Kõrge mainega teadusajakirjas PNAS ilmus Linköpingi Ülikooli teadlase Loïg Kergoati kirjutatud artikkel, milles kirjeldatakse plastmassist transistorite ülitäpset kontrollimist.
Klassikalise väljatransistori ehitus.
Magnus Berggreni juhitav Linköpingi Ülikooli (LiU) Orgaanilise Elektroonika Uurimisgrupp pälvis eelmisel aastal palju tähelepanu, kui Lars Herlogsson näitas oma doktoritöös, et täisfunktsionaalseid väljatransistoreid saab valmistada ka plastmassist, kirjutab Physorg.com.
Kergoat, sama uurimisgrupi postdoktorant, näitas nüüd, et neid plastikust transistoreid saab kontrollida ülima täpsusega.
Selleks, et transistorit saaks loogikaühenduses kasutada, peab selle lävipinge, millel transistor sisse-välja ehk olekust null olekusse üks lülitub, olema väga täpselt defineeritud. Kergoat näitas, et muutes paisuelektroodil olevat materjali, saab lävipinget ka nihutada. Paisuelektrood on transistori see elektrood, mis kontrollib teise kahe elektroodi vahelist voolu.
,,Orgaanilistest materjalidest valmistatud transistoreid peab saama kontrollida nõrkade pingetega, eelistatavalt nii nullilähedastega kui võimalik,” sõnas Kergoat.
Muutes elektroodi materjali näiteks kullast kaltsumiks, väheneb lävipinge kuni 0,9 voldi võrra.
,,See tähendab seda, et me saame täpselt kontrollida nende transistorite kõige olulisemad omadust, mis on erinevat tüüpi vooluringide valmistamiseks vägagi märkimisväärne,” lausus Berggren.
Teadusartikkel: “Tuning the Threshold Voltage in Electrolyte-Gated Organic Field-Effect Transistors“
Leave a Reply