• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Ülikiire säriga pildistamistehnoloogia on teel

22.04.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Melbourne’i Ülikooli ning Austraalia ARC Centre for Excellence in Coherent X-Ray Science teadlased näitas, et laserjahutatud aatomitest kiiratud elektronid võivad hoolimata külmast ka kiired olla.

Kaameratööle viitav pilt iirisekujusse vormitud kiiretest elektronidest.

Artikli põhiautori dotsent Robert Scholteni sõnul oli avastus üllatav. Suure lahutusega ülikiirete elektronkaamerate arengul on uut hingamis- ja avardumisruumi. Teadlaste tööd kajastati ajakirjas Nature Communications.

Välkkaamera looks võimaluse jäädvustada kiiretoimelisi bioloogilisi protsesse, näiteks molekulreaktsioone.
“Eletronmikroskoopia keeras mikromaailma jäädvustamisele uue, tihendama vindi. Aine peenstruktuur muutus tunduvalt adutavamaks,” lisas Scholten. “Ent kunagi vägevkiire elektronmikroskoopia on nüüdsete teadussihtide saavutamiseks aeglaseks jäänud. Proteiini molekuli voltumist elektronmikroskoobiga jälgida ei saa, sest see toimub pikosekunditega (10^-12 s). Meie avastus teeb selle jälgimise võimalikuks.”

Välkpildistamine sarnaneb filmimisega. Elektronide temperatuur määrab kujutise teravuse ning elektronimpulsi kiirus võrdsustub kaadri säriajaga.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Tulevikupilt: kaaluga lõikelaud
  2. Käesoleva aasta lõpus tuleb turule läbipaistva ekraaniga puutetundlik mobiiltelefon
  3. Valmistati memristoril põhinev juhuarvude generaator
  4. Teadlased töötasid välja uue skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia
  5. Teadlased leidsid uue viisi süsiniknanotoru põhiste seadmete probleemide ületamiseks
  6. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  7. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  8. Krediitkaardisuurune arvuti
  9. Teadlased leiutasid osakestevaba hõbeda tindi
  10. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Copyright © 2023 · Eesti Füüsika Selts · Log in