Melbourne’i Ülikooli ning Austraalia ARC Centre for Excellence in Coherent X-Ray Science teadlased näitas, et laserjahutatud aatomitest kiiratud elektronid võivad hoolimata külmast ka kiired olla.
Kaameratööle viitav pilt iirisekujusse vormitud kiiretest elektronidest.
Artikli põhiautori dotsent Robert Scholteni sõnul oli avastus üllatav. Suure lahutusega ülikiirete elektronkaamerate arengul on uut hingamis- ja avardumisruumi. Teadlaste tööd kajastati ajakirjas Nature Communications.
Välkkaamera looks võimaluse jäädvustada kiiretoimelisi bioloogilisi protsesse, näiteks molekulreaktsioone.
“Eletronmikroskoopia keeras mikromaailma jäädvustamisele uue, tihendama vindi. Aine peenstruktuur muutus tunduvalt adutavamaks,” lisas Scholten. “Ent kunagi vägevkiire elektronmikroskoopia on nüüdsete teadussihtide saavutamiseks aeglaseks jäänud. Proteiini molekuli voltumist elektronmikroskoobiga jälgida ei saa, sest see toimub pikosekunditega (10^-12 s). Meie avastus teeb selle jälgimise võimalikuks.”
Välkpildistamine sarnaneb filmimisega. Elektronide temperatuur määrab kujutise teravuse ning elektronimpulsi kiirus võrdsustub kaadri säriajaga.
Allikas: Phys.org