Saksa ajakiri Der Spiegel avaldas lekitatud helilintide väljavõtted, mis paljastavad Euroopa ja USA riigijuhtide kokkupõrked India ja Hiina osapooltega ÜRO läbikukkunud kliimakonverentsi viimastel tundidel.
Reede hommik. Suletud uste taga toimuva kohtumisel osalevad 25 riigijuhti olid äsja saanud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist piirava lepingu mustandi. Määramata olid veel 2020. ja 2050. aastaks seatavate emissioonide vähendamise täpsed protsendid. Konverentsi läbi viiv Taani peaminister Lars Lokke Rasmussen, kellel polnud seni rahvusvahelises kliimapoliitikas erilisi kogemusi, tundis end dokumenti esitledes selgelt ebakindlana. “Ma usun,et peaksime nüüd küsima, kas meil on sellele suuri vastuväiteid·?”
Kohtumist jäi varjutama Hiina peaministri puudumine, kes solvus sügavalt, kuna USA valitsus ei olnud teda isiklikult plaanitavale läbirääkimiste voorule kutsunud. Wen Jiabado otsustas konverentsi lõpuni enda hotelli tuppa jääda. Enda asemel saatis ta maailmaliidrite kohtumisele He Yafei. Rasmusseni esitletud kokkuvõetud kliimaleppe põhipunktide sees oli sel hetkel veel endiselt lubadus vähendada aastaks 2050 CO2 emissioone 50·% võrra võrreldes 1990. aastaga. Achim Steiner, ÜRO keskkonna programmi juht (UNEP) rõõmustas potentsiaalse kokkuleppe üle·: “See ei olegi rongivrakk. Sellel on hambad·!”
Reede õhtuks olid väljavaated mingisugusegi kokkuleppe saavutamiseks muutunud aga nullilähedaseks. Oli selge, et He Yafei mängis ajaga, paludes pidevalt vaheaegu, et tehtud ettepanekuid oma peaministri Wen Jiabaoga arutada. Merkel üritas omakorda meeleheitlikult viimaseid tunde konstruktiivselt ära kasutada
“Me peame seda lihtsalt tegema,” ütles Merkel Põhja -ja Lõuna Ameerikast, Euroopast, Aafrikast ning Austraaliast pärit juhtidele. Samuti nentis Merkel, et isegi kui konkreetseid emissioonide piirangut kliimakohtumise viimasel päeval ei seata, peaksid juhid vähemalt nelja nädala jooksul selles siiski kokku leppima. “Sest me ei saa lihtsalt koju minna ja öelda ilusaid asju ning X ja Y (seatavad emissioonide piirangud, J.J.O.) peaksid järgmist aastat ootama jääma. See on vastuvõetamatu,” ütles Merkel.
Ent India ja Hiina jäid kõigutamatuks. India esindaja ütles, et emissioonide piiranguid ei tohiks enne novembris Mehhikos toimuvat kohtumist arutada. Merkeli arvates tähendas see ainult seda, et nad ei taha lihtsalt seaduslikult siduvat lepingut. Antud avaldus sattus kohe India kriitikatule alla·: “Miks Te eeldusi teete·? See ei ole aus·!”
Gordon Brown püüdis seejärel kasvavate majandustega riike seejärel ikkagi konkreetse eesmärkide seadmises veenda·: “Ma usun, et on tähtis mõista, miks me siin oleme. Me üritame vähendada emissioone aastaks 2020 ja 2050. See on ainus viis, kuidas me saame õigustada enda siin viibimist. Hetkel saame me rääkida ainult rahva raha kulutamisest selleks, et see on niimoodi ette nähtud.”
Kui Merkel üritas kompromissi leida lubadustega vähendada emissioone 2020. aastaks 25-40·% võrra ning aastaks 2050 poole võrra, blokeeriti tema katse Hiina esindaja poolt. “Tänan Teid soovituste eest. Me me ütlesime juba selgelt, et me ei lepi 50·% süsihappegaasi õhkupaiskamise vähendamisega aastaks 2050,” lõikas He Yafei vahele. Nicholas Sarkozyle sai sellest küllalt. ” Kogu lugupidamise juures, Hiina, see on vastuvõetamatu,” ütles ta teravalt prantsuse keeles. Sarkozy tõi esile ka seda, et Lääs on juba lubanud 80·% emissioonide vähendamist aastaks 2050. “Ja Hiina, kes on varsti maailma suurim majandus, ütleb nüüd, et need lepped on meie, mitte nende jaoks. See on lubamatu. Keegi peab sellele hüpokraatiale reageerima·!” pilkas ta.
Diskussiooni sekkus Barack Obama, öeldes Indiale ja Hiinale, et Lääne valitsused saavad miljardite kulutamist õigustada ainult, siis kui arengumaad nõustuvad oma koormat kandma. “Konkreetsete eesmärkide ja lubaduste ning finantseeringute vahel on otsene seos. Te ei saa rahalist toetust, kui pole midagi, mis ütleb meie inimestele, et me ei ole üksi,” väitis Obama. Samuti oli ta masendunud, et Hiina peaminister oli otsustanud kõneluste ajaks oma hotellituppa jääda.
Obama 3 minuti 42 sekundi pikkune kõne lõppes eurooplastele löögiga allapoole vööd. “Nicholas, me ei jää homseni. Ma lihtsalt ütlen sulle. Meil kõigil on ilmselgelt vaja teiste ülitähtsate asjadega tegeleda.” Seni oli Obama lihtsalt vältinud kindlate lubaduste andmist, mis oleks võinud talle USA kongressis saatuslikuks saada. Ent nüüd selgus, et USA oli hoopis Hiinaga ühes paadis ning Euroopa hakkas koos oma lubadustega uppuma.
Hiina läbirääkija pareeris USA kriitika, ning ütles, et ta räägib nii enda valitsuse kui ka riigi nimel. Samuti lükkas ta tagasi Sarkozy süüdistused·: “Ma kuulsin president Sarkozyt rääkivat hüpokraatiast. Ma eelistan selliste sõnade kasutamist vältida. Inimesed kalduvad unustama, kust see kõik üldse alguse sai. Viimase 200 aasta industraliseerimisega on arenenud riigid põhjustanud 80·% kõikidest kasvuhoonegaaside emissioonidest.” “Kes iganes selle probleemi lõi, peab vastutama katastroofi eest, millega me nüüd silmitsi seisame,” lisas ta.
Diskusioon lõppes veidi hiljem, kui He Yafei järjekordset poole tunnist vaheaega palus. Tähtsad otsused tehti mujal ning ilma eurooplasteta. Indialased olid selleks reserveerinud ruumi korrus allpool, kus peaminister Singh kohtus Brasiilia presidendi Lula de Silva ning LAV presidendi Jacob Zumaga. Kohtumisel osales ka Hiina president. Kella 19 paiku liitus kohtumisega ka Obama.
ÜRO konverentsi tulemuseks oli vaid Kopenhaageni noodiks kutsutav avaldus USA, Hiina, Brasiilia ning Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel. Avalduses ei mainitud kordagi konkreetseid emissioonide piiranguid.
Merkel ning Mehhiko president Felipe Calderon proovivad sellel nädalal mitteametlikul kohtumisel Bonnis kõnelusi taasalustada. Siiski tundub, et kliimakõnelusteprotsess on patiseisus·: ametnikud kahtlevad, et Cancuni kohtumises tulemusena saavutatakse täismahuline siduv lepe.
Allikas:
Der Spiegel: “The Copenhagen Protocol: How China and India sabotaged the UN Climate Summite”
Leave a Reply