6.-8. veebruaril toimus uhiuues Tartu Physicumi hoones Garage48 ”Hardware & Arts”. Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. See aasta osales üle saja elektrooniku, programmeerija, inseneri, arhitekti, turundaja ja projektijuhi ning nad pidid 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Selleks pidid nad valmis saama riistvaratoote, mida toetas arvutiprogramm, interneti teenus, mobiilirakenduse vms. Lisaks sellele töötasid nad […]
Uued tugevad superkondensaatorid
Ameerika Ühendriikide teadlased töötasid hiljuti välja tahkiselise superkondensaatori, mis on võimeline töötama ka sellele mõjuvate suurte jõudude ja vibratsioonide korral. Erinevalt traditsioonilistest superkondensaatoritest, ei delamineeru antud seade sellele mõjuvate suurte jõudude korral. See uus seade võib viia mitmete praktiliste rakendusteni, seehulgas lihtsalt efektiivsematest seadmetest kuni taastuvenergia salvestamiseni. Erinevalt akudest, mis töötavad tänu keemilistele reaktsioonidele, salvestavad […]
Ülikiire säriga pildistamistehnoloogia on teel
Melbourne’i Ülikooli ning Austraalia ARC Centre for Excellence in Coherent X-Ray Science teadlased näitas, et laserjahutatud aatomitest kiiratud elektronid võivad hoolimata külmast ka kiired olla. Artikli põhiautori dotsent Robert Scholteni sõnul oli avastus üllatav. Suure lahutusega ülikiirete elektronkaamerate arengul on uut hingamis- ja avardumisruumi. Teadlaste tööd kajastati ajakirjas Nature Communications. Välkkaamera looks võimaluse jäädvustada kiiretoimelisi […]
Tulevikupilt: kaaluga lõikelaud
Oleks igatahes põnev köögis peenele toiduretseptile paprikat lõigata, kui lõikelaud kogused kohe ise ära kaaluks. Tegemist on disainerite Jess Griffini ning Tim Termeeri ideega, mis veel materialiseeruda ei saa. Projekti algatajate sõnul peab vajalik tehnoloogia viie aasta jagu arenema. Plastist lõikelaua sees, punase ringiga tähistet piirkonnas, asub kaaluv sensorvõrk. Elektritoide tuleks päikesepaneelidelt. Allikas: Gizmodo.com
Käesoleva aasta lõpus tuleb turule läbipaistva ekraaniga puutetundlik mobiiltelefon
[vsw id=”cu5mEsOxZ8M” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Taiwani firma Polytron Technologies avalikustas sel kuul läbipaistva orgaanilise valgusdiood-ekraaniga (OLED screen) tulefikutelefoni. Esialgu suudab see kuvada vaid teksti ning pilte, ent täisfunktsionaalset mobiiltelefoni on oodata juba sel aastal. Telefoni ekraan on puutetundlik nii esi- kui tagaküljel. Mikrofon ja kõlar on peidetud. Nähtavad mälukaardid ja lülitusskeemid peidetakse ilmselt […]
Valmistati uus igatmoodi väntsutatav liitium-ioon patarei
Northwestern Ülikooli teadlase Yonggang Huang ning Illinoi Ülikooli teadlase John A. Rogersi koostööna valmis läbipaistev liitium-ioon patarei, mida saab defektivabalt igati väntsutada. Lähikümnendite nutielektroonika turule on igatahes oodata uut ja põnevat. Muljutava patarei tehnoloogia ei vaja enam juhtmeühendust, mistõttu saaks seda kasutada pea kõikjal, muuhulgas ka inimkehas. Siirikelektroonika jäädvustaks ajulaineid ja südame aktiivsust kehapiirkondades, kuhu jäigad […]
Ameerika teadlased töötasid välja vedeliklahustuva elektroonika
Vees lahustuva elektroonikaga nutitelefone või tahvelarvuteid valmista ei ole mõtet, ent näiteks keskkonnasensorite ning bioühilduvate implantaatide valmistamiseks sobib see igati. Lahustuvate elektroonikaskeemide välja töötamine läs korda Ameerika Illinoisi Ülikooli teadlastel. „Tavaliselt on bioseadme tööperiood ühekordne, väldates näiteks haava paranemise või katkise luu kokku kasvamise aja. Sageli esinevad sellistel puhkudel aga immuunreaktsioonid. Üks viis pikaajaliste ühildumisprobleemide […]
