• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Tulevikus võib olla võimalik näha mobiiltelefonidega läbi seinade

24.04.2012 by Anu Mets Leave a Comment

UT Dallase uurijate hiljutised tehnoloogilised vägiteod võivad meid viia sammu võrra lähemale koomisikangelaste supervõimete saavutamiseni. Teadlased kavandasid kujutisi formeeriva kiibi, mille abil võib tulevikus näha mobiiltelefoniga läbi seinte, puidu, plastiku, paberi ja teiste objektide.

Uurimustöö meeskonna uurimustööga on seotud kaks teaduslikku edasiminekut: seni kasutamata elektromagnetilise spektri vahemiku ära kasutamine ning uus mikrokiiptehnoloogia, kirjutab Phys.org.

Pildil vasakul asub elektrotehnika professor Dr Kenneth O. Ta töötas teadustöö meeskonnaga, kuhu kuulus ka Dae Yeon Kim (paremal), üks teadusartikli autoritest. Pilt: Phys.org

Elektromagnetiline spekter iseloomustab energia lainepikkuseid. Näiteks on raadiolained AM ja FM signaalide jaoks, mikrolained mobiiltelefonide jaoks ja infrapuna lainepikkused pimedas nägemise võimaldamiseks. Elektromagnetilise spektri teraherts-laineala – üks lainepikkuse vahemikke, mis jääb mikrolaine ja infrapuna vahele – pole olnud siiani paljude tarbijaseadmete jaoks kättesaadav.

„Me lõime lähenemisi, mis avavad eelnevalt ligipääsmatu osa elektromagnetilisest spektrist tarbijate ja elupäästvate meditsiiliste rakenduste tarbeks,“ sõnas elektrotehnika professor Dr Kenneth O. „Teraherts-vahemik on täis piiramatut potentsiaali, mis võib kasu tuua meile kõigile.“

Uut lähenemist kasutades on võimalik luua pilte teraherts-vahemikus opereerivate signaalidega, kusjuures seadmes pole vaja kasutada mitmeid läätsi. See võib vähendada seadme üldsuurust ja maksumust. Teiseks eeliseks on mikrokiibi valmistamiseks kasutatav tehnoloogia, mille tõttu on uut lähenemist võimalik rakendada tarbijaseadmetes. Kiibid, mille valmistamiseks on kasutatud CMOS-i (Complementary Metal-Oxide Semiconductor –  metall-oksiid-pooljuht) tehnoloogiat, on aluseks paljudele tarbijatele mõeldud igapäevaelus kasutatavatele elektroonikaseadmetele, sealhulgas personaalarvutitele, nutitelefonidele, kõrge lahutusvõimega teleritele ja mängukonsoolidele.

„CMOS on taskukohane ja seda on võimalik kasutada paljude kiipide kasutamiseks,“ väitis Dr O. „CMOS-i ja terahertsi ühendamine tähendab seda, et kiibi ja vastuvõtja saaks kinnitada mobiiltelefoni tagusele. Nii muutuks see taskus kantavaks seadmeks, mille abil on võimalik läbi objektide näha.“ Privaatsusprobleemide tõttu keskendub Dr O oma meeskonnaga kasutusaladele, mis on vähem kui 10-sentimeetrises kaugusvahemikus seadmest.

Sellise tehnoloogia tarbijatele mõeldud rakendusteks võib olla nii naastude leidmine seinades kui ka tähtsate dokumentide autentsuse kindlaksmääramine. Äriettevõtted võivad seda kasutada võltsitud raha avastamiseks ning tööstusettevõtted võiksid tehnoloogiat rakendada tootmisprotsessi kontrollimiseks. Lisaks võimaldab teraherts ka rohkem suhtluskanaleid kui hetkel juhtmevabaks suhtlemiseks kasutatav vahemik. Nii oleks sel sagedusel võimalik informatsiooni kiiremini jagada.

Terahertsi on ka võimalik kasutada pilditehnikas kasvajate avastamiseks, haiguste diagnoosimiseks läbi hingeõhuanalüüsi ja õhu mürgisuse jälgimiseks. „Me võiksime olla võimelised tegema paljusid asju, millele pole veel lihtsalt mõelnud,“ sõnas Dr O.

Teadustöö meeskond keskendub nüüd terve pilditehnikasüsteemi välja arendamisele, mis töötaks CMOS terahertssüsteemi abil.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Tina-nanokristallidega rikastatud liitium-ioon aku mahutab kaks korda rohkem energiat
  2. Aega ümber defineerides
  3. Küborg-merekarbid kui „elusad akud“
  4. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  5. Krediitkaardisuurune arvuti
  6. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  7. Teadlased leiutasid osakestevaba hõbeda tindi
  8. Esimene molübdeniidist mikrokiip
  9. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  10. Uus meetod 3D fotooniliste kristallide valmistamiseks

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Copyright © 2023 · Eesti Füüsika Selts · Log in