• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Garage48 ”Hardware & Arts” Physicumis

9.02.2015 by Aile Tamm Leave a Comment

 6.-8. veebruaril toimus uhiuues Tartu Physicumi hoones Garage48 ”Hardware & Arts”. Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. See aasta osales üle saja elektrooniku, programmeerija, inseneri, arhitekti, turundaja ja projektijuhi ning nad pidid 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Selleks pidid nad valmis saama riistvaratoote, mida toetas arvutiprogramm, interneti teenus, mobiilirakenduse vms. Lisaks sellele töötasid nad […]

Filed Under: Eestist endast, Teated Tagged With: Tehnovidinad

Uued tugevad superkondensaatorid

5.06.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Ameerika Ühendriikide teadlased töötasid hiljuti välja tahkiselise superkondensaatori, mis on võimeline töötama ka sellele mõjuvate suurte jõudude ja vibratsioonide korral. Erinevalt traditsioonilistest superkondensaatoritest, ei delamineeru antud seade sellele mõjuvate suurte jõudude korral. See uus seade võib viia mitmete praktiliste rakendusteni, seehulgas lihtsalt efektiivsematest seadmetest kuni taastuvenergia salvestamiseni. Erinevalt akudest, mis töötavad tänu keemilistele reaktsioonidele, salvestavad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Ülikiire säriga pildistamistehnoloogia on teel

22.04.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Melbourne’i Ülikooli ning Austraalia ARC Centre for Excellence in Coherent X-Ray Science teadlased näitas, et laserjahutatud aatomitest kiiratud elektronid võivad hoolimata külmast ka kiired olla. Artikli põhiautori dotsent Robert Scholteni sõnul oli avastus üllatav. Suure lahutusega ülikiirete elektronkaamerate arengul on uut hingamis- ja avardumisruumi. Teadlaste tööd kajastati ajakirjas Nature Communications. Välkkaamera looks võimaluse jäädvustada kiiretoimelisi […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Tulevikupilt: kaaluga lõikelaud

25.03.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Oleks igatahes põnev köögis peenele toiduretseptile paprikat lõigata, kui lõikelaud kogused kohe ise ära kaaluks. Tegemist on disainerite Jess Griffini ning Tim Termeeri ideega, mis veel materialiseeruda ei saa. Projekti algatajate sõnul peab vajalik tehnoloogia viie aasta jagu arenema. Plastist lõikelaua sees, punase ringiga tähistet piirkonnas, asub kaaluv sensorvõrk. Elektritoide tuleks päikesepaneelidelt. Allikas: Gizmodo.com

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Tehnovidinad

Käesoleva aasta lõpus tuleb turule läbipaistva ekraaniga puutetundlik mobiiltelefon

1.03.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

[vsw id=”cu5mEsOxZ8M” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Taiwani firma Polytron Technologies avalikustas sel kuul läbipaistva orgaanilise valgusdiood-ekraaniga (OLED screen) tulefikutelefoni. Esialgu suudab see kuvada vaid teksti ning pilte, ent   täisfunktsionaalset mobiiltelefoni on oodata juba sel aastal. Telefoni ekraan on puutetundlik nii esi- kui tagaküljel. Mikrofon ja kõlar on peidetud. Nähtavad mälukaardid ja lülitusskeemid peidetakse ilmselt […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Valmistati uus igatmoodi väntsutatav liitium-ioon patarei

28.02.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Northwestern Ülikooli teadlase Yonggang Huang ning Illinoi Ülikooli teadlase John A. Rogersi koostööna valmis läbipaistev liitium-ioon patarei, mida saab defektivabalt igati väntsutada. Lähikümnendite nutielektroonika turule on igatahes oodata uut ja põnevat. Muljutava patarei tehnoloogia ei vaja enam juhtmeühendust, mistõttu saaks seda kasutada pea kõikjal, muuhulgas ka inimkehas. Siirikelektroonika jäädvustaks ajulaineid ja südame aktiivsust kehapiirkondades, kuhu jäigad […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Ameerika teadlased töötasid välja vedeliklahustuva elektroonika

