Sellel teisipäeval Euroopa Tuumauuringute Keskuses toimunud seminaril andsid Suure Hadronite Põrguti kahe peamise eksperimendi, CMS’i ja ATLAS’e, esindajad ülevaate selle aasta vältel toimunud Higgsi bosoni otsingutest. Mõlemad eksperimendid näevad küll signaali võimalikust osakest, ent sellest ei piisa bosoni olemasolu tõestamiseks. Jaht Higgsi bosonile on kestnud juba peaaegu pool sajandit. Bosonist on saanud avalikkuse jaoks moodsa […]
Supermassiivsete mustade aukude salaelu
Astronoomid on varajast universumit vaadeldes leidnud, et supermassiivsete mustade aukude algmed olid galaktikates olemas juba vähemalt 700-800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku minimaalselt 30% galaktikates ning arenesid sellest ajast peale nendega käsikäes. Päikesest tuhandeid kuni miljardeid korda raskemad supermassiivsed mustad augud (SMA) ei ole tänapäeva universumis enam midagi harukordset. Arvatakse, et need paiknevad pea iga […]
Vladimir Dogiel: “Mulliteema läheb kuumaks!”
Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikide teadlaste poolt Fermi gammakiirte teleskoopi kasutades avastatud gammakiirte mullide päritolusse hakkab tasapisi selgus saabuma. Samas ei maksa ootusi veel liiga kõrgeks avada, arvab üks uue teooria autoritest, P. N. Lebedevi nimelise füüsikainstituudi doktor Vladimir Dogiel.
Nanojuhe paneb kvantbitid spinnima
Delfti tehnikaülikooli töörühma uurimus pakub erirelatiivsust kasutades ootamatut lahendust, kuidas kvantarvutusteks hädavajalikku elektronide spinni kiiresti ning suure täpsusega kontrollida. Tulevik on kvantarvutite päralt. Selles on kindlad enamik füüsikuid. Kvantarvutus põhineb kvantmehaanika määramatustel, mille läbi kaotavad tavapärane ühtedel ning nullidel rajanevad bitid oma tähenduse. Üksik ‘kvantbitt’ on tegelikult nende mõlema superpositsioon ehk võib võtta suvalise väärtuse […]
Galaktika kujundajad üksindust ei pelga
Michigani ülikooli astronoomide sooritatud uued vaatlused lisava kaalu teooriale, et universumi massiivseimad ja seega seda kõige rohkem muutvad tähed võivad tekkida ükskõik kus ning ei vaja selleks suuremate täheparvede tuge. O -ja B-klassi tähed on hiiglaslikud. Vaadeldud tähed kaaluvad Päikesest kuni 150 korda rohkem ning nende kiiratav ultraviolettkiirgus ja ekstreemne päikesetuul mõjutab valgusaastate kaugusel asuvate […]
Miniatuursed mustad augud pagevad stringiteoreetikute püünistest
Möödunud nädalal teatasid Suure Osakeste Põrguti (LHC) füüsikud, et on selleks aastaks lõpetanud miniatuursete mustade aukude otsimise, mis oleks avastamisel kinnitanud eksootilisemate füüsika teooriate õigsust ning viinud lähemale kvantmehaanika ja üldrelatiivsuse paaripanekule. Enne LHC esimest käivitamist külvas internetifoorumites paanikat võimalus, et osakestepõrguti hakkab oma töö käigus tootma miniatuurseid musti auke. Kuigi need pole võimelised paljalt […]
Eksoplaneedi GJ 1412b atmosfäär koosneb tõenäolisest veeaurust. Intervjuu Jacob Bean’iga
Esmakordselt super-Maa tüüpi eksoplaneedi atmosfääri analüüsinud astronoomid jõudsid järeldusele, et meile suhteliselt lähedal asuv planeet on tõenäoliselt kaetud veeauru või ülitiheda vesiniku vinega. Eelmise aasta lõpus avastatud GJ 1214b-ks nimetatud eksoplaneet tiirleb oma punasest kääbusest ematähele niivõrd lähedal, et lootus sealt elu leida on olematu. Sellegipoolest on see oma Maast 6,5 korda suurema üks väiksemaid […]
FERMI leidis Linnuteel hiiglaslikud superstruktuurid
NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoop on leidnud Linnutee galaktika keskmes eelnevalt märkamatuks jäänud superstruktuurid. Mõlemate müstiliste struktuuride läbimõõt on 25,000 valgusaastat ning eritavad jätkuvalt suurima energiaga valguskiirgust – gammakiiri. Mullikujuline ülesehitus võib viidata, et need tekkisid, kui galaktika keskmes asuva musta augu purskel saates avakosmosesse vesinikgaasi ning tolmu. Samas ei välistata nende tekkimist paar miljonit aastat […]
Tuumaterroriste on kerge jälitada
USA teadlaste uurimuse kohaselt piisab tuumapommi plahvatuse tagajärjel tekkinud räbu analüüsist, et selgeks teha, millest pomm koosnes ja kust see pärit oli. Esimesest aatomipommi plahvatusest Alamogordo õhujõudude baasi lähedal asuvas kõrbes 16. juulil 1945 on möödas veidi üle 65 aasta. „Trinity’ks“ ristitud tuumapommi plahvatus oli kõigest katsetus. Kõigest paar nädalat hiljem heideti kahele Jaapani linnale, […]
Liikuvad hologrammid astuvad sammu argielule lähemale
