Möödunud nädalal käivitus Euroopa kliimateadlaste ühisprojekt PEGASOS, mille raames uuritakse, kuidas mõjutavad üksteist atmosfääri keemilised protsessid ja kliima muutumine. Projekti rahastab Euroopa Liit. See koondab 26 partnerorganisatsiooni 12 ELi liikmesriigist, Iisraelist, Šveitsist ja Norrast. Projektis osalevad ka Eesti teadlased. Loe edasi… http://forte.delfi.ee/news/teadus/eesti-osaleb-eli-startiva-atmosfaariuuringute-ohulaeva-pegasose-projektis.d?id=64374935 Need mainitud eestlased on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadlased, kes antud projektis osalevad […]
Teistmoodi välk
Atmosfääri osas, milles ilma sündmusi on võimalik näha üsna hõlpsasti ning mis ulatub pea kosmose algussesse, ilmneb vähetuntud välk. Need teist tüüpi välgulöögid kestavad palju lühemat aega kui oleme harjunud; vaid viimase kolmekümne aasta jooksul on teatud nende olemasolust. Need tundusid nii kummalistena, et suurtel kõrgustel lendavad piloodid, kes neid nägid, kartsid oma töö pärast, […]
Pool Maa soojuskiirgusest on radioaktiivset päritolu
Ligi 50% Maast eralduvast soojusest pärineb radioaktiivsete elementide, näiteks uraani ja tooriumi, lagunemisest. Sellisele järeldusele jõudis rahvusvaheline Jaapanis asuva KamLAND (loe siit) detektori tulemusi analüüsinud füüsikute meeskond. Maa-sisestest lagunemisprotsessidest pärit antineutriinode voogu mõõtva seadme andmed on varasemate radioaktiivse soojuskiirguse teooriatega heas kooskõlas. Töö tulemused võimaldavad edasi arendada Maas tekkiva soojuse mudelprotsesse. Geofüüsika teooriate kohaselt levib […]
Avastati Universumi kaugeim kvasar
Euroopa astronoomide rühm on eesotsas ESOVLT (European Southern Observatory’s Very Large Telescope) ja hulga teiste teleskoopide abil leidnud seniavastatuist kaugeima kvasari. Kauge tähistaeva hele taevakeha on seniavastatutest varase Universumi heledaim. Avastust kajastav artikkel ilmub täna ajakirjas Nature. “Leitud kvasar on oluline otsetee varase Universumi loosse. Tegemist on väga haruldase leiuga, mis aitab meil supermassiivsete mustade […]
Astronoomid andsid tähe vanuse määramisele uue vaatenurga
Nagu mõned inimesedki, võivad tähed olla oma vanuse suhtes salalikud. Üks astronoomide meeskond on hiljuti teinud olulise esimese sammu uue meetodi välja arendamiseks tähe vanuse hindamisel selle pöörlemise kaudu. “Kuna tähe pöörlemine aeglustub aja jooksul stabiilselt, saab seda kasutada justkui kellana tähe vanuse üle otsustamiseks,” väidab astronoom Søren Meibom Harvard-Smithsoniani Astrofüüsika Keskusest. Meibom esitles oma […]
Jahedam elu linnas
Suvi linnas võib olla lämmatav, seda eelkõige kuuma asfaldi ja umbset õhku puhuvate konditsioneeride tõttu. Siiski on õigete pindmaterjalide ja taimestikuga võimalik keskkonda jahutada, tehes elu ka odavamaks ja rohelisemaks, väidab Roland Ennos. Paljudele tähendab täiuslik suvi liivasel rannal varbaidpidi vees sulistamist, pargis jäätist limpsides jalutamist või jääkülma õlle lahtikorkimist, nuusutades õhus olevat grill-liha lõhna. Kuid […]
Äikesetormi eel: kas metsatulekahjude suits nurjas soojarekordi?