30.09.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Vees lahustuva elektroonikaga nutitelefone või tahvelarvuteid valmista ei ole mõtet, ent näiteks keskkonnasensorite ning bioühilduvate implantaatide valmistamiseks sobib see igati. Lahustuvate elektroonikaskeemide välja töötamine läs korda Ameerika Illinoisi Ülikooli teadlastel. „Tavaliselt on bioseadme tööperiood ühekordne, väldates näiteks haava paranemise või katkise luu kokku kasvamise aja. Sageli esinevad sellistel puhkudel aga immuunreaktsioonid. Üks viis pikaajaliste ühildumisprobleemide […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Valmis 20 aastat voolu andev väikepatarei

22.08.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerikas Floridas baseeruv firma City Labs teatas, et valmistas pöidlasuuruse aku NanoTritium, mis on suuteline äärmuslikes tingimustes voolu andma enam kui 20 aastat. City Labsi patareid testis tuntud Ameerika millitaartehnoloogia firma Lockeed Martin. Lockheedi katsed kinnitasid, et töövõimeline patarei talus temperatuurivahemikku -50°C kuni +150°C ning pidas seejuures vastu tugevatele vibratsioonidele ning ulatuslikele rõhumuutustele. Seadme jõuallikas […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Valmistati memristoril põhinev juhuarvude generaator

31.07.2012 by Uku Püttsepp 2 Comments

Taiwani insenerid leiutasid väikese madala võimsustarbega memristoridel põhineva vooluahela, mis võib parandada Interneti ning nutitelefonide NFC (Near Field Communication) protokolli andmevahetuse turvalisust. Digitaalse andmeside turvalisus sõltub enamikel juhtudel juhusliku numbri generaatorist, mis on aga tänapäeval enamasti pseudojuhuslik. Memristori vooluahel suudab väljastata täiesti juhuslikke numbreid, tarbides selleks samas vähem voolu kui teised teadaolevad tehnoloogiad. Memristorid ja […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: kvantnähtused, Tehnovidinad

Teadlased töötasid välja uue skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia

26.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Uus kõrgtehnoloogiline meetod aatomite elektriväljade pildistamiseks võib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, päikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias. Teadusajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased jälgisid aatomite elektrivälju uue parandatud skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com. Elektrivälju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Hüdrogeel-elektroonika debüüt

26.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Uut tüüpi hüdrogeel võib olla aluseks kõrgtehnoloogilistele energiasalvestuselektroodidele ja biosensoritele, ütlevad Stanfordi Ülikooli teadlased, kes kasutasid oma uurimuses juhtivat polümeeri polüaniliini (PAni), et valmistada suurepärast elektrooniliste ja elektrokeemiliste omadustega poorne nanostruktuurne materjal. ,,Meie materjal ühendab hüdrogeelide (millel on suur pindala) ning orgaaniliste juhtide (millel on kõrge elektrijuhtivus ja head elektrokeemilised omadused) eelised,” laususid uurimuses osalenud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks

26.06.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika Põhja-Carolina Ülikooli teadlased leidsid uue meetodi õhukeste päikesepaneelide valmistamiseks, säilitades seejuures paksema paneeli valguse neeldumise taseme. Õhukeste päikesepaneelide tootmine peaks kalli tehnoloogia hinda alandama. „Valmistasime üliõhukese aktiivkihiga kihtstruktuuriga päikesepaneeli. Amorfsest ränist aktiivkihi paksus oli ühe meie paneeli puhul vaid 70 nanomeetrit (nm). See on varasematest paneelidest oluliselt õhem. Tüüpilisel kiletehnoloogial põhineva päikesepaneeli aktiivkihi paksus […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Teadlased leidsid uue viisi süsiniknanotoru põhiste seadmete probleemide ületamiseks