Arizona ülikooli teadlaste poolt välja töötatud hologrammide kirjutamise tehnika viib mänguasja staatuse omandanud leiutise peaaegu ulmefilmide tasemele. Hologrammid võivad tunduda justkui leiutis mõnest ulmefilmist. Kaugete tähtede taha saadetav kangelase rääkiv kolmemõõtmeline kujutis annab olemuselt selleks ka piisavalt põhjust, kuid Tähesõdadest tuttavad hologrammid on argipäeva osaks saamisele suure sammu võrra lähemal. Peaaegu reaalajas vahetuvad hologrammpildid juba […]
Massiivseim neutrontäht kummutab müüdid eksootilistest osakestest
Massiivseim eales avastatud neutrontäht heidab kahtlusevarju mitmetele eksootilise osakeste teooriatele, kuid annab lisalootust üldrelatiivsusteooria ülima konstruktsiooni – gravitatsioonilainete – leidmiseks. Päikesest vähemalt viis korda suuremad tähed ei muutu oma eluea lõpus aeglaselt kahvatuks valgeks kääbuseks, vaid plahvatavad suurejoonelise supernoovana. Tähest järelejäänud aine kukub gravitatsiooni tõttu kokku ning sellest moodustub must auk, kui laenguta tuumaosakesed – […]
Eesti tudengid hiilgasid rahvusvahelisel programmeerimisvõistlusel
Neljandat korda toimunud rahvusvahelisel programmeerimisvõistlusest IEEExtreme võttis sellel aastal osa viis Eesti võistkonda. Tartu Ülikooli neli võistkonda mahtusid 971 osaleja seas esikümnesse. Kas keegi mõtleks selle peale, et spordivõistluste ülekannetel kasutatakse vahetevahel „ilusate inimeste“ otsimise kaameraid vahepausidel publikule meelelahutuse pakkumiseks? Tõsi, kõigepealt peab inimfaktor küll esmalt kaunid inimesed publiku seast välja valima, kuid ilma spetsiaalse […]
UDFy-38135539 – katsetades Väga Suure Teleskoobi võimete piire
Euroopa astronoomid kinnitasid neljapäeval ajakirjas Nature ilmunud artiklis oma Ameerika kolleegide aimdusi, et nad on avastanud 13,1 miljardi aasta kauguselt inimkonna jaoks teadaolevalt kõige kaugema kosmilise objekti. Galaktika võimaldab teadlastel heita pilk tingimustele, mis valitsesid vaid 600 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, vahetult suure kosmilise selginemise – reionisatsiooni – järel. Avastus kompab kahtlemata Väga Suure […]
Tom Crawford – uurides miljardite aastate kaugusel asuvaid galaktikaparvi
Selle nädala kolmapäeval teatas Lõunapooluse Teleskoobi (SPT) juures töötav töörühm, et on avastanud seitsme miljardi valgusaasta kauguselt meile teada oleva universumi massiivseima galaktikaparve. Ennustatakse, et galaktikaparv kaalub ligikaudu 800 miljardit Päikese massi. Leid on alles esimene juba millimeeter-lainete piirkonnas läbikammitud 200 ruutkraadist lõunataevast. Kokku planeeritakse SPT tumeenergia uuringutes uurida 2500 ruutkraadi jagu taevalaotust. Eesti Füüsikaportaal […]
Neutriinofüüsika kompab standardmudeli piirialasid
GeneFesti konverentsil MiniBooNE neutriinodetektori töörühma esitletud tulemused tunduvad kinnitavat esmakordselt ligikaudu 13 aastat tagasi avastatud anomaaliat, mille selgitus väljub traditsioonilise füüsika põhimudeli piiridest. Olulise osa universumis leiduvast ainest moodustavad neutriinod – peaaegu ilma massita ja laenguta osakesed. Kuna need ei allu elektromagnetilisele vastastikmõjule, astuvad nad tavaliste aine ehitusblokkide nagu aatomite ja elektronidega väga harva vastastikmõjusse. […]
Uued lähteained nanoelektroonikas
Doktorant Aile Tamm kaitseb 26.novembril oma väitekirja teemal “Kõrge dielektrilise läbitavusega isolaatorkilede aatomkihtsadestamine tsüklopentadienüüllähteainetest.” Tänapäeva elektroonikaseadmeid ehitatakse järjest väiksematena. Pidevalt on vaja välja töötada ja kasutusele võtta seda võimaldavaid uusi tehnikaid. Väga väikeste mõõtmetega elektroonikaseadmete, näiteks nii protsessoritransistori kui ka mälukondensaatori valmistamise mõnedes etappides kasutatakse järjest enam aatomkihtsadestamist (ALD). Nimetatud meetod tagab materjali ühtlase kasvu […]
LHC jätkab uute avastuste lainel
Suure Hadronite Põrguti (LHC) juures töötavad teadlased avaldasid nädala alguses uurimuse, mille kohaselt on nad avastanud prootonite põrgatamisel seni vaatlemata nähtuse. Pärast kesksuvel toimunud kõrgete energiate füüsika konverentsil esitletud juba eelnevalt avastatud osakeste täpsustatud omadusi hakkavad LHC eksperimendid pärast kuuendat kuud nägema esimesi märke potentsiaalselt uutest ning huvitavatest efektidest. LHC teise mitmeotstarbelise detektori ATLAS abiga […]
Päikeseplekid võivad aastakümneteks kaduda
