• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kõigest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks

22.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kujuta ette, et omad vaid paberlehe paksust ja ja sama palju kaaluvat televiisorit. See saab kunagi tänu prinditava elektroonika tööstuse kasvule tegelikkuseks. Protsess, mis võimaldab materjale otseselt pindadele printida või rullida, moodustades elektrooniliselt funktsionaalse seadme, on juba orgaaniliste päikesepatareide ja orgaaniliste LED-ide tootmisel kasutusel.

Georgia Tehnikaülikooli teadlased valmistasid esimese täiesti plastse päikesepatarei. Pilt: Virginie Drujon-Kippelen

Kuigi eeldatakse, et investeeringud sellesse tehnoloogiasse kasvavad järgmise 10 aasta jooksul kümnete miljardite dollarite võrra, on üheks väljakutseks odav ning tavalisi materjale kasutav tootmine. Et  toota elektronide kogumise abil valgust või energiat, on prinditava elektroonika valmistamiseks tarvis juhtivaid materjale – tavaliselt kaltsiumi, magneesiumi või liitiumi – millel on madal väljumistöö. Need metallid on keemiliselt väga aktiivsed. Nad oksüdeerivad ning lõpetavad töötamise, kui need asetatakse hapniku- ja niiskusrikkasse keskkonda. Seetõttu peavadki näiteks televiisorite ja päikesepatareide elektroodid olema kaetud jäiga paksu tõkkega, näiteks klaasi või kallite kapselkihtidega, kirjutab ScienceDaily.com.

Georgia Tehnikaülikooli teadlased tutvustasid hiljuti aga nähtavasti universaalset meetodit, mille abil saab juhtiva materjali väljumistööd vähendada. Juhi pind kaeti väga õhukese (üks kuni kümme nanomeetrit) polümeerkihiga, saades tulemuseks väga tugeva pinna dipooli. Materjali ja katte vastastikmõju muudab õhus stabiilsed juhid efektiivseteks, madala väljumistööga elektroodideks.

Tööstuslikult saadavaid polümeere saab lahjendatud lahustest, seehulgas veest ja metoksüetanoolist kergesti eraldada.

,,Need polümeerid on odavad, keskkonnasõbralikud ja olemasolevatele rullilt-rullile masstootmismeetoditele kohandatavad,” sõnas Bernard Kippelen, üks uurimuses osalenud teadlastest. ,,Aktiivsete metallide asendamine stabiilsete juhtidega, kaasa arvatud juhtivate polümeeridega, muudab täielikult elektroonika tootmise ning kaitsmise nõudeid. Selliste materjalide kasutamine võib viia odavamate ja paindlikemate seadmete valmistamiseni.”

Uue meetodi illustreerimiseks hindasid teadlased polümeeride võimekust orgaanilises õhukese kile transistoris ning OLEDis. Lisaks ehitati prototüüp – maailma esimene täiesti plastne päikesepatarei.

,,Polümeeri kasutamine kahandab terve hulga juhtivate materjalide väljumistööd, nende hulgas hõbe, kuld ja alumiinium,” ütles Seth Marder, Keemia ja Biokeemia osakonna professor. ,,Antud protsess on efektiivne ka läbipaistvate metalloksiidide ja grafeeni puhul.”

Allikas

Teadusartikkel: “A Universal Method to Produce Low-Work Function Electrodes for Organic Electronics“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uued tugevad superkondensaatorid
  2. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  3. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  4. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  5. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  6. Kortsutatav CNT-transistor
  7. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  8. Esimene molübdeniidist mikrokiip
  9. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  10. Uus maailma kergeim materjal

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in