19.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Me kõik oleme juba kaua ja kannatlikult oodanud, et süsiniknanotorud meie arvuteid tõsiselt muudaksid. See päev pole küll veel käes, kuid Stanfordi Ülikooli teadlased teevad selles suunas tõsiseid edusamme. Läbimurdeid nanotorude kasutamisel on viimaste aastate jooksul tulnud ühtlasel sammul, kuid siiski leidub selle tehnoloogia kasutamisel mitmeid suuri takistusi. Näiteks võib välja tuua selle, et nanotorude […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Tehnovidinad

Ülimalt hüdrofoobne pind aitab teadlastel õhu ja vee abil optilisi displeisid valmistada

16.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased on aastaid proovinud matkida viisi, kuidas lootose leht vett tõrjub. Soomes asuva Aalto Ülikooli juhitud rahvusvaheline teadlastegrupp töötas hiljuti välja täiesti uue viisi, kuidas vaid vee abil pindadele kirjutada ja kirjutatut kuvada. Antud protsessis kasutatakse ära lootosest inspireeritud kahestruktuurset vett-tõrjuvat kuid veega kaetud pinda. Ülima hüdrofoobsuse saavutamiseks peab pind sisaldama mikroskoopilisi pinnastruktuure, mis hoiavad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia, Tehnovidinad

Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses

29.05.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Grafeen on materjal, mis võib lahendada üha kiirema ning väiksema elektroonika nõudluse, milles ränitehnoloogia oma fundamentaalseid piire kompab. Grafeen on planaarne materjal, mis koosneb heksagonaalselt organiseeritud süsiniku aatomitest. Materjali intensiivse uurimise taga on materjali oluliselt huvi pakkuvad elektroonilised omadused, näiteks on grafeentransistori teoreetiline lülituskiiruse piir ränist 100 korda kiirem. Grafeenkiipide valmistamine on aga osutunud keerukaks […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad

Aega ümber defineerides

21.05.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Tseesiumi aatomi võngetel põhinevad aatomkellad arvestavad aega hämmastava täpsusega ning defineerivad sekundi täpse pikkuse. Tseesiumkellad pole aga enam kõige täpsemad – see tiitel anti üle USA Riiklikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (NIST) asuvale optilisele kellale, mis on võimeline arvestama aega sekundi täpsusega 3,7 miljardi aasta jooksul. Enne, kui see uudne täpsus saaks sekundi pikkust ümber […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga

17.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Juba rohkem kui kümme aastat on teadlased proovinud liitium-ioon patareide omadusi parandada, proovides ühte grafiidist klemmi asendada ränist klemmiga, mis suudab salvestada 10 korda rohkem laengut. Pärast kõigest paari laadumis- ja tühjenemistsüklit ränistruktuur aga laguneb, muutes patarei kasutuks. Nüüd õnnestus aga Stanfordi Ülikooli ja SLAC’i materjaliteadlase Yi Cui juhitud uurimusrühmal sellele lahendus leida: kavalalt valmistatud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Täielikult kontrollitavad plasttransistorid

16.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kõrge mainega teadusajakirjas PNAS ilmus Linköpingi Ülikooli teadlase Loïg Kergoati kirjutatud artikkel, milles kirjeldatakse plastmassist transistorite ülitäpset kontrollimist. Magnus Berggreni juhitav Linköpingi Ülikooli (LiU) Orgaanilise Elektroonika Uurimisgrupp pälvis eelmisel aastal palju tähelepanu, kui Lars Herlogsson näitas oma doktoritöös, et täisfunktsionaalseid väljatransistoreid saab valmistada ka plastmassist, kirjutab Physorg.com. Kergoat, sama uurimisgrupi postdoktorant, näitas nüüd, et neid plastikust […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Küborg-merekarbid kui „elusad akud“