Marko Kaasik, TÜ Füüsika Instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur. Pühapäeval, 8. augusti õhtul liikus üle Eesti lõunast põhja harukordselt võimas ja kiire äikesetorm, mis rikkus hooneid, jättis kümneid tuhandeid majapidamisi elektrita ja lõpetas ürituse naelana mõeldud Ukraina ansambli Haidamaky kontserdilavalt katuse rebides Viru Folgi enneagselt. Eesti lõunapiirilt põhjarannikule jõudmiseks kulus tormil vaid kaks tundi. Eesti Meteoroloogia […]
…nad kutsusid seda Climategate’i* afääriks
I vaatus·: Toetuse tipul Aasta 2007. Värskelt on ilmunud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change, toim.) neljas kliimaraport ning BBC uuringu kohaselt arvab keskmiselt 79% küsitletutest 22 riigist, et globaalset soojenemist põhjustab eelkõige inimtegevus. Isegi arengumaades arvab napp enamus, et valitsused peaksid probleemi lahendamiseks midagi tegema. Vaimustus tipnes Nobeli rahupreemia andmisega ÜRO kliimapaneelile ning Al […]
Alpide liustikud ei hääbu vaid inimtegevuse tõttu
Looduslikud kliimatsüklid on Alpide jääkatte vähenemises mänginud suurt rolli. Alpide suurim liustik Valais’s on 20. sajandi jooksul muutunud rohkem kui kahe kilomeetri võrra lühemaks ning ka Šveitsi 1,500 väiksema liustikuga ei ole asjalood paremad. Liustike hääbumine ei ole aga hiljutise uurimuse kohaselt pelgalt inimtegevuse tulemus, lisanduvad looduslikud kliimamuutused. Tulemus kehtib tõenäoliselt ka maailma ülejäänud liustike […]
Soojem kliima võib Läänemere soolasemaks muuta
Teadlased on kaua aega uskunud, et soojem kliima suurendab Läänemerre suunduvate jõgede veehulka, muutes sellega merd magedamaks, kuid Göteborgi ülikooli uurimus näitab, et viimase 500 aasta jooksul on see Läänemerd hoopis vastupidiselt mõjutanud. Läänemeri on noor ja suhteliselt vähe soolane ning seetõttu on mereökosüsteem unikaalne ja äärmiselt tundlik, sisaldades nii mere -kui ka magevee liike. […]
Lekitatud helilindid paljastavad Kopenhaageni kliimakonverentsi dramaatilise viimase vaatuse
Saksa ajakiri Der Spiegel avaldas lekitatud helilintide väljavõtted, mis paljastavad Euroopa ja USA riigijuhtide kokkupõrked India ja Hiina osapooltega ÜRO läbikukkunud kliimakonverentsi viimastel tundidel. Reede hommik. Suletud uste taga toimuva kohtumisel osalevad 25 riigijuhti olid äsja saanud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist piirava lepingu mustandi. Määramata olid veel 2020. ja 2050. aastaks seatavate emissioonide vähendamise täpsed protsendid. Konverentsi […]
Tabamatu soojus muudab tuleviku kliimamustrid määramatuks
Rohkem kui pool Maani jõudvast Päikese soojuskiirgusest kaob pärast atmosfääri sisenemist piiratud võimalustega satelliitide ning ookeanivaatlusplatvormide tõttu jäljetult, mis toob ebakindluse tuleviku kliimamuutuste ennustamisse. Boulderi rahvusliku atmosfääriuurimiskeskuse (NCAR) teadlased hoiatavad, et praegused satelliitsensorid, ookeaniplatvormid ning teised vaatlusvahendid ei pruugi olla piisavad kogu kliimasüsteemi jälgimiseks. Maani jõudev soojuskiirgus võib talletuda ookeanisügavustesse või mujale, kus selle avastamine […]
Potentsiaalikal kliimapäästmisvahendil kriips peal?
Merepõhja rauaga rikastamine atmosfääris CO2 hulga vähendamiseks võib kaasa tuua mürgise planktoni vohamise. Kanada Lääne-Ontario ülikooli ökoloogi Charles Tricki juhitud töörühma leiud seavad kahtluse alla praeguste plaanide otstarbekuse süsihappegaasi tarbivate organismide kasvu kiirendamisest „See on tõsine näide sellest, et mil me arvame, et teame, mis keskkonnas toimub, me seda siiski tegelikult ei tea. Igas mastaapses […]
NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks
NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise põhjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust. Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades […]
NASA analüüs näitab ka viimase aastakümne kliimamuutusi tumedates toonides
21. jaanuaril avaldatud NASA uurimus leiab, et viimane aastakümne oli soojeim alates usaldusväärsete ilmavaatluste algusest 1880. aastal. Lisaks platseerub 2009. aasta keskmise pinnatemperatuuri järgi soojemate aastate edetabelis teisele kohale. Lõuna poolkeral oli aga möödunud aasta soojeim, mis eales mõõdetud. Kuigi 2008. aasta oli aastakümne jahedaim aasta tugeva troopilist Vaikset ookeani jahutava La Nina nähtuse tõttu, […]
wattsupwiththat.com: Kuidas temperatuuriandmeid töödeldakse
wattsupwiththat.com: Kuidas temperatuuriandmeid töödeldakse
Postimees: Kas inimene mõjutab kliimat?