Valmis 20 aastat voolu andev väikepatarei
Ameerikas Floridas baseeruv firma City Labs teatas, et valmistas pöidlasuuruse aku NanoTritium, mis on suuteline äärmuslikes tingimustes voolu andma enam kui 20 aastat. City Labsi patareid testis tuntud Ameerika millitaartehnoloogia firma Lockeed Martin. Lockheedi katsed kinnitasid, et töövõimeline patarei talus temperatuurivahemikku -50°C kuni +150°C ning pidas seejuures vastu tugevatele vibratsioonidele ning ulatuslikele rõhumuutustele. Seadme jõuallikas […]
Valmistati memristoril põhinev juhuarvude generaator
Taiwani insenerid leiutasid väikese madala võimsustarbega memristoridel põhineva vooluahela, mis võib parandada Interneti ning nutitelefonide NFC (Near Field Communication) protokolli andmevahetuse turvalisust. Digitaalse andmeside turvalisus sõltub enamikel juhtudel juhusliku numbri generaatorist, mis on aga tänapäeval enamasti pseudojuhuslik. Memristori vooluahel suudab väljastata täiesti juhuslikke numbreid, tarbides selleks samas vähem voolu kui teised teadaolevad tehnoloogiad. Memristorid ja […]
Teadlased töötasid välja uue skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia
Uus kõrgtehnoloogiline meetod aatomite elektriväljade pildistamiseks võib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, päikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias. Teadusajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased jälgisid aatomite elektrivälju uue parandatud skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com. Elektrivälju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud […]
Hüdrogeel-elektroonika debüüt
Uut tüüpi hüdrogeel võib olla aluseks kõrgtehnoloogilistele energiasalvestuselektroodidele ja biosensoritele, ütlevad Stanfordi Ülikooli teadlased, kes kasutasid oma uurimuses juhtivat polümeeri polüaniliini (PAni), et valmistada suurepärast elektrooniliste ja elektrokeemiliste omadustega poorne nanostruktuurne materjal. ,,Meie materjal ühendab hüdrogeelide (millel on suur pindala) ning orgaaniliste juhtide (millel on kõrge elektrijuhtivus ja head elektrokeemilised omadused) eelised,” laususid uurimuses osalenud […]
Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
Ameerika Põhja-Carolina Ülikooli teadlased leidsid uue meetodi õhukeste päikesepaneelide valmistamiseks, säilitades seejuures paksema paneeli valguse neeldumise taseme. Õhukeste päikesepaneelide tootmine peaks kalli tehnoloogia hinda alandama. „Valmistasime üliõhukese aktiivkihiga kihtstruktuuriga päikesepaneeli. Amorfsest ränist aktiivkihi paksus oli ühe meie paneeli puhul vaid 70 nanomeetrit (nm). See on varasematest paneelidest oluliselt õhem. Tüüpilisel kiletehnoloogial põhineva päikesepaneeli aktiivkihi paksus […]
Teadlased leidsid uue viisi süsiniknanotoru põhiste seadmete probleemide ületamiseks
Me kõik oleme juba kaua ja kannatlikult oodanud, et süsiniknanotorud meie arvuteid tõsiselt muudaksid. See päev pole küll veel käes, kuid Stanfordi Ülikooli teadlased teevad selles suunas tõsiseid edusamme. Läbimurdeid nanotorude kasutamisel on viimaste aastate jooksul tulnud ühtlasel sammul, kuid siiski leidub selle tehnoloogia kasutamisel mitmeid suuri takistusi. Näiteks võib välja tuua selle, et nanotorude […]
Ülimalt hüdrofoobne pind aitab teadlastel õhu ja vee abil optilisi displeisid valmistada
Teadlased on aastaid proovinud matkida viisi, kuidas lootose leht vett tõrjub. Soomes asuva Aalto Ülikooli juhitud rahvusvaheline teadlastegrupp töötas hiljuti välja täiesti uue viisi, kuidas vaid vee abil pindadele kirjutada ja kirjutatut kuvada. Antud protsessis kasutatakse ära lootosest inspireeritud kahestruktuurset vett-tõrjuvat kuid veega kaetud pinda. Ülima hüdrofoobsuse saavutamiseks peab pind sisaldama mikroskoopilisi pinnastruktuure, mis hoiavad […]
Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
Grafeen on materjal, mis võib lahendada üha kiirema ning väiksema elektroonika nõudluse, milles ränitehnoloogia oma fundamentaalseid piire kompab. Grafeen on planaarne materjal, mis koosneb heksagonaalselt organiseeritud süsiniku aatomitest. Materjali intensiivse uurimise taga on materjali oluliselt huvi pakkuvad elektroonilised omadused, näiteks on grafeentransistori teoreetiline lülituskiiruse piir ränist 100 korda kiirem. Grafeenkiipide valmistamine on aga osutunud keerukaks […]
Aega ümber defineerides
Tseesiumi aatomi võngetel põhinevad aatomkellad arvestavad aega hämmastava täpsusega ning defineerivad sekundi täpse pikkuse. Tseesiumkellad pole aga enam kõige täpsemad – see tiitel anti üle USA Riiklikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (NIST) asuvale optilisele kellale, mis on võimeline arvestama aega sekundi täpsusega 3,7 miljardi aasta jooksul. Enne, kui see uudne täpsus saaks sekundi pikkust ümber […]
Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
Juba rohkem kui kümme aastat on teadlased proovinud liitium-ioon patareide omadusi parandada, proovides ühte grafiidist klemmi asendada ränist klemmiga, mis suudab salvestada 10 korda rohkem laengut. Pärast kõigest paari laadumis- ja tühjenemistsüklit ränistruktuur aga laguneb, muutes patarei kasutuks. Nüüd õnnestus aga Stanfordi Ülikooli ja SLAC’i materjaliteadlase Yi Cui juhitud uurimusrühmal sellele lahendus leida: kavalalt valmistatud […]
Täielikult kontrollitavad plasttransistorid
Kõrge mainega teadusajakirjas PNAS ilmus Linköpingi Ülikooli teadlase Loïg Kergoati kirjutatud artikkel, milles kirjeldatakse plastmassist transistorite ülitäpset kontrollimist. Magnus Berggreni juhitav Linköpingi Ülikooli (LiU) Orgaanilise Elektroonika Uurimisgrupp pälvis eelmisel aastal palju tähelepanu, kui Lars Herlogsson näitas oma doktoritöös, et täisfunktsionaalseid väljatransistoreid saab valmistada ka plastmassist, kirjutab Physorg.com. Kergoat, sama uurimisgrupi postdoktorant, näitas nüüd, et neid plastikust […]
Küborg-merekarbid kui „elusad akud“
Loom-küborgid on juba alustanud tõusuteed, kuna teadlased muudavad elusolendeid elusateks akudeks, mis on võimelised energiaga varustama üliväikeseid luureseadmeid või sensoreid. Ühes laboris töötavad teadlased astusid nüüd sammu tulevikumaailma suunas, kogudes merekarbilt energiat selleks, et elektrimootorit energiaga varustada. Sama teadustöö rühm demonstreeris eelnevalt, kuidas küborg-teod võivad peremeesorganismina ellu jääda, võõrustades täielikult siirdatud biokütuse akut. Sel korral […]
Tulevikus võib olla võimalik näha mobiiltelefonidega läbi seinade
UT Dallase uurijate hiljutised tehnoloogilised vägiteod võivad meid viia sammu võrra lähemale koomisikangelaste supervõimete saavutamiseni. Teadlased kavandasid kujutisi formeeriva kiibi, mille abil võib tulevikus näha mobiiltelefoniga läbi seinte, puidu, plastiku, paberi ja teiste objektide. Uurimustöö meeskonna uurimustööga on seotud kaks teaduslikku edasiminekut: seni kasutamata elektromagnetilise spektri vahemiku ära kasutamine ning uus mikrokiiptehnoloogia, kirjutab Phys.org. Elektromagnetiline […]
Kõigest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks
Kujuta ette, et omad vaid paberlehe paksust ja ja sama palju kaaluvat televiisorit. See saab kunagi tänu prinditava elektroonika tööstuse kasvule tegelikkuseks. Protsess, mis võimaldab materjale otseselt pindadele printida või rullida, moodustades elektrooniliselt funktsionaalse seadme, on juba orgaaniliste päikesepatareide ja orgaaniliste LED-ide tootmisel kasutusel. Kuigi eeldatakse, et investeeringud sellesse tehnoloogiasse kasvavad järgmise 10 aasta jooksul […]
