Euroopa astronoomide rühm on eesotsas ESOVLT (European Southern Observatory’s Very Large Telescope) ja hulga teiste teleskoopide abil leidnud seniavastatuist kaugeima kvasari. Kauge tähistaeva hele taevakeha on seniavastatutest varase Universumi heledaim. Avastust kajastav artikkel ilmub täna ajakirjas Nature.
Kunstniku mulje ULAS J1120+0641 kvasarist ja selles paiknevast ülimassiivsest mustast august. Tegemist on varajase Universumi heledaima objektiga. Allikas: Euroopa Kosmoseagentuur
“Leitud kvasar on oluline otsetee varase Universumi loosse. Tegemist on väga haruldase leiuga, mis aitab meil supermassiivsete mustade aukude tekkeloost paremini aru saada. Saame vaadata tagasi ajastule paarsada miljonit aastat pärast Suurt Pauku,” sõnab Stephen Warren, teadlaste meeskonna juht.
Kvasarid on väga heledad ja kauged galaktikad, mis saavad arvatavasti oma suure energia galaktika keskmes asuvalt supermassiivselt mustalt augult. Nende heledus ja vanus võimaldab Universumi hälliaegadest paremini aru saada. Värskeltavastatud kvasar on nii vana, et selle kiirgus kannab endas informatsiooni reionisatsiooniajastust (loe lähemalt siit).
Vastleitu nimeks on ULAS J1120+0641. Maale paistab taevakeha 770 miljoni aastasest Universumist. Kvasari vanus on arvutatud punanihke abil, mis on 7.1 (loe lähemalt siit). Maale jõudmiseks kulus kauge galaktika valgusel 12.9 miljardit aastat.
Kosmose avarustest on leitud küll vanemaid objekte, gammakiirte purskeid punanihkega 8.2 ja galaktika punanihkega 8.6, aga avastatud galaktika on varemavastatutest sadu kordi heledam. Uurimiseks kõlbulikke heledusi arvesse võttes on tegemist kaugeima objektiga.
Kauguselt järgmine kvasar paistab meile 870 miljoni aasta vanusest Universumist, punanihkega 6.4. Kaugemaid sarnaseid objekte on pea võimatu leida, sest nende punanihe on nii suur, et enamus neilt Maale jõudnud kiirgusest kandub UV spektriosasse. Euroopa UKIDSS (United Kingdom Infrared Deep Sky Survey) on lahendasid probleemi Havaile ehitatud infrapunateleskoobi abil. Astronoomide töörühm uuris miljoneid UKIDSS andmebaasi objekte ja leidis lõpuks kaugete kvasarite kullasoone. Andmete läbivaatamisele kulus enam kui viis aastat.
Kauguste leidmiseks kasutati Euroopa Kosmoseagentuuri VLT (Very Large Telescope) FORS2 seadet (loe lähemalt siit), lisaks ka Gemini observatooriumi (loe lähemalt siit) aparaate. Galaktika suure heleduse tõttu on võimalik valgus spektriks jagada, mis annab veelgi informatsiooni.
Vaatlused näitasid, et ULAS J1120+0641 keskel asuva ülimassiivse musta augu mass on ligikaudu kaks miljardit korda suurem Päikse massist. Taolist ülimassiivsust on varajase Universumi loos keeruline seletada. Hetkel enim kajastust saavad teooriad modelleerivad pigem aeglaselt massi koguvaid musti auke.
“Arvatavasti on meile paistvas taevas 7-st suurema punanihkega objekti vaid sadakond,” arvab Daniel Mortlock, avaldatava artikli üks põhiautoritest.
Allikas: ScienceDaily
Leave a Reply