30.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Loom-küborgid on juba alustanud tõusuteed, kuna teadlased muudavad elusolendeid elusateks akudeks, mis on võimelised energiaga varustama üliväikeseid luureseadmeid või sensoreid. Ühes laboris töötavad teadlased astusid nüüd sammu tulevikumaailma suunas, kogudes merekarbilt energiat selleks, et elektrimootorit energiaga varustada. Sama teadustöö rühm demonstreeris eelnevalt, kuidas küborg-teod võivad peremeesorganismina ellu jääda, võõrustades täielikult siirdatud biokütuse akut. Sel korral […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Tehnovidinad

Tulevikus võib olla võimalik näha mobiiltelefonidega läbi seinade

24.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

UT Dallase uurijate hiljutised tehnoloogilised vägiteod võivad meid viia sammu võrra lähemale koomisikangelaste supervõimete saavutamiseni. Teadlased kavandasid kujutisi formeeriva kiibi, mille abil võib tulevikus näha mobiiltelefoniga läbi seinte, puidu, plastiku, paberi ja teiste objektide. Uurimustöö meeskonna uurimustööga on seotud kaks teaduslikku edasiminekut: seni kasutamata elektromagnetilise spektri vahemiku ära kasutamine ning uus mikrokiiptehnoloogia, kirjutab Phys.org. Elektromagnetiline […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Kõigest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks

22.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kujuta ette, et omad vaid paberlehe paksust ja ja sama palju kaaluvat televiisorit. See saab kunagi tänu prinditava elektroonika tööstuse kasvule tegelikkuseks. Protsess, mis võimaldab materjale otseselt pindadele printida või rullida, moodustades elektrooniliselt funktsionaalse seadme, on juba orgaaniliste päikesepatareide ja orgaaniliste LED-ide tootmisel kasutusel. Kuigi eeldatakse, et investeeringud sellesse tehnoloogiasse kasvavad järgmise 10 aasta jooksul […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Kiireim juhuslike numbrite generaator

12.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Austraalia Riikliku Ülikooli uurijad arendasid välja maailma kiireima juhuslike numbrite generaatori, kuulates „vaikuse helisid“. Uurijad Austraalia Riiklikust Ülikoolist – professor Ping Koy Lam, Dr Thomas Symul ja Dr Syed Assad –häälestasid oma ülitundlikke valgusdetektoreid, et kuulata vaakumit – tühja ruumipiirkonda, kirjutab Physorg.com. Professor Lami sõnul arvati kuni tänapäevase kvantteooria avastamiseni, et vaakum on täiesti tühi, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed

12.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Cornelli materjaliteadlased töötasid välja odava ja keskkonnasõbraliku viisi valmistamaks kõigest nanomeetrite paksuseid oksiidkristallist lehekesi, mille omadused oleks kasulikud nii elektroonika kui alternatiivsete energiaallikate rakenduste jaoks. Millimeetri pikkused ning 20 nanomeetrise paksusega naatrium-koobalt oksiidi kristallid saadi tänu uuele meetodile, mis kombineerib traditsioonilise sol-geel sünteesi elektrilise väli-indutseeritud kineetilise lahti segava protsessiga. Just viimane protsess oligi see, mis […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

„Kaks ühes“ seade kasutab reovett kütusena elektri tootmiseks ja reovee puhastamiseks

11.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Teadlased kirjeldasid uut ja tõhusamat versiooni uuenduslikust, tavalise pesumasina suurusest seadmest. Selles kasutatakse linna reovees kasvavaid baktereid samaaegselt nii elektri tootmiseks kui ka reovee puhastamiseks. Teadlaste poolt esitatud raportis väideti, et kaks-ühes seadme kaubanduslikud versioonid võiksid olla õnnistuseks arengumaadele ja ka näiteks USA veepuuduses vaevlevatele piirkondadele. „Meie prototüübis on uuendused omavahel ühendatud nii, et seade […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Printer-kustutaja puhastab laseriga prinditud paberi

