• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased töötasid välja uue skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia

26.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Uus kõrgtehnoloogiline meetod aatomite elektriväljade pildistamiseks võib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, päikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias.

Eksperimendis kasutatud skaneeriv läbivalgustavat elektronmikroskoopi ning uue meetodi idee skemaatiline kujutis.

Teadusajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased jälgisid aatomite elektrivälju uue parandatud skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com.

Elektrivälju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud osakeste vahel mõjuvad elektrijõud mängivad olulist struktuurset rolli – need hoiavad aatomeid koos.

Visualiseerides nende laengute poolt tekitatud väljade mustreid, õpivad teadlased paremini tundma materjalide elektrilisi omadusi. Näiteks viib võime toota elektriväljade mustreid väikestes pikkusskaalades kõrge mahutavusega andmesalvestuseni.

,,Elektronmikroskoopia on kiiresti arenev ala. Hiljutised arengud on võimaldanud meil näha, kus üksikud aatomid materjalis asuvad, kuid palju raskem on näha nende elektrivälju,” sõnas uurimuse kaasautor Dr Scott Findlay.

Uus meetod võimaldab teadlastel elektriväljade mustreid näha tänu sellele, milliseid kõrvalekaldeid need elektronkiires põhjustavad.

,,See on justkui marmorkuulikeste veeretamine selleks, et näha, kas maapind on veidi kaldus. Kui kuulike kaldub vasakule, peab seal olema nõlvak – kui elektronide kiir kaldub vasakule, näitab see väljavektorite suunda,” selgitas Findlay.

Findlay sõnul tekitab materjalide uurimine aatomskaalas täiesti uue perspektiivi. ,,Me näeme asju, mida me kunagi varem näinud pole. Materjalide ja nende elektriväljade käitumise mõistmine väga väikeses skaalas laiendab seda, mida me nende abil teha saame,” ütles ta.

Allikas

Teadusartikkel: “Differential phase-contrast microscopy at atomic resolution“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uued tugevad superkondensaatorid
  2. Tulevikupilt: kaaluga lõikelaud
  3. Käesoleva aasta lõpus tuleb turule läbipaistva ekraaniga puutetundlik mobiiltelefon
  4. Teadlased leidsid uue viisi süsiniknanotoru põhiste seadmete probleemide ületamiseks
  5. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  6. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  7. Krediitkaardisuurune arvuti
  8. Teadlased leiutasid osakestevaba hõbeda tindi
  9. Esimene molübdeniidist mikrokiip
  10. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in