Tusconi Rahvusliku Päikeseobservatooriumi (NSO) teadlaste uurimuse kohaselt võivad päikeseplekid aastaks 2016. mitmeteks järgnevateks aastakümneteks täielikult kaduda, skeptikud jäävad tulemuste suhtes ettevaatlikuks. Päikeseplekid tekivad, kui Päikese pinnalt tõusev ioniseeritud plasma või elektriliselt laetud gaas Päikese poolt tekitatavasse magnetvälja lõksu jääb. Harilikult kiirgaks gaas oma soojuse keskkonda ning kukuks seejärel tagasi pinnale, ent magnetväli takistab seda protsessi. […]
Iseparanduvad päikesepaneelid tõotavad pikemat eluiga
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased on konstrueerinud miniatuurse päiksepaneeli, mis on suuteline päikesekiirguse poolt kahjustada saades iseennast parandama. Kuigi taimed pole just eriti head päikesevalguse energiaks muundajad, nende maksimaalne efektiivsus jääb 26·% piirile, on neil inimeste poolt konstrueeritud päikesepaneelide ees üks suur eelis. Nimelt suudavad fotosünteesi eest vastutavad rakud päikesekiirguse poolt kahjustada saades iseennast parandada. Seevastu MIT […]
Kunstlik täht lõunataevas
Õhu erinevast tihedusest põhjustatud moonutused ei halasta mitte ühelegi moodsale maapeal asuvale ülivõimsale teleskoobile. Käesoleval pildil on Euroopa Lõuna Observatooriumi astronoomid suunanud Yepuni teleskoobi, (Yepun tähendab põliselanike keeles Siriuse tähte), laserikiire Linnutee galaktika keskpunkti suunas. Laserkiir ergastab ligikaudu 90 kilomeetri kõrgusel naatriumi aatomeid, mis hakkavad kiirgama kollast valgust. Teleskoobisüsteemi tarkvara kasutab seejärel kunsttähte otsustamaks, kuidas […]
Riina Leet: “Füüsikud pole ühiskonnas mingid outsider’id”
Rannu keskkool, Eesti Füüsika Seltsi õpetajate osakonna esinaine. Miks peaks koolides üleüldse füüsikat õpetama? Oo… (naerab). Esiteks, tegelikult on ka väga palju lapsi, kellele füüsika meeldib. Lihtsalt seda ei ole väga popp välja öelda. Ma ise olen mitmel korral oma koolis küsinud, et kuidas siis ikkagi lood on ja ei ole see füüsika üldse see […]
Lehho Jõumees: “Seeme on hakanud idanema”
Kohtla-Järve Gümnaasium Miks peaks üleüldse koolides füüsikat õpetama? See on väga huvitav õppeaine. Kuigi elu on läinud niimoodi, et füüsikat hakatakse õppima mitu aastat hiljem kui varem. Kui ma ise koolipoiss olin, hakkasin ma kuuendast klassist füüsikat õppima. Minu meelest ei olnud see küll nii raske, kui praegu tundub see olema kaheksandas klassi olijatele. Millest […]
Birgit Ellermäe: “Ei tohiks segamini ajada teaduse tegemist ja haritust.”
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Sikupilli Keskkool Miks peaks füüsikat üleüldse koolides õpetama? Vastan sellele küsimusele küsimusega? Miks on suhtlemiseks vaja õppida keeli? Nii nagu ilma keeleta ei ole võimalik suhelda, lugeda huvitavat kirjandust, ei ole ka võimalik üks pluss ühte tundmata käia poes ja matemaatikat tundmata lugeda füüsikat ja füüsikalisi ning keemilisi nähtusi mitte […]
Jaan Paaver: “Kui õpetajad ei usalda iseennast, siis ei usaldata ka neid”
Tartu Forseliuse Gümnaasium Mida peate füüsika õpetamise juures prioriteetseks ning miks peaks üleüldse koolides füüsikat õpetama? Mitte ainult füüsika õpetamise, vaid igasuguse õpetamise juures on oluline, et oleks valikuid. Muidugi on selliseid väga põhilisi asju, mida peab õppima ilma valimise ja vaidlemiseta. Näiteks tuleb õppida lugema ja arvutama ja mõnda võõrkeelt kuluks ka ära õppida […]
Andrew Collier Cameron: “Me oleme seni näinud vaid väga suure jäämäe tippu.”
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil esitles NASA Kepleri töörühm sellele paar päeva eelnenud pressiteate kohaselt “väga intrigeerivat” planeedisüsteemi. Uue uurimuse kohaselt tiirleb Maast rohkem kui 2200 valgusaasta kaugusel asuva tähe ümber kaks Saturni-sarnast planeeti, mille tiirlemisperioodides esinev ajavariatsioon viitab sellele, et süsteemis on ka üks Super-Maa sarnane planeet. Lisaks uudsele ülitundlikule vaatlusmeetodile, mida on varem kasutanud vaid […]
Antiaine detektor lahkub Maalt viimase süstikuga
Rahvusvahelise Kosmosejaama seni kõige kalleim eksperiment Alfamagnetiline spektromeeter (AMS) jõudis 26. augustil Floridasse. Ligikaudu 1,2 miljardit eurot maksva 7,5 tonni kaaluva detektori Kennedy Kosmosekeskusesse transportimiseks pidid CERN’i teadlased paluma Ameerika õhujõudude abi. Ent isegi siis tekkis AMS-i mahutamisel C-5M Super Galaxy kaubalennukisse probleeme – töölised pidid tüki hiiglaslikust transpordikastist ära lõikama. Alfamagnetiline spektromeeter kinnitatakse Rahvusvahelise […]