30.03.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Cambridge’i Ülikooli teadlased arendasid välja meetodi eemaldamaks laserite abil laser-prinditud lehelt toonerit. See võimaldab paberit uuesti kasutada. Printer-kustutajas (ingl.k. unprinter) valgustatakse lehte rohelise laseriga. Sellega ei kahjustata paberit, kuid tooner neelab valguse ja eemaldub selle tõttu paberilt. Tehnoloogia erisuste tõttu laserprinterites, kus tooner asub paberi kohal ja seda sulatatakse soojuse abil, ja tindiprinterites, kus paber […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Tehnovidinad

Edusammud tunnelväljatransitoride tehnoloogias

27.03.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Notre Dame- ja Pennsylvania Osariigi Ülikool tegid koostöös edusamme tunnelväljatransistoride TFET (Tunneling Field Effect Transistor) tehnoloogias. Tegemist on pooljuhtseadmetega, mis rakendavad kvantmaailmas tuntud elektronide tunneleerumise fenomeni. Transistorid on elektroonikaseadmete aluskivid. Viimase neljakümne aasta jooksul toimunud arvutusvõimsuse kasv tugineb suuresti pooljuhtlülituste üha kahanevatele mõõtmetele, mis võimaldab protsessoritel ajaühikus sooritada aina rohkem protsesse. Praeguse tehnoloogia juures ähvardab […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: kvantnähtused, Tehnovidinad

Efektiivsemad LED pirnid

27.03.2012 by Uku Püttsepp 2 Comments

Müügilolevad LED pirnid ei ole täiuslikud. Väikese pooljuhtseadme jaoks kõrge pingega majapidamisvoolu reguleerimiseks ning alaldamiseks on vaja kohmakaid ning ruumivõtvaid transformaatoreid. Lisaks kannatab LED loomulikke külmasid toone soojemaks muutes efektiivsus. Veel hiljuti ei olnud valminud lahendust, mis kõik juhtivate LED-ide tootjate arendused ühte pirni kokku liidaks. Nüüd sai sellega hakkama firma Epistar of Taiwan, mis […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Saagu valgus, Tehnovidinad

NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei

19.03.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Jaapani infotehnoloogia suurkorporatsioon NEC on juba mõned aastad arendanud seadet, mida firma nimetab Orgaaniline Radikaalne Patarei ehk ORB (organic radical battery). Uusim ORB tehnoloogia läbimurre kätkeb 0.3 mm paksuse elastse patarei valmimist. Uue patarei energiatihedus on 5 kW/L kohta,  suutes mahutada 3 mAh energiat, vahendab Geek.com portaal. Laadimine võtab aega alla minuti, ligikaudu 30 sekundit. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Piesoelektriline grafeen

18.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuigi grafeen on nii mitmeski mõttes imepärane, ei ole see siiski piesoelektriline. Piesoelektrilisuseks nimetatakse mõndade materjalide omadust toota deformeerimise korral elektrit. Mis aga kõige olulisem: piesoelektrilisus on pööratav. Elektrivälja rakendamisel muudavad piesoelektrilised materjalid oma kuju, võimaldades teadlastel nii seda materjali kontrollida. Piesoelektrilist efekti on rakendatud loendamatutes seadmetes alates kelladest ja raadiotest kuni ultraheliaparaatideni, kuid kõik […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena

18.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Rohkem kui nelja aastakümne jooksul on transistorite mõõtmed eksponentsiaalselt vähenenud, mistõttu transistorite arv integraallülitustes on eksponentstsiaalselt kasvanud. Selline transistorite mahutihedusese kasv on  saanud võimalikuks pideva väljaefekt-transisorite mõõtmete vähendamise läbi. Praeguse põlvkonna transistorites on mõõtmed vähendatud tasemele, millest edasi minnes halvenevad elektrilised tunnusjooned märgatavalt, muutes transistorite jätkuva eksponentsiaalse mõõtmete vähenemise ebatõenäoliseks.  Viimasel ajal on siiski kerkinud […]

Filed Under: Referaadinurgake Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad

Uut tüüpi grafeenipõhine patarei

11.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Hong Kongi Polütehnilise Ülikooli teadlased leiutasid väidetavalt uut tüüpi grafeenipõhise ,,patarei”, mis töötab puhtalt ümbritseva soojuse toimel. Nimelt püüab seade lahuses olevate ioonide soojuslikku energiat ning muundab selle elektriks. Antud uurimuse tulemused on hetkel küll veel retsenseerimisel, kuid kinnituse korral saaks sellist seadet kasutada terves hulgas rakendustes alates kunstorganite energiaga varustamisest kehasoojuse abil kuni taastuva […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Epidermiline elektroonika

10.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Antud referaadis räägitakse elektrooniliste süsteemide klassist, mis omavad marrasnahaga sobivat paksust, elastsusmoodulit, jäikust ja pindtihedust. Vastupidiselt traditsioonilistele wafer-based tehnoloogiatele saavutatakse selliste struktuuride nahale lamineerimisel konformne kontakt ja piisav van der Waalsi interaktsioonil põhinev nakkuvus, jäädes samal ajal kasutajale mehaaniliselt nähtamatuks. Selliste seadmete vooluallikaks võib olla päikesepatarei või juhtmevabad poolid. Epideemiline elektroonika võib tulevikus revolutsioneerida meie […]

Filed Under: Referaadinurgake Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Kortsutatav CNT-transistor

4.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Tänu süsiniknanotorude (CNT- carbon nanotube toim.) paindlikele ent robustsetele omadustele on teadlased varemalt valmistanud transistoreid, mida saab kokku rullida, voltida ning painutada. Nüüd valmistasid aga Jaapani teadlased puhtalt süsiniknanotorudest valmistatud transistori, mida saab paberilehe sarnaselt kokku kortsutada, ilma et selle elektrilised omadused muutuksid. Uus transistor on seni kõige enam painutatav transistor, mille omadused seejuures säiluvad. […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad

Krediitkaardisuurune arvuti

29.02.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Madala hinna ja madala võimsusega krediitkaardisuuruse arvuti arendas välja heategevuslik sihtasutus, mis loodi Cambridge’i Ülikooli arvutiteaduse instruktorite poolt. Nende eesmärgiks oli toota väga odavaid madala võimsusega arvuteid, mida noored saaksid kasutada programmeerimise õppimiseks. Nüüd jõuavad esimesed krediitkaardisuuruste arvutite eksemplarid peagi turule 25-dollarilise alghinnaga. „Raspberry Pi on krediitkaardisuurune arvuti, mida on võimalik televiisori või klaviatuuriga ühendada. […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Tehnovidinad

Saksa teadlased valmistasid väikese metallstruktuuri integreeritava termoelektrilise generaatori

26.02.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Saksa teadlased integreerisid esmakordselt sulametalli termoelektrilise generaatori. Seadmeid on võimalik paigaldada näiteks suurte koormustega töötavatesse komponentidesse, muuhulgas hammasratastesse ning kuullaagritesse, aga ka tuumareoaktori seintesse jälgimaks võimalikke radioaktiivseid lekkeid. Lisaks oleks võimalik tuvastada pingeid teraskonstruktsioonides, näiteks sildades. Varjupoolena võib sensor põhjustada metalli struktuuris nõrkusi. Seadme leiutasid Saksamaa Bremeni Ülikooli ning Fraunhoferi Instituudi teadlased. Nende valmistatud termoelektrilised […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks

25.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased avastasid viisi, mille abil PVDF nimeline polümeer võimaldab kondensaatoritel salvestada ja vabastada suures koguses energiat väga kiiresti. Antud avastus võib viia võimsamate ja kiiremate elektriautode valmistamiseni. Kondensaatorid on akudega väga sarnased, sest nad salvestavad ja vabastavad energiat. Kondensaatorid kasutavad energia salvestamiseks keemiliste reaktsioonide asemel aga eraldatud laengukandjaid. Laetud osakesed võimaldavad energial […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Maailma väikseim transistor koosneb vaid ühest aatomist

