega, süsteemides, kus uitlevad organismid paljunevad ning surevad. See aga on liikide mitmekesisust soodustavaks teguriks. Klastrite moodustumine ning selle mõju konkurentsi protsessidele on lisaks seotud indiviidide levimisega, st ruumilise liikumisega. Seni oli aga jäänud selgusetuks, kas ruumiline liikumine võib suurendada konkureerivate liikide ellujäämise tõenäosusi.
Tüüpiline näide kooseksisteerimisest. “Roosa” liigi isendid moodustavad tugevad kobarad, mis ei lase suhteliselt suure liikuvusega “sinise” liigi isenditel end nende territooriumil edukalt sisse seada. Samas aga, kuna “roosa” liigi isendite liikuvus on väike ning klastritevahelises ruumis konkurents tugev, siis grupist lahkujad hukkuvad väga tõenäoliselt ning seega ei ole “roosa” liigi esindajad võimelised vallutama nõrku gruppe moodustava “sinise” liigi poolt hõivatud ala.
Artiklis [allikas] uuritigi, kuidas on mõjutatud ellujäämise tõenäosused, kui konkureerivate liikide ainus erinevus on levimises. Leiti, et konkurentsi eelised puuduvad, kui organismid on omavahel segunenud ning ei toimu kobarate moodustumist. Ent nii pea, kui leiab aset vähemalt ühe liigi organismide koondumine klastritesse, saab see liik konkurentsi eelise, kelle agregatsioon on tugevam. Nimelt kogevad selle liigi indiviidid vähem klastritevahelises ruumis aset leidvat tugevat konkurentsi ning omavad seega suuremat tõenäosust paljunemiseks, mis viib omakorda suuremale tõenäosusele liigina ellu jääda. Teatud tingimustel võib aset leida ka liikide kooseksisteerimine (vt joonist).
Saadud tulemused on kooskõlas varasemates artiklites tehtud vaatlustega, et levimine omab rolli liikidevahelises konkurentsis, ent lihtsa mudeli ning eelduse kaudu, et liigid on identsed kõiges muus välja arvatud ruumiline liikumine, on näidatud, et levimine ning sellega seotud kobarate moodustumine võib olla võtmeteguriks, mis määrab konkurentsi lõpptulemuse.
Allikas: E. Heinsalu, E. Hernández-García, C. López, Clustering Determines Who Survives for Competing Brownian and Lévy Walkers, Phys. Rev. Lett. 110, 258101 (2013)
Vägagi sarnaselt moodustuvad ka galaktikate parved ja superparved.
Kärjekujulisust kohtab kõikjal Kõiksuses.
@ Jan. Võrdlus pole vist päris kohane. Roosa liigi esindajad saavad küll klastritevahelisse ruumi levida, kuid hukkuvad seal.
Universumi kärgstruktuur paistab tulenevat tumeaine niidistiku järgimisest. Nähtav aine koondus gtavitatsiooni mõjul tumeaine juurde – sellest hakkasid tekkima tähed ja galaktikad… Mõõtmed (tühikute läbimõõdud)on väga palju suurenenud, kuid struktuur on säilinud.