ESO astronoomid avastasid planeedirikka planeedisüsteemi
Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomid leidsid HARPS instrumenti kasutades planeedisüsteemi, kus Päikese-sarnase tähe HD 10180 ümber tiirleb vähemalt viis planeeti, mil vihjeid leidub veel kahe olemasolust. HD 10180 asub Maast umbes 127 valgusaasta kaugusel ning on üks teadaolevast viieteistkümnest eksoplaneedisüsteemist, kus on rohkem kui kolm planeeti. Kui vaatlusi kinnitatakse, asub leitud süsteemis seitset planeeti, mis teeb sellest […]
Elektromagnetkiirguse voog võib viidata mustade aukude ühinemisele
Kanada ja Ameerika Ühendriikide astrofüüsikud on loonud uue mudeli tänu millele võivad astronoomid saada mustade aukude ühinemise täheldamiseks ning selle käigus tekkivate gravitatsioonilainete avastamiseks eelhoiatuse. Carlos Palenzuela, Luis Lehneri ja Steve Lieblingi loodud mudeli kohaselt kiirgavad mõlemad mustad augud vahetult enne ühinemist lisaks gravitatsioonilainete tekitamisele ka suhteliselt lineaarse elektromagnetkiirguse voo. Nendega kaasnevad aga hajutatumad kiirguspursked, […]
Gravitatsiooniline lääts muudab tumeenergia vähem müstiliseks
Astronoomid on kaugeid galaktikaid ‘galaktilise läätse’ abil vaadeldes leidnud viisi kosmose paisumist kiirendava tumeenergia olemuse paremaks mõistmiseks. Tavaline barüonaine, millest koosnevad näiteks tähed, planeedid ning elusloodus, moodustab universumi kogu energiast -ja massist vaid tühise protsendi. Tumeainet, mille olemasolu kinnitab selle gravitatsiooniline mõju, on tunduvalt rohkem. Kuid ligikaudu 72·% universumist näib koosnevat tumeenergiast, mille olemuse kohta […]
Hiidtähtedest ei pruugi tekkida vaid mustad augud
Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomid Ben Ritchie juhtimisel on Väga Suurt Teleskoopi (VLT) kasutades leidnud erilise neutrontähe, mis tekkis Päikesest vähemalt 40 korda suurema massiga tähest. Maast umbes 16,000 valgusaasta kaugusel asub peaaegu eranditult suurtest tähtedest koosnev täheparv Westerlund 1. Peaaegu iga seal leiduv täht on O -või B-tüüpi ehk Päikesest 10 kuni 40 korda raskem. Samuti […]
Topoloogilised isolaatorid astuvad sammu edasi
Sellel aastal ei ole tahkisefüüsikaga tegelevate teadlaste konverentsidel olnud enam peamiseks kõneaineks sugugi mitte grafeen vaid hoopiski topoloogilised isolaatorid. Seda ka väga heal põhjusel. Nimelt võivad need tulevikus elektroonikatööstuses tekitada samasuguse revolutsiooni kui grafeen. Kuigi nende nimes esineb sõna isoleeriv, ei ole topoloogilised isolaatorid tegelikult täies ulatuses isoleerivate omadustega, vaid nende pind juhib elektrit. Kuid […]
ESA avaldas orbitaaleksperimentide teekaardi
Euroopa Kosmoseagentuur avaldas sellel nädalal 2015. ja 2025. aastate vahel planeeritavate kosmosemissioonide -ning tehnoloogiate arendamise teekaardi. Kosmoloogia, osakestefüüsika ning astrofüüsika on järjest enam kokku sulandumas ning pelgalt maapealsetest eksperimentidest universumi mõistmiseks enam ei piisa. Seetõttu pöördutakse füüsika fundamentaalsetele küsimustele vastamiseks järjest enam kosmosemissioonide poole. Teadlased on sattunud justkui nõiaringi. Universumi struktuuri paremaks mõistmiseks on neil […]
Külmkapimagnetid asendavad tulevikuarvutite mälu?
Osaka ülikooli teadlasterühm on valmistanud külmkapimagnetitele sarnase materjali, mis võib hakata tulevikus asendama traditsioonilisi andmete talletamise seadmeid. Külmkapimagnetid ning enamik teisi magneteid, millega igapäevaelus kokku puututakse, on valmistatud keraamiliselt sulamist BaFe12O19. Igal aastal toodetakse materjali umbes 830,000 tonni. Vaatamata sellele, et need täiesti tavalised tunduvad, on seda tüüpi magnetid tegelikult üpris ebaharilikud. Nimelt kuuluvad need […]
Põrkuvad galaktikad
Kahe Maast umbes 62 miljoni valgusaasta kaugusel oleva galaktika kokkupõrge algas rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi. Aeglase kokkupõrke käigus on Antennae galaktikates tekkinud miljoneid tähti, millest suuremad on juba ammu supernoovana plahvatanud. Chandra röntgenkiirte teleskoobiga tehtud foto näitab suuri kuumi gaasipilvi, mis koosnevad osaliselt supernoovade plahvatustel tekkinud raskematest elementidest. Hapniku, raua, magneesiumi ning räniga […]
Jälgides reaalajas elektronide liikumist
