• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Teadlased töötasid välja uue skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia

26.06.2012 by Stiina Kristal

Uus kõrgtehnoloogiline meetod aatomite elektriväljade pildistamiseks võib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, päikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias.

Eksperimendis kasutatud skaneeriv läbivalgustavat elektronmikroskoopi ning uue meetodi idee skemaatiline kujutis.

Teadusajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased jälgisid aatomite elektrivälju uue parandatud skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com.

Elektrivälju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud osakeste vahel mõjuvad elektrijõud mängivad olulist struktuurset rolli – need hoiavad aatomeid koos.

Visualiseerides nende laengute poolt tekitatud väljade mustreid, õpivad teadlased paremini tundma materjalide elektrilisi omadusi. Näiteks viib võime toota elektriväljade mustreid väikestes pikkusskaalades kõrge mahutavusega andmesalvestuseni.

,,Elektronmikroskoopia on kiiresti arenev ala. Hiljutised arengud on võimaldanud meil näha, kus üksikud aatomid materjalis asuvad, kuid palju raskem on näha nende elektrivälju,” sõnas uurimuse kaasautor Dr Scott Findlay.

Uus meetod võimaldab teadlastel elektriväljade mustreid näha tänu sellele, milliseid kõrvalekaldeid need elektronkiires põhjustavad.

,,See on justkui marmorkuulikeste veeretamine selleks, et näha, kas maapind on veidi kaldus. Kui kuulike kaldub vasakule, peab seal olema nõlvak – kui elektronide kiir kaldub vasakule, näitab see väljavektorite suunda,” selgitas Findlay.

Findlay sõnul tekitab materjalide uurimine aatomskaalas täiesti uue perspektiivi. ,,Me näeme asju, mida me kunagi varem näinud pole. Materjalide ja nende elektriväljade käitumise mõistmine väga väikeses skaalas laiendab seda, mida me nende abil teha saame,” ütles ta.

Allikas

Teadusartikkel: “Differential phase-contrast microscopy at atomic resolution“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in