Kiireim juhuslike numbrite generaator
Austraalia Riikliku Ülikooli uurijad arendasid välja maailma kiireima juhuslike numbrite generaatori, kuulates „vaikuse helisid“. Uurijad Austraalia Riiklikust Ülikoolist – professor Ping Koy Lam, Dr Thomas Symul ja Dr Syed Assad –häälestasid oma ülitundlikke valgusdetektoreid, et kuulata vaakumit – tühja ruumipiirkonda, kirjutab Physorg.com. Professor Lami sõnul arvati kuni tänapäevase kvantteooria avastamiseni, et vaakum on täiesti tühi, […]
Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
Cornelli materjaliteadlased töötasid välja odava ja keskkonnasõbraliku viisi valmistamaks kõigest nanomeetrite paksuseid oksiidkristallist lehekesi, mille omadused oleks kasulikud nii elektroonika kui alternatiivsete energiaallikate rakenduste jaoks. Millimeetri pikkused ning 20 nanomeetrise paksusega naatrium-koobalt oksiidi kristallid saadi tänu uuele meetodile, mis kombineerib traditsioonilise sol-geel sünteesi elektrilise väli-indutseeritud kineetilise lahti segava protsessiga. Just viimane protsess oligi see, mis […]
„Kaks ühes“ seade kasutab reovett kütusena elektri tootmiseks ja reovee puhastamiseks
Teadlased kirjeldasid uut ja tõhusamat versiooni uuenduslikust, tavalise pesumasina suurusest seadmest. Selles kasutatakse linna reovees kasvavaid baktereid samaaegselt nii elektri tootmiseks kui ka reovee puhastamiseks. Teadlaste poolt esitatud raportis väideti, et kaks-ühes seadme kaubanduslikud versioonid võiksid olla õnnistuseks arengumaadele ja ka näiteks USA veepuuduses vaevlevatele piirkondadele. „Meie prototüübis on uuendused omavahel ühendatud nii, et seade […]
Printer-kustutaja puhastab laseriga prinditud paberi
Cambridge’i Ülikooli teadlased arendasid välja meetodi eemaldamaks laserite abil laser-prinditud lehelt toonerit. See võimaldab paberit uuesti kasutada. Printer-kustutajas (ingl.k. unprinter) valgustatakse lehte rohelise laseriga. Sellega ei kahjustata paberit, kuid tooner neelab valguse ja eemaldub selle tõttu paberilt. Tehnoloogia erisuste tõttu laserprinterites, kus tooner asub paberi kohal ja seda sulatatakse soojuse abil, ja tindiprinterites, kus paber […]
Edusammud tunnelväljatransitoride tehnoloogias
Notre Dame- ja Pennsylvania Osariigi Ülikool tegid koostöös edusamme tunnelväljatransistoride TFET (Tunneling Field Effect Transistor) tehnoloogias. Tegemist on pooljuhtseadmetega, mis rakendavad kvantmaailmas tuntud elektronide tunneleerumise fenomeni. Transistorid on elektroonikaseadmete aluskivid. Viimase neljakümne aasta jooksul toimunud arvutusvõimsuse kasv tugineb suuresti pooljuhtlülituste üha kahanevatele mõõtmetele, mis võimaldab protsessoritel ajaühikus sooritada aina rohkem protsesse. Praeguse tehnoloogia juures ähvardab […]
Efektiivsemad LED pirnid
Müügilolevad LED pirnid ei ole täiuslikud. Väikese pooljuhtseadme jaoks kõrge pingega majapidamisvoolu reguleerimiseks ning alaldamiseks on vaja kohmakaid ning ruumivõtvaid transformaatoreid. Lisaks kannatab LED loomulikke külmasid toone soojemaks muutes efektiivsus. Veel hiljuti ei olnud valminud lahendust, mis kõik juhtivate LED-ide tootjate arendused ühte pirni kokku liidaks. Nüüd sai sellega hakkama firma Epistar of Taiwan, mis […]
NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
Jaapani infotehnoloogia suurkorporatsioon NEC on juba mõned aastad arendanud seadet, mida firma nimetab Orgaaniline Radikaalne Patarei ehk ORB (organic radical battery). Uusim ORB tehnoloogia läbimurre kätkeb 0.3 mm paksuse elastse patarei valmimist. Uue patarei energiatihedus on 5 kW/L kohta, suutes mahutada 3 mAh energiat, vahendab Geek.com portaal. Laadimine võtab aega alla minuti, ligikaudu 30 sekundit. […]