Rahvusvahelisel töörühmal õnnestus ülilühikesi laserimpulsse kasutades esmakordselt uurida reaalajas krüptooni aatomite välimise elektronkihi elektronide liikumist. Kui vaadata traditsioonilise aatomi pilti õpikus, tundub see rahulik ja vaikne. Keskel asuva tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Tuuma ümber tiirlevaid elektrone näidatakse harilikult justkui Päikese ümber tiirlevaid planeete. Reaalsus on tunduvalt keerulisem. Elektronid ei käitu nagu miniatuursed planeedid, vaid […]
Uut tüüpi metamaterjalid säästavad valgust
Purdue ülikooli teadurid on leidnud viisi, kuidas vähendada metamaterjale läbiva valguse energiakadusid kuni 50 korda. Metamaterjalid astuvad oma olemuselt välja justkui ulmefilmidest. Nende murdumisindeks on alla ühe või isegi negatiivne. Looduses selliste optiliste omadustega materjale ei leidugi. Tavatingimustes võivad elektromagnetlained nagu valgus murduda tihedamasse keskkonda sattudes erinevate nurkade all ning kiirustega vaid pinna ristsirgest eemale. […]
Koroona massipurse tekitas geomagneetilise tormi
Esimesel augustil täheldas Solar Dynamics Observatory Päikese Maa-poolsel küljel äärmuslikke tingimusi. Toimus C3-klassi päikesepurse ehk protuberants, päikesetsunami, Päikese pinnalt tõusid mitmed ‘magnetniidid,’ ilmnesid mitmed raadiolainete pursked ning koroona massipurse. Pildil tähistavad erinevad värvid erinevaid pinnatemperatuure vahemikus ~1 kuni 2 miljonit kraadi Kelvini järgi. Päikesepurske ajal jahtuvad mõningad Päikese mõned regioonid maha, mil teised muutuvad tunduvalt […]
Osakestefüüsika kogu tulevik ühel slaidil
Kuus päeva kestnud Rahvusvahelisel Kõrgete Energiate Füüsika konverentsil esitletud ligi 10,000 slaidist leiavad mõningad ka tulevatel aastatel suuremat kõlapinda. CDF ja DZero esitletud Higgsi välistamise piirangud, esimesed Suure Hadronite Põrguti top kvargi kandidaadid ning MINOS-e eksperimendis ilmenud vahe neutriinode ja antineutriinode massis. Järgnevatel aastatel otsustatakse ka, milliseid uusi kiirendeid ehitama hakatakse ning siis on poliitikakujundajad […]
Päikese-sarnane täht pruuni kaaslasega
Päikese-sarnase tähe PZ Tel A ümber tiirleb 18 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel pruun kääbus PZ Tel B. Avastatud pruun kääbus on üks väheseid, mis on avastatud ematähele lähemal kui 30 AÜ-d. Pruunid kääbused on veidrad objektid, mis on oma temperatuuri ja massi poolest midagi tähe ning planeedi vahepealset. Need on jahedamad ja kergemad kui tähed, […]
Grafeenimullid matkivad ülitugevat magnetvälja
Plaattina peale kasvatud grafeenikiht avab tee viisile, kuidas igapäeva rakendustes kontrollida grafeeni elektroonilisi omadusi. Just siis kui oleks võinud juba arvata, et grafeeni võrratute omaduste loetelule võiks joone alla tõmmata, suutsid USA teadlased leida imematerjalil veel ühe uue omaduse. Omaduse, mis võiks eriti rõõmustada elektroonikaga tegelevaid insenere, kellele meeldib ülitugevate magnetväljadega mängida. Selgus, et grafeen […]
Marsi kivimid võivad endas peita varajaste eluvormide fossiile
Teadurid on kindlaks teinud regiooni, mis nende sõnul võib endas peita Marsi varase elu fossiile. Ühes Marsi orus asuvad iidsed kivimid on äravahetamiseni sarnased Austraalias asetseva regiooniga, kust on leitud Maa-pealse elu varaseimaid säilinud mineraliseerunud vorme. Töörühm, mille eesotsas on SETI (Search for Extraterrestial Intelligence Institute) teadlased, usub, et samasugused hüdrotermaalsed protsessid võisid säilitada elujälgi […]
Kosmosevärinad raputavad Maa magnetvälja
Teadlased on viite NASA THEMIS-e satelliiti kasutades avastanud kosmoseilma erilise vormi, millega võrreldes maavärinad sõna otseses mõttes kahvatuvad. Kolme aasta eest avastas THEMIS kosmosevärinate eelkäija, kui Maa magnetväli mitu miljonit kilomeetrit tunnis liikuva päikesetuule tõttu välja venitati. Vahetevahel muutub ‘saba’ nii pikaks, et ei pea enam pingele vastu ja pöördub järsult nagu pinge alt vabanenud […]
Täpsemalt kui Heisenberg·? – Ainult superpositsiooniga
Kahe Žürichi ülikooli teadlased on leidnud viisi Heisenbergi määramatuse printsiibist kõrvale hiilida võttes abiks teise intuitiivsust trotsiva kvantmaailma poolt võimaldatava abivahendi – kvantmälu. Kvantosakesi on raske hoomata, kuna kõiki nende omadusi ei saa lihtsalt korraga mõõta. Kindlad parameetrite paare nagu näiteks nende asukohta ja impulssi saab mõõta ainult nii täpselt, kui Heisenbergi määramatuse printsiip seda […]
Me teame, kus Higgsi ei ole