20.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

New South Walesi Ülikooli teadlased valmistasid seni väikseima – tegelikult väikseima, mida üldse ehitada saab – transistori. Seade koosneb vaid üksikust fosfori aatomist. Uurimust juhtinud teadlase Michelle Simmonsi sõnul pole tegu mitte olemasolevate tehnoloogiate paremaks muutmise vaid pigem tulevikutehnoloogia väljatöötamisega, kirjutab ScienceDaily.com. ,,See on ilus näide sellest, kuidas ainet saab aatomskaalas kontrollida, et valmistada reaalne […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid, Tehnovidinad

Ülijuhist elektrivoolu piiraja tagab Boxbergi elektrijaama elektrivarustuse

19.01.2012 by Anu Mets 6 Comments

Esmakordselt paigaldati elektrijaama ülijuhtiv elektrivoolu piiraja, mis põhineb YBCO (üttrium-baarium-vask-oksiid) ribajuhtidel (strip conductor). Vattenfalli Boxbergi elektrijaamas kaitseb voolu piiraja elektrivõrku oma tarbimise eest, mis on kavandatud 12000 voldi ja 800 ampri tarbeks, vältimaks lühiste ja pinge haripunkti jõudmise tõttu tekkivaid kahjustusi. Karlsruhe Tehnoloogiainstituudiga koostöös välja arendatud ja Nexans SuperConductors’i poolt valmistatud uus tehnoloogia parendab vooluvõrgu […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Teadlased leiutasid osakestevaba hõbeda tindi

13.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Illinoisi Ülikooli materjaliteadlased töötasid välja uue reageeriva hõbeda tindi, mille abil saab printida kõrgtehnoloogilisi elektroonikaühendusi üldlevinud odavatele materjalidele, nagu näiteks painutatavale plastmassile, paberile või tekstiilidele. Selliseid ühendusi saaks kasutada antennides, akudes, sensorites, päikesepatareides, kantavates seadmetes ja mujal. Uus tint on hõbeda atsetaadist ja ammoniaagist koosnev läbipaistev lahus. Hõbe jääb lahusesse kuni printimiseni, pärast mida vedelik […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Tehnovidinad

Teadlased valmistasid ränil kasutamiseks ülipeene juhtme

10.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

New South Walesi, Melbourni ja Purdue Ülikoolide teadlased valmistasid väikseima ränil asuva juhtme – kõigest üks aatom kõrge ja neli aatomit lai. Uurijate sõnul on imepisikese juhtme juhtivusomadused samad kui vaskjuhtmetel. Katsed ja juhet aatom-aatomi haaval uurivad arvutimudelid näitasid, et juhtmete takistus on vaatamata oma väiksusele (juhe on ligi 20 korda õhem kui mikroprotsessorite vaskjuhtmed) […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid, Tehnovidinad

Teemanti kasutamine tuleviku kvanttehnoloogiates

21.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Macquarie’, Stuttgarti ja Ulmi Ülikoolide teadlased töötavad koostöös välja uusi sensoreid, mis põhinevad teemantstruktuuris leiduval tihtiesineval defektil, mida tuntakse lämmastiku-vakantsi (ingl. k nitrogen-vacancy ehk NV) nime all. Need sensorid mõõdavad nanoskaalas nõrkasid magnet- ja elektrivälju. Sellised sensorid võivad muutuda oluliseks tulevaste kvantinformatsioonseadmete ning elektriliste ja magnetiliste sensorite väljatöötamisel, kirjutab Physorg.com. ,,NV kese on eelistatav süsteem, mida me […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Esimene molübdeniidist mikrokiip

5.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Molübdeniit – uus ja paljulubav materjal – ületab räni füüsikalised takistused. EPFLi teadlased tõestasid seda, valmistades molübdeniidist mikrokiibi, millel on väiksemad ja vähem energiat nõudvad transistorid. Pärast molübdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased nüüd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal ületab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