Postimees: Kas inimene mõjutab kliimat?
Üks arvamuste vahetus kliimasoojenemise teemal
Alljärgnev on väljavõte füüsikute listis toiminud kliimasoojenemisteemalisest diskussioonist. ————————————————— Minu tellitud Cyclesi list tõi tõsiseid kahtlusi kliima soojenemise teooria suhtes. Toon viited: The report below should not anymore include the question mark, because now there is no doubt that all these scientists were falsifying real data and creating bogus data far and wide, all quite […]
Kliima soojenemisest klimatoloogi pilguga
Läinud neljapäeval nädalalehes Eesti Ekspress ilmunud intervjuu akadeemik Endel Lippmaaga kliima soojenemise teemal [1] sütitas ka laiemas avalikkuses ja enamgi teadlaste ringis tulise arutelu. Kahjuks pani ajakirjanik loo kirja kohatus irooniavõtmes, mis varjutas tegelikku küsimust. Mõneti vahetumalt sai akadeemik Lippmaa seisukohtadega tutvuda järgnenud teledebatis, mida saab vaadata telekanali kodulehelt [2]. Lõplik tõde muidugi ei selgunud […]
Klimatoloogid tahavad uut modelleerimiskeskust
Et oma praegust modelleerimissuutlikkuse taset tõsta, taotlevad klimatoloogid ulatuslike investeeringute tegemist oma arvutiparki ja uurimisvahenditesse. Taotluste taga on soov pakkuda kliimaprognoose, mis oleks sama kasulikud, ja kasutatavad, nagu ilmaennustused. Inglismaal Readingis neli päeva kestnud Euroopa Keskpikkade Ilmaennustuste Keskuse (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts) tippkohtumise lõpus rõhutasid teadlased vajadust inimgenoomi projekti (Human Genome Project) mõõtu […]
Kes soojendab meie kliimat?
Sellest, kes või mis meie kliimat soojendab on praegu suhteliselt õige aeg rääkida, sest vastvalminud IPCC (Intergovermental panel for climate change) ehk valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertkogum süüdistab kliima soojenemises ennekõike inimest. IPCC raportile vastuargumente palkas aga USA kütusegigant ExxonMobil oma uurimisgrupid, kes saavad õlitöösturilt 10 000 dollarit iga ümberlükatud argumendi eest. Üks, millega mõlemad osapooled päri […]
Teeme kliima külmemaks!
Nobelist Paul Crutzen usub, et visates väävelpomme statosfääri (10-50 km maapinnast) suudame me kliima soojenemise muuta kasvõi kliima jahenemiseks. Kas üleilmse soojenemise probleem lõpuks lahendatud? Olgem ausad, see ettepanek kõlab alul ikka väga imelikuna. Miks peaksime me tahtma põletada väävlit vääveldioksiidiks, mis on mürgine gaas ning segunedes veeauruga põhjustab happevihmu. See oleks nagu vabatahtlik “boonussaastamine”. […]
Kliima- ja ilmaennustused
Ilmast on inimesed alati rääkinud. Tänapäeval, mil keskkonnaga seotud globaalprobleemid fookusesse on tõusnud, räägitakse palju ka kliimast. Viimase poole sajandi jooksul on inimkonna teadmised mõlemas valdkonnas jõudsalt edasi arenenud. Võimalikuks on selle eeskätt teinud arvutite areng, kuid eks arvuteid juhivad ikka inimesed – atmosfäärifüüsikud. Atmosfäärifüüsikud!? Jah just nimelt atmosfäärifüüsikud – inimesed ei tea sageli, et […]