Pariisis toimuval osakestefüüsika konverentsil kinnitasid Fermilabi füüsikud, et nad ei ole Higgsi osakest veel leidnud, kuid töörühma edusammud võivad olla siiski piisavad, et Tevatroni kiirendit veel kolm aastat töös hoitaks. Nädal aega tagasi vallutasid interneti kuulujutud, mille kohaselt leidsid Fermi Rahvusliku Kiirendilaboratooriumi moodsa osakestefüüsika Püha Graali – Higgsi bosoni. Standardmudeli poolt ennustatava fundamentaalosakese, mida usutakse […]
Universumi suurim staar
Kui rääkida tähtedest, on kaalukaimaks näitajaks nende mass. Nüüd on astronoomid maailma võimsaimat maapealset teleskoopi kasutades reastanud seitse senituntud universumi suurimat tähehiiglast. Meie tähesüsteemi keskne täht on tavaline kollane kääbus. Arvatavasti põleb see veel neli miljardit aastat, pärast mida paisub see tublisti ja kahaneb seejärel valgeks kääbuseks. Maa protsessi käigus hävineb. Mida suurem täht aga […]
Otsides elektroni neljandat omadust
Paljud populaarsed füüsikateooriad nagu supersümmeetria ennustavad, et elektronidel on lisaks massile, laengule ja spinnile ka neljas omadus. Elektriline dipoolmoment. Elektronid on negatiivselt laetud elementaarosakesed. Ja need moodustavad aatomite ja ioonide ümber elektronkatteid. Sellise kirjelduse leiab elektronide kohta igast tänapäeva õpikust. Kui aga teadlastel Saksamaalt, Tšehhi vabariigist ja USA-st õnnestub Jülichi superarvuti JUROPA abil konstrueeritud uue […]
Prometheus tekitab hiiglaslikke lumepalle
Üks Saturni väiksemaid kuusid Prometheus tekitab gaasikera ümber tiireldes omaenda kaaslasi. Cassini satelliidi poolt tehtud pildid näitavad, et Prometheuse gravitatsioon häirib Saturni F-rõnga jääosakesi. Kui järgnenud säbarlainetus mööda rõngast levib, moodustuvad kuni 20 kilomeetrise diameetriga hiiglaslikud lumepallid. Mõningad nendest rebitakse järgnevate Prometheuse lähenemistel taas katki, kuid sellekuise ajakirja The Astrophysical Journal Letters ilmunud artikli kohaselt […]
Peaaegu nii kõva kui teras
Vene teadlased Siemens Corporate Technology’s kasutavad erilisi süsinik-nanoosakesi, et alumiiniumi omadusi paremaks muuta. Nad lisavad sellele jalgpallikujulisi fullereeni molekule, et saada materjale, mis on ligikaudu kolm korda tugevamad kui tavalised sulamid, ent kaaluvad seejuures tunduvalt vähem. Loe lisaks: Nanowerk
Tartu Ülikool üks maailma juhtivaid materjaliteaduse keskusi
ESI (Essential Science Indicators, toim.) andmebaasi juuli alguses avaldatud ülevaates mahub Tartu Ülikool materjaliteadustes mõjukuselt maailma esimese ühe protsendi hulka. Materjaliteadusega on Füüsika Instituudis (FI) tegeldud juba selle loomisest saadik. Ei ole võimalik uurida materjalide füüsikalisi omadusi neid ise tegemata. Alates Eesti taasiseseisvumisest on aga materjaliteaduslike uuringute osakaal järjepanu suurenenud. Eraldi struktuuriüksusena moodustati osakond 2008. […]
Merkuur on elavam kui varem arvatud
Merkuur üllatab võimsate magnettormide ning hiljutiste märkidega vulkaanilisest tegevusest Ajakirja Science 15. juulil ilmunud trio-vahearuannete kohaselt on Päikesesüsteemi kõige sisemine planeet on tunduvalt elavam, kui eelnevalt arvatud. Kui Nasa MESSENGERI nime kandev sond kolmandat korda 2009. aasta septembris Merkuurist mööda lendas, leidis see tõendeid, et planeedi magnettormid on tunduvalt intensiivsemad ja lühiajalisemad kui Maal. Samuti […]
Jupiteri suurune komeet
Komeedid ei pruugi olla ainsad pikkade ja helendavate sabadega taevakehad. Täht, mis on Maast 153 valgusaasta kaugusel puhub aeglaselt planeet HD 209458 atmosfääri minema. See aga annab Jupiterist veidi väiksemale planeedile samasuguse efekti. NASA Hubble’i teleskoobi vaatluste kohaselt tiirleb planeet tähele nii lähedal, et päikesetuul kannab aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel […]
Salapärane Higgs leitud·?- Mitte nii kiiresti
Osakestefüüsika kogukonnas on viimase aja põhiliseks jututeemaks saanud Padua ülikooli füüsiku blogipostitus, kus ta kirjutab, et on kuulnud kuulujutte kerge Higgsi osakese avastamisest Fermi Rahvusliku Kiirendi Laboratooriumis. Füüsik ja blogija Tommaso Dorigo postitas eelmisel neljapäeval sissekande “Kuulujutud kergest Higgsist,” kus ta väidab, et kuulis kahest sõltumatust allikast, et Tevatroni kiirendi kollektiiv avaldab lähiajal tõendid kerge […]
Päikesevarjutus kattis Vaikse Ookeani pimedusega
11.juulil Kuu poolt varjutatud Päike nähtuna Lihavõttesaarelt, 3700 kilomeetrit Tšiili rannikust läänes. Täielik päikesevarjutus kattis pühapäeval pimedusega ligi 11,000 kilomeetri laiuse ala.
