• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Ülimalt hüdrofoobne pind aitab teadlastel õhu ja vee abil optilisi displeisid valmistada

16.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased on aastaid proovinud matkida viisi, kuidas lootose leht vett tõrjub. Soomes asuva Aalto Ülikooli juhitud rahvusvaheline teadlastegrupp töötas hiljuti välja täiesti uue viisi, kuidas vaid vee abil pindadele kirjutada ja kirjutatut kuvada. Antud protsessis kasutatakse ära lootosest inspireeritud kahestruktuurset vett-tõrjuvat kuid veega kaetud pinda.

Pilt: Aalto Ülikool

Ülima hüdrofoobsuse saavutamiseks peab pind sisaldama mikroskoopilisi pinnastruktuure, mis hoiavad ära selle, et pind täielikult märguks, jättes vee ja pinna vahele õhukese kihi õhku. Kui pind vette asetada, katab õhuke kiht õhku kogu pinna, kirjutab Physorg.com.

Teadlased valmistasid antud pinna kahes suuruses struktuuridega: mikropostidega suurusega kümme mikromeetrit ning nende külge sadestatud tillukeste nanokarvakestega. Sellisel kahestruktuursel pinnal saab õhukiht eksisteerida kahes kujus (märgavas olekus), mis on vastavuses antud kahe suurusskaalaga. Teadlased leidsid, et üks olek võib lokaalselt kergesti teiseks muutuda, kui düüsi abil vees ala- või ülerõhk tekitada.

,,Fakt, et antud oleku muutmiseks on vaja minimaalses koguses energiat, tähendab seda, et antud süsteem on kaksikstabiilne – antud omadus on ülioluline näiteks mäluseadmetes,” lausus uurimust juhtinud Dr. Robin Ras. See pole aga kõik: kahe oleku vahel on drastiline optiline kontrast, mis tuleneb vee-õhu liitekoha karedusest. ,,Kui kombineerida see optilise efektiga, on antud pind ka kaksikstabiilne peegeldav displei.”

Lülitus ise nõuab vaid õhukihi muutmist – tahkel pinnal ei muutu iseenesest midagi. Seda saab demonstreerida, kui antud pinnale vee all kirjutada (kasutades selleks kahe oleku vahelist kontrasti) ning see siis veest välja võtta. Pind väljub täiesti kuivana ning kirjutisest pole jälgegi.

Antud tulemus kujutab endast esimest sammu mittemärguvate pindade jaoks, mida saaks kasutada informatsiooni salvestamisel või isegi salvestamisel,” lausus uurimuses osalenud professor Olli Ikkala. Siiani on lootosest inspireeritud seadmeid töötatud peamiselt välja isepuhastuvateks, jäätumisvastasteks või hõõrdumist vähendavateks rakendusteks. Antud uurimus on heaks näiteks sellest, kuidas loodus inspireerib teadlasi funktsionaalseid materjale valmistama.

Allikas

Teadusartikkel: “Reversible switching between superhydrophobic states on a hierarchically structured surface“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Grafeeni plasmoneid saab kergesti kontrollida
  2. Teadlased valmistasid vesinikuga dopeeritud vanaadiumoksiid-nanojuhtmeid
  3. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  4. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  5. “Häälestatavad” metalli nanostruktuurid kütuseelementide, akude ja päikeseenergia salvestamise tarbeks
  6. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  7. Rahvusvaheline teadlaste koostöö demonstreerib dünaamilise kvantsimulaatori üleolekut uusimate numbriliste meetodite suhtes
  8. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  9. Kortsutatav CNT-transistor
  10. Ülijuhist elektrivoolu piiraja tagab Boxbergi elektrijaama elektrivarustuse

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia, Tehnovidinad

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in