Piesoelektriline grafeen
Kuigi grafeen on nii mitmeski mõttes imepärane, ei ole see siiski piesoelektriline. Piesoelektrilisuseks nimetatakse mõndade materjalide omadust toota deformeerimise korral elektrit. Mis aga kõige olulisem: piesoelektrilisus on pööratav. Elektrivälja rakendamisel muudavad piesoelektrilised materjalid oma kuju, võimaldades teadlastel nii seda materjali kontrollida. Piesoelektrilist efekti on rakendatud loendamatutes seadmetes alates kelladest ja raadiotest kuni ultraheliaparaatideni, kuid kõik […]
Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
Rohkem kui nelja aastakümne jooksul on transistorite mõõtmed eksponentsiaalselt vähenenud, mistõttu transistorite arv integraallülitustes on eksponentstsiaalselt kasvanud. Selline transistorite mahutihedusese kasv on saanud võimalikuks pideva väljaefekt-transisorite mõõtmete vähendamise läbi. Praeguse põlvkonna transistorites on mõõtmed vähendatud tasemele, millest edasi minnes halvenevad elektrilised tunnusjooned märgatavalt, muutes transistorite jätkuva eksponentsiaalse mõõtmete vähenemise ebatõenäoliseks. Viimasel ajal on siiski kerkinud […]
Uut tüüpi grafeenipõhine patarei
Hong Kongi Polütehnilise Ülikooli teadlased leiutasid väidetavalt uut tüüpi grafeenipõhise ,,patarei”, mis töötab puhtalt ümbritseva soojuse toimel. Nimelt püüab seade lahuses olevate ioonide soojuslikku energiat ning muundab selle elektriks. Antud uurimuse tulemused on hetkel küll veel retsenseerimisel, kuid kinnituse korral saaks sellist seadet kasutada terves hulgas rakendustes alates kunstorganite energiaga varustamisest kehasoojuse abil kuni taastuva […]
Epidermiline elektroonika
Antud referaadis räägitakse elektrooniliste süsteemide klassist, mis omavad marrasnahaga sobivat paksust, elastsusmoodulit, jäikust ja pindtihedust. Vastupidiselt traditsioonilistele wafer-based tehnoloogiatele saavutatakse selliste struktuuride nahale lamineerimisel konformne kontakt ja piisav van der Waalsi interaktsioonil põhinev nakkuvus, jäädes samal ajal kasutajale mehaaniliselt nähtamatuks. Selliste seadmete vooluallikaks võib olla päikesepatarei või juhtmevabad poolid. Epideemiline elektroonika võib tulevikus revolutsioneerida meie […]
Kortsutatav CNT-transistor
Tänu süsiniknanotorude (CNT- carbon nanotube toim.) paindlikele ent robustsetele omadustele on teadlased varemalt valmistanud transistoreid, mida saab kokku rullida, voltida ning painutada. Nüüd valmistasid aga Jaapani teadlased puhtalt süsiniknanotorudest valmistatud transistori, mida saab paberilehe sarnaselt kokku kortsutada, ilma et selle elektrilised omadused muutuksid. Uus transistor on seni kõige enam painutatav transistor, mille omadused seejuures säiluvad. […]
Krediitkaardisuurune arvuti
Madala hinna ja madala võimsusega krediitkaardisuuruse arvuti arendas välja heategevuslik sihtasutus, mis loodi Cambridge’i Ülikooli arvutiteaduse instruktorite poolt. Nende eesmärgiks oli toota väga odavaid madala võimsusega arvuteid, mida noored saaksid kasutada programmeerimise õppimiseks. Nüüd jõuavad esimesed krediitkaardisuuruste arvutite eksemplarid peagi turule 25-dollarilise alghinnaga. „Raspberry Pi on krediitkaardisuurune arvuti, mida on võimalik televiisori või klaviatuuriga ühendada. […]
Saksa teadlased valmistasid väikese metallstruktuuri integreeritava termoelektrilise generaatori