…nad kutsusid seda Climategate’i* afääriks
I vaatus·: Toetuse tipul Aasta 2007. Värskelt on ilmunud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change, toim.) neljas kliimaraport ning BBC uuringu kohaselt arvab keskmiselt 79% küsitletutest 22 riigist, et globaalset soojenemist põhjustab eelkõige inimtegevus. Isegi arengumaades arvab napp enamus, et valitsused peaksid probleemi lahendamiseks midagi tegema. Vaimustus tipnes Nobeli rahupreemia andmisega ÜRO kliimapaneelile ning Al […]
Prootonite raadius arvatust väiksem – osakestefüüsika filosoofia muutumas
Max Plancki instituudi teadlased raputasid kolmapäeval subatomaarse-teooria maailma pommuudisega, et nähtava aine põhiline komponent, prooton, on arvatust tunduvalt väiksem. Algselt üritas 32 liikmeline Randolf Pohli juhitud töörühm vaid kinnitada ja täpsustada seda, mis oli teadusmaailmale juba tükk aega teada olnud – mõõta vesiniku abil prootoni raadiust. Aastakümneid on osakestefüüsikud kasutanud lihtsaimat aatomit selleks, et uurida […]
Jaapani labor leidis sondi asteroidiproovide-kapslist tillukesi osakesi
Jaapani kosmoseagentuur JAXA kinnitas eile, et selle teadlased leidsid eelmisel kuul Maale maandunud kosmosesondi Hayabusa kapslist tolmuterasid, mis võivad olla pärit asteroidilt. Pärast seitsme aasta ning viie miljardi kilomeetri pikkust kosmoserännakut maandus sondi kuumuskindel kapsel 13. juunil Austraalia tühermaale. Missiooni eesmärgiks oli koguda kaugelt asteroidilt tolmuterakesi, mille tähtsus oleks võrreldav NASA Stardusti projektiga, mil koguti […]
Standardmudel jääb kõigutamatuks – valgus keeldub ‘valesti’ käitumast
Füüsikud võivad nüüdseks ligi 100% kindlad olla, et valguseosakesed alluvad universumi moodustavate kahte tüüpi osakeste vahel tehtavale eristusele. Bosonite ja fermionite vahel olevat fundamentaalset erinevust on kaua aega eeldatud, ent pole kunagi täielikult tõestatud. Printsiip on üks peamine paljudest eeldusest, millele standardmudel ehk töötav reaalsuse üldistatud koopia rajaneb. Mudelit järgib terve põhivoolu füüsika ning on […]
Maa-sarnased planeedid on ematähtede raevu eest kaitstud
Astrobioloogide kartused M-tüüpi kääbustähtede ees võivad olla põhjendamatud, kuna planeedid on ootamatul kombel tõenäoliselt tapva radiatsiooni eest kaitstud. Enamik tähti Linnutee galaktikas ei ole sugugi mitte sellised nagu Päike, vaid tunduvalt külmemad, vägivaldsemad ning ettearvamatud. M-tüüpi kääbustähed saadavad tihti kosmosesse kõrge energiaga osakesi ja päikesepursked on sagedased. Kuna tähed ise on aga jahedamad, peavad potentsiaalselt […]
Kergeimatele aineosakestele seati massipiirang
Kasutades Sloani digitaalse taevauuringu kataloogi (SDSS) andmeid leidsid kosmoloogid, et neutriinode mass ei saa ületada 0,28 eV-d (elektronvolti, toim.), mis on suuruselt umbes üks miljardik vesiniku aatomi massist. Peaaegu olematu massiga elementaarosakesed ei reageeri tavalise ainega peaaegu üldse. Näiteks inimkeha läbivad sekundi murdosa jooksul miljardid neutriinod. Ent tõenäosus, et üks nendest osakestest keha aatomituumaga vastastikmõjusse […]
Astronoomid avastasid eksoplaneedil supertormi
Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) astronoomid leidsid Väga Suurt Teleskoopi kasutades esimest korda tõendeid Päikesesüsteemist väljaspool asuval planeedil möllavast supertormist. Teadlased ütlesid, et planeet HD209458b on väga sarnane Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteriga, ent tunduvalt kuumem. Süsinikmonooksiid (vingugaas, toim.) liigub pidevalt tohutul kiirusel planeedi kuumemalt, tähe pool olevalt küljelt, jahedamale. Astronoomid arvutasid vaatluste käigus ka ühe teise “esimese” […]
Maa sisemusest pärinenud neutriinod võivad aidata mõista geoloogia sügavaimaid küsimusi
Gran Sasso rahvusvaheline töörühm avastas Maa sügavustest pärinenud subatomaarsed osakesed ning loodavad, et leiud aitavad geoloogidel mõista, kuidas planeedi sügavuses tekkiv energia mõjutab maavärinate ning vulkaanipursete esinemist. Maailma suurim tuumareaktor on ilmselt Maakera ise, mille kütuseks on uraan ning toorium. Ent siiski pole tänaseni täielikult selge, kui suurt rolli pidevalt lagunevad radioaktiivsed elemendid Maa kütmises […]
ISS-i meeskond pildistas kosmosest virmalisi
Rahvusvahelise Kosmosejaama meeskonna tehtud pilt virmalistest, mille põhjustas arvatavasti 24. mail toimunud Päikese koroona materjali purse. ISS asus foto tegemise ajal India Ookeani lõuna osa kohal. Kuigi harilikult on virmalised näha ainult pooluste lähedal, võivad tugevamad Maa magnetvälja mõjutavad magnettormid neid ekvaatori poole nihutada. Virmalised tekivad, kui päikesetuule ioonid põrkuvad ülaatmosfääris olevate hapniku -ja lämmastiku […]
ITER otsib endiselt raha – ja heakskiitu
ITERi katselise termotuumareaktori projekti juhtivkogu lasi taas käest võimaluse 16 miljardit eurot maksva projekti heakskiitmiseks. Hiinas, Suzou linnas 16. ja. 17. juunil toimunud kohtumisel esitleti detailide rohket dokumenti, mis kirjeldas reaktori lõplikku disaini, ehitamise ajagraafikut ning maksumust.. Samas seati Euroopa Liidule lõpptähtaeg juuli viimaseks nädalaks, mil viimane peaks oma finantsraskused lahendama. EL katab reaktori maksumusest […]
