• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed

12.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Cornelli materjaliteadlased töötasid välja odava ja keskkonnasõbraliku viisi valmistamaks kõigest nanomeetrite paksuseid oksiidkristallist lehekesi, mille omadused oleks kasulikud nii elektroonika kui alternatiivsete energiaallikate rakenduste jaoks.

Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt nanolehtede kuhjast kõrvalt vaadatuna. Suurendatult on välja toodud optilise mikroskoobi pilt üksikust eraldatud nanolehest, näidates selle optilist läbipaistvust. Pilt: Robinson group

Millimeetri pikkused ning 20 nanomeetrise paksusega naatrium-koobalt oksiidi kristallid saadi tänu uuele meetodile, mis kombineerib traditsioonilise sol-geel sünteesi elektrilise väli-indutseeritud kineetilise lahti segava protsessiga. Just viimane protsess oligi see, mis viis alt-üles sünteesi meetodi läbimurdeni, tänu millele kümned tuhanded nanolehed tabletikesteks iseorganiseeruvad, kirjutab Physorg.com.

Antud materjalil on huvitavad omadused, seehulgas kõrge termoelektromotoorjõud, hea elektrijuhtivus, ülijuhtivus ning potentsiaal saada naatrium-ioon akude katoodmaterjaliks.

Tavaliselt ei ole oksiidmaterjalid, nagu näiteks keraamilised kohvitassid, elektrit juhtivad – nad on isoleerivad. Et aga antud materjal on juhtiv oksiid, siis saab seda kasutada termoelektrilistes seadmetes, et muundada jääksoojus elektrienergiaks. Nüüd, kui teadlased valmistasid nanolehed, siis panustavad nad materjali termoelektriliste omaduste paranemisele, mis võimaldaks efektiivsemate alternatiivenergia termoelektriliste seadmete valmistamist.

Lisaks on antud nanolehekesed painutatavad – mõnikord isegi kuni 180 kraadi võrra. See on keraamiliste materjalide puhul väga eripärane, sest tavaliselt on keraamika väga habras.

Materjal põhineb tavapärastel looduses rohkelt leiduvatel materjalidel (naatrium, koobalt ja hapnik), sisaldamata mürgiseid elemente (näiteks telluuri), mida tavaliselt termoelektrilistes seadmetes kasutatakse.

Allikas

Teadusartikkel: “Scalable nanomanufacturing of millimetre-length 2D NaxCoO2nanosheets“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
  2. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  3. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  4. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  5. Kõigest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks
  6. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  7. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  8. Kortsutatav CNT-transistor
  9. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  10. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in