Saksa teadlased integreerisid esmakordselt sulametalli termoelektrilise generaatori. Seadmeid on võimalik paigaldada näiteks suurte koormustega töötavatesse komponentidesse, muuhulgas hammasratastesse ning kuullaagritesse, aga ka tuumareoaktori seintesse jälgimaks võimalikke radioaktiivseid lekkeid. Lisaks oleks võimalik tuvastada pingeid teraskonstruktsioonides, näiteks sildades. Varjupoolena võib sensor põhjustada metalli struktuuris nõrkusi. Seadme leiutasid Saksamaa Bremeni Ülikooli ning Fraunhoferi Instituudi teadlased. Nende valmistatud termoelektrilised […]
Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased avastasid viisi, mille abil PVDF nimeline polümeer võimaldab kondensaatoritel salvestada ja vabastada suures koguses energiat väga kiiresti. Antud avastus võib viia võimsamate ja kiiremate elektriautode valmistamiseni. Kondensaatorid on akudega väga sarnased, sest nad salvestavad ja vabastavad energiat. Kondensaatorid kasutavad energia salvestamiseks keemiliste reaktsioonide asemel aga eraldatud laengukandjaid. Laetud osakesed võimaldavad energial […]
Maailma väikseim transistor koosneb vaid ühest aatomist
New South Walesi Ülikooli teadlased valmistasid seni väikseima – tegelikult väikseima, mida üldse ehitada saab – transistori. Seade koosneb vaid üksikust fosfori aatomist. Uurimust juhtinud teadlase Michelle Simmonsi sõnul pole tegu mitte olemasolevate tehnoloogiate paremaks muutmise vaid pigem tulevikutehnoloogia väljatöötamisega, kirjutab ScienceDaily.com. ,,See on ilus näide sellest, kuidas ainet saab aatomskaalas kontrollida, et valmistada reaalne […]
Ülijuhist elektrivoolu piiraja tagab Boxbergi elektrijaama elektrivarustuse
Esmakordselt paigaldati elektrijaama ülijuhtiv elektrivoolu piiraja, mis põhineb YBCO (üttrium-baarium-vask-oksiid) ribajuhtidel (strip conductor). Vattenfalli Boxbergi elektrijaamas kaitseb voolu piiraja elektrivõrku oma tarbimise eest, mis on kavandatud 12000 voldi ja 800 ampri tarbeks, vältimaks lühiste ja pinge haripunkti jõudmise tõttu tekkivaid kahjustusi. Karlsruhe Tehnoloogiainstituudiga koostöös välja arendatud ja Nexans SuperConductors’i poolt valmistatud uus tehnoloogia parendab vooluvõrgu […]
Teadlased leiutasid osakestevaba hõbeda tindi
Illinoisi Ülikooli materjaliteadlased töötasid välja uue reageeriva hõbeda tindi, mille abil saab printida kõrgtehnoloogilisi elektroonikaühendusi üldlevinud odavatele materjalidele, nagu näiteks painutatavale plastmassile, paberile või tekstiilidele. Selliseid ühendusi saaks kasutada antennides, akudes, sensorites, päikesepatareides, kantavates seadmetes ja mujal. Uus tint on hõbeda atsetaadist ja ammoniaagist koosnev läbipaistev lahus. Hõbe jääb lahusesse kuni printimiseni, pärast mida vedelik […]
Teadlased valmistasid ränil kasutamiseks ülipeene juhtme
New South Walesi, Melbourni ja Purdue Ülikoolide teadlased valmistasid väikseima ränil asuva juhtme – kõigest üks aatom kõrge ja neli aatomit lai. Uurijate sõnul on imepisikese juhtme juhtivusomadused samad kui vaskjuhtmetel. Katsed ja juhet aatom-aatomi haaval uurivad arvutimudelid näitasid, et juhtmete takistus on vaatamata oma väiksusele (juhe on ligi 20 korda õhem kui mikroprotsessorite vaskjuhtmed) […]
Teemanti kasutamine tuleviku kvanttehnoloogiates
Macquarie’, Stuttgarti ja Ulmi Ülikoolide teadlased töötavad koostöös välja uusi sensoreid, mis põhinevad teemantstruktuuris leiduval tihtiesineval defektil, mida tuntakse lämmastiku-vakantsi (ingl. k nitrogen-vacancy ehk NV) nime all. Need sensorid mõõdavad nanoskaalas nõrkasid magnet- ja elektrivälju. Sellised sensorid võivad muutuda oluliseks tulevaste kvantinformatsioonseadmete ning elektriliste ja magnetiliste sensorite väljatöötamisel, kirjutab Physorg.com. ,,NV kese on eelistatav süsteem, mida me […]
Esimene molübdeniidist mikrokiip
