• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Gruppide moodustamine määrab ellujääja

3.09.2013 by Aile Tamm 2 Comments

Populatsiooni ökoloogia peamiseks eesmärgiks on mõista, millised tegurid vastutavad konkureerivate liikide väljasuremise, ellujäämise või kooseksisteerimise eest. Bioloogiliste populatsioonide dünaamika, st organismide hulk ning jaotus ruumis ja ajas, on määratud peamiselt sünni ja surma protsesside poolt. Need protsessid omakorda on mõjutatud organismidevahelise konkurentsi poolt ressurssidele. Demograafilised protsessid on seotud muuhulgas organismide agregatsiooniga, st kobarate moodustumisega, süsteemides, kus uitlevad organismid paljunevad ning surevad. See aga on liikide mitmekesisust soodustavaks teguriks. Klastrite moodustumine ning selle mõju konkurentsi protsessidele on lisaks seotud indiviidide levimisega, st ruumilise liikumisega. Seni oli aga jäänud selgusetuks, kas ruumiline liikumine võib suurendada konkureerivate liikide ellujäämise tõenäosusi.

Tüüpiline näide kooseksisteerimisest. “Roosa” liigi isendid moodustavad tugevad kobarad, mis ei lase suhteliselt suure liikuvusega “sinise” liigi isenditel end nende territooriumil edukalt sisse seada. Samas aga, kuna “roosa” liigi isendite liikuvus on väike ning klastritevahelises ruumis konkurents tugev, siis grupist lahkujad hukkuvad väga tõenäoliselt ning seega ei ole “roosa” liigi esindajad võimelised vallutama nõrku gruppe moodustava “sinise” liigi poolt hõivatud ala.

Artiklis [allikas] uuritigi, kuidas on mõjutatud ellujäämise tõenäosused, kui konkureerivate liikide ainus erinevus on levimises. Leiti, et konkurentsi eelised puuduvad, kui organismid on omavahel segunenud ning ei toimu kobarate moodustumist. Ent nii pea, kui leiab aset vähemalt ühe liigi organismide koondumine klastritesse, saab see liik konkurentsi eelise, kelle agregatsioon on tugevam. Nimelt kogevad selle liigi indiviidid vähem klastritevahelises ruumis aset leidvat tugevat konkurentsi ning omavad seega suuremat tõenäosust paljunemiseks, mis viib omakorda suuremale tõenäosusele liigina ellu jääda. Teatud tingimustel võib aset leida ka liikide kooseksisteerimine (vt joonist).

Saadud tulemused on kooskõlas varasemates artiklites tehtud vaatlustega, et levimine omab rolli liikidevahelises konkurentsis, ent lihtsa mudeli ning eelduse kaudu, et liigid on identsed kõiges muus välja arvatud ruumiline liikumine, on näidatud, et levimine ning sellega seotud kobarate moodustumine võib olla võtmeteguriks, mis määrab konkurentsi lõpptulemuse.

Allikas: E. Heinsalu, E. Hernández-García, C. López, Clustering Determines Who Survives for Competing Brownian and Lévy Walkers, Phys. Rev. Lett. 110, 258101 (2013)

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Laser jäljendab valguse abil bioloogilisi neuroneid
  2. Uutmoodi biosensor hoiatab sportlast kurnatuse eest
  3. 32 sensoriga elektrinina teeb esialgu vahet õunal ja pirnil
  4. Bakter Escherichia coli teeb diislit
  5. Nanomeditsiini võidukäik: mürgistust ravivad käsnad
  6. Mesilaste kaitsevärav-uus viis kaitsmaks mesilasi varroalestade eest
  7. Uus fluoresentsspektroskoopia meetod
  8. Silma võrkkestas asuvad rakud suudavad tuvastada footonite numbrilise jaotuse
  9. Patsientidele siirdati kunstlikud hingetorud
  10. Uuriti melaniini elektrilisi omadusi

Filed Under: Eestist endast, KBFI, Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Comments

  1. Jan says

    4.09.2013 at 3:22 pm

    Vägagi sarnaselt moodustuvad ka galaktikate parved ja superparved.
    Kärjekujulisust kohtab kõikjal Kõiksuses.

  2. Klõbistaja says

    4.09.2013 at 8:22 pm

    @ Jan. Võrdlus pole vist päris kohane. Roosa liigi esindajad saavad küll klastritevahelisse ruumi levida, kuid hukkuvad seal.
    Universumi kärgstruktuur paistab tulenevat tumeaine niidistiku järgimisest. Nähtav aine koondus gtavitatsiooni mõjul tumeaine juurde – sellest hakkasid tekkima tähed ja galaktikad… Mõõtmed (tühikute läbimõõdud)on väga palju suurenenud, kuid struktuur on säilinud.

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in