GaN nanojuhtmeid ootab helge tulevik

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

PML-i teadlaste kasvatatud galliumnitriidist nanojuhtmete diameeter võib olla vaid mõni kümnendik mikromeetrit, kuid neil on potentsiaalselt mitmeid rakendusi alates valgusdioodidest ja dioodlaseritest kuni üliväikeste resonaatorite, keemiliste sensorite ja ülitundlike sonditeravikeni. Teadlasterühm kasvatas praktiliselt defektivabad kuusnurksed GaN nanojuhtmed aeglaselt ränisubstraadist. Nende sadestusmeetodiks oli molekulaarne kiirte-epitaksia(molecular beam epitaxy, MBE), mis võimaldab nanojuhtmetel spontaanselt ilma katalüsaatorosakesteta moodustuda. Loe […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks

24.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuna vedelkristallekraanide ja teiste elektroonikaseadmete turg tõstab jätkuvalt indiumi hinda, millest valmistatakse läbipaistvate elektroodide jaoks indium-tinaoksiidi(ITO), siis otsivad teadlased pidevalt odavamat ning dünaamilisemat alternatiivi – seda eriti paindlike elektroonikaseadmete jaoks. Lisaks selle kõrgele hinnale on ITO-l ka mitmeid puudusi. See on habras, muutes selle kasutamise painduvates ekraanides ja fotoelementides ebapraktiliseks, ning ITO kilede valmistamine on […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Uus maailma kergeim materjal

19.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased töötasid välja maailma kergeima materjali, mille tihedus on vaid 0,9 milligrammi kuupsentimeetri kohta – umbes 100 korda kergem kui stürovaht. Uue materjali uskumatu kergus saavutati tänu selle unikaalsele mikrovõrestiku rakulisele ehitusele. Teadlastel õnnestus valmistada materjal, mis koosneb 99,99% õhust, valmistades 0,01% osa tahkist nanomeetri, mikromeetri ja millimeetri skaalas. ,,Trikiks oli valmistada juuksekarvast ligi 1000 […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Uus meetod 3D fotooniliste kristallide valmistamiseks

10.11.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Hollandi Twente’s MESA+ Ülikooli teadlased koostöös ASML (Netherlands Organisation for Applied Scientific Research), TNO (the Netherlands Organisation for Applied Scientific Research) ja EUT (Eindhoven University of Technology) teadlastega arendasid välja uue meetodi 3D ränistruktuuride valmistamiseks. Mikroskoopilised struktuurid käituvad fotooniliste kristallidena (photonic crystals), mis on põhimõtteliselt valguspõhised pooljuhid. Fotooniliste kristallidega on näiteks võimalik footoneid lõksustada või […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril

14.10.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased avastasid meetodi, mis vähendab kõrgkvaliteedilise grafeeni valmistamiseks vajatavat temperatuuri pea poole võrra. See tehnika avab grafeenile, mida peetakse 21. sajandi imematerjaliks, uusi uksi. Cambridge’i Ülikooli Inseneriteaduste Osakonna teadlased lisasid nikkelkile pinnale pisikese koguse kulda, millele seejärel kasvatati grafeen. Saadud sulam tähendas seda, et grafeen kasvatati 450 kraadi juures vastupidiselt muidu vajalikule 1000 kraadile. Lisaks […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Tehnovidinad

Kõrgtehnoloogilised tätoveeringud jälgivad ajulaineid

18.08.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Uurijate meeskond füüsiku John Rogersi juhtimisel on loonud tätoveeringute sarnased seadmed, mis on võimelised mõõtma südamelööke, ajulaineid ja lihaskokkutõmbeid. Seadmed kinnituvad nahale ilma kleepaineteta ning liiguvad loomulikult kehaga koos. Meeskond on tätoveeringutesse lisanud elektri- ja temperatuurisensorid, saatja-antennid, vastuvõtjad, vooluallikad, valguse ning kõik tavapärase vooluringi elemendid, kirjutab PhysicsWorld.com. Uus vooluringi kavand lubab pooljuhtseadmel venida ja kokku […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in