Molübdeniit – uus ja paljulubav materjal – ületab räni füüsikalised takistused. EPFLi teadlased tõestasid seda, valmistades molübdeniidist mikrokiibi, millel on väiksemad ja vähem energiat nõudvad transistorid. Pärast molübdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased nüüd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal ületab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse […]
GaN nanojuhtmeid ootab helge tulevik
PML-i teadlaste kasvatatud galliumnitriidist nanojuhtmete diameeter võib olla vaid mõni kümnendik mikromeetrit, kuid neil on potentsiaalselt mitmeid rakendusi alates valgusdioodidest ja dioodlaseritest kuni üliväikeste resonaatorite, keemiliste sensorite ja ülitundlike sonditeravikeni. Teadlasterühm kasvatas praktiliselt defektivabad kuusnurksed GaN nanojuhtmed aeglaselt ränisubstraadist. Nende sadestusmeetodiks oli molekulaarne kiirte-epitaksia(molecular beam epitaxy, MBE), mis võimaldab nanojuhtmetel spontaanselt ilma katalüsaatorosakesteta moodustuda. Loe […]
Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
Kuna vedelkristallekraanide ja teiste elektroonikaseadmete turg tõstab jätkuvalt indiumi hinda, millest valmistatakse läbipaistvate elektroodide jaoks indium-tinaoksiidi(ITO), siis otsivad teadlased pidevalt odavamat ning dünaamilisemat alternatiivi – seda eriti paindlike elektroonikaseadmete jaoks. Lisaks selle kõrgele hinnale on ITO-l ka mitmeid puudusi. See on habras, muutes selle kasutamise painduvates ekraanides ja fotoelementides ebapraktiliseks, ning ITO kilede valmistamine on […]
Uus maailma kergeim materjal
Teadlased töötasid välja maailma kergeima materjali, mille tihedus on vaid 0,9 milligrammi kuupsentimeetri kohta – umbes 100 korda kergem kui stürovaht. Uue materjali uskumatu kergus saavutati tänu selle unikaalsele mikrovõrestiku rakulisele ehitusele. Teadlastel õnnestus valmistada materjal, mis koosneb 99,99% õhust, valmistades 0,01% osa tahkist nanomeetri, mikromeetri ja millimeetri skaalas. ,,Trikiks oli valmistada juuksekarvast ligi 1000 […]
Uus meetod 3D fotooniliste kristallide valmistamiseks
Hollandi Twente’s MESA+ Ülikooli teadlased koostöös ASML (Netherlands Organisation for Applied Scientific Research), TNO (the Netherlands Organisation for Applied Scientific Research) ja EUT (Eindhoven University of Technology) teadlastega arendasid välja uue meetodi 3D ränistruktuuride valmistamiseks. Mikroskoopilised struktuurid käituvad fotooniliste kristallidena (photonic crystals), mis on põhimõtteliselt valguspõhised pooljuhid. Fotooniliste kristallidega on näiteks võimalik footoneid lõksustada või […]
Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
Teadlased avastasid meetodi, mis vähendab kõrgkvaliteedilise grafeeni valmistamiseks vajatavat temperatuuri pea poole võrra. See tehnika avab grafeenile, mida peetakse 21. sajandi imematerjaliks, uusi uksi. Cambridge’i Ülikooli Inseneriteaduste Osakonna teadlased lisasid nikkelkile pinnale pisikese koguse kulda, millele seejärel kasvatati grafeen. Saadud sulam tähendas seda, et grafeen kasvatati 450 kraadi juures vastupidiselt muidu vajalikule 1000 kraadile. Lisaks […]
Kõrgtehnoloogilised tätoveeringud jälgivad ajulaineid
Uurijate meeskond füüsiku John Rogersi juhtimisel on loonud tätoveeringute sarnased seadmed, mis on võimelised mõõtma südamelööke, ajulaineid ja lihaskokkutõmbeid. Seadmed kinnituvad nahale ilma kleepaineteta ning liiguvad loomulikult kehaga koos. Meeskond on tätoveeringutesse lisanud elektri- ja temperatuurisensorid, saatja-antennid, vastuvõtjad, vooluallikad, valguse ning kõik tavapärase vooluringi elemendid, kirjutab PhysicsWorld.com. Uus vooluringi kavand lubab pooljuhtseadmel venida ja kokku […]