Ülejahutatud vihmapiisad ja reaktiivlennukid
Pilvekihte läbivad turbopropeller -ning reaktiivlennukid tekitavad teatud atmosfääritingimuste puhul ootamatuid lokaalseid lume -ja vihmasadusid. Nähtusega kaasnevad ka müstilistena tunduvate aukude teke. Turbopropeller lennuki labade otsad põhjustavad õhu kiiret paisumist, mistõttu keskkonna temperatuur langeb ning ülejahutatud veepiisad külmuvad. Külmunud veepiisad sajavad alla kas vihma või lumena. Reaktiivlennukid tekitavad õhu paisumisel tekkiva efekti, kui õhk ise on […]
Ränist nanosfäärid seavad kõvaketaste mahule uued piirid
MAFIN-i projektis osalenud teadlased saavutasid tillukeste nanosfääride abil andmete salvestamistiheduseks rekordilised 1000 GB ruuttolli kohta. Esimestest arvutitest saadik on võimalused andmete talletamiseks kasvanud lausa eksponentsiaalselt – tänaseks on tavatarbijatele kätte saadavad 1 TB (terabaidise) mäluga arvutid. Ja Western Digital teatas eelmise aasta novembris, et on loonud 2TB mahuga kõvaketta. Võib tunduda, et arengul piire ei […]
GOES-15 röntgenkiirte kaamera sai ‘käe valgeks’
Esimene 2.juunil GOES-15 SXI (Solar X-ray Imager) instrumendiga Päikesest tehtud pilt põhjustas NASA peakorteris aplausitormi. NASA ja USA Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni (NOAA) teadlased üritasid Geostatsionaarsel Orbiidil Töötava Keskkonna Satelliidi (GOES-i) röntgenkiirte kaamera täit funktsionaalsust saavutada juba hetkest, mil satelliit 20.märtsil geostatsionaarse orbiidi saavutas. Loe uudist PhysOrg-ist Vii end kurssi NASA GOES-i projektiga
Jaapani kosmosepuri avanes edukalt
Jaapani teadlased ütlesid reedel, et nende tuulelohekujulise “kosmosejahi” Ikarose puri avanes ilma probleemideta. H-IIA rakett viis kettakujulise satelliidi külge kinnitatud 200 ruutmeetri suurune membraani orbiidile mai keskpaigas. Missiooni eesmärgiks on näidata,et päikesevalgusel on piisavalt suurt tõukejõud, et seda tuleviku kosmosesõidukite liikuma panemiseks kasutada. Nimelt on Ikaros esimene satelliit, mis kasutab avakosmoses täielikult raketikütuse vaba tehnoloogiat. […]
Tumeainet võib-olla mitut eri sorti
USA teadlased on välja töötanud teooria, mille kohaselt lahendaks erinevate tumeainet otsivate eksperimentide vahelised vastuolud see, kui tumeaine koosneks kahte eri tüüpi osakestest. Kaks aastat tagasi leidis PAMELA satelliidi töörühm ühe kaalukaima tõendi tumeaine, mida arvatakse moodustavat 80·% kogu universumi ainest, olemasolust. PAMELA abil avastati külluslikult kosmilisi anti-elektrone ehk positrone, mida arvatakse tekkivat, kui tumeaine […]
Alpide liustikud ei hääbu vaid inimtegevuse tõttu
Looduslikud kliimatsüklid on Alpide jääkatte vähenemises mänginud suurt rolli. Alpide suurim liustik Valais’s on 20. sajandi jooksul muutunud rohkem kui kahe kilomeetri võrra lühemaks ning ka Šveitsi 1,500 väiksema liustikuga ei ole asjalood paremad. Liustike hääbumine ei ole aga hiljutise uurimuse kohaselt pelgalt inimtegevuse tulemus, lisanduvad looduslikud kliimamuutused. Tulemus kehtib tõenäoliselt ka maailma ülejäänud liustike […]
Mart Noorma ehk see on väga võimalik!
Bussi krabisevast kõlarist hakkab kostuma 90ndate aastate keskpaiga kantrihitt “Everything is possible*.” Bussijuht lisab gaasi. Umbes 43 minuti pärast kuulen ma sedasama LoTe õppeprodekaani Mart Noorma käest Eesti oma satelliidi kohta. Ja selle kohta, et kaheksanda klassi õpilastele on võimalik pelgalt mõne kätepaari abil seletada ära miljonite kilomeetrite kaugusel oleva tähe olemus. Tuleb lihtsalt veidi […]
Soojem kliima võib Läänemere soolasemaks muuta
Teadlased on kaua aega uskunud, et soojem kliima suurendab Läänemerre suunduvate jõgede veehulka, muutes sellega merd magedamaks, kuid Göteborgi ülikooli uurimus näitab, et viimase 500 aasta jooksul on see Läänemerd hoopis vastupidiselt mõjutanud. Läänemeri on noor ja suhteliselt vähe soolane ning seetõttu on mereökosüsteem unikaalne ja äärmiselt tundlik, sisaldades nii mere -kui ka magevee liike. […]
Standardmudeli ‘kameeleon’ tabati kujumuutuselt – neutriinodel siiski on mass?
OPERA eksperimendi teadlased Itaalia Rahvusliku Tuumafüüsika Instituudi (INFN) Gran Sasso laboratooriumis teatasid esmaspäeval, et nad leidsid 730 km kaugusel asuvast Cerni kiirendist tulnud müü-neutriinode kiiresesmakordselt tau-neutriino Neutriinode mõistatus algas Nobeli preemia väärilise eksperimendiga, mille viis läbi USA teadlane Ray Davis 1960. aastatel. Davis märkas, et Maad tabab märksa vähem Päikeselt pärinevaid neutriinosid, kui toonased mudelid […]
Operatsioon “Top Kill” ebaõnnestus – USA suurim naftakatastroof kogub hoogu
Naftagigandi BP esindaja tunnistas laupäeval, et hiljutine Mehhiko lahe naftalekke peatamise katse ebaõnnestus. USA ajaloo suurim naftakatastroof algas 20. aprillil, kui puurimisplatvorm Deepwater Horizon plahvatas ning rusud merepõhja uppusid, tappes seejuures üksteist inimest. Iga päev on merre voolanud erinevate hinnangute kohaselt 12-19,000 barrelit toornaftat. BP on üritanud kohalikele ning valitsusele kinnitada, et ta teeb kõik […]
Kvantfotoelemendid võivad seatud efektiivsusepiirangutest mööda hiilida
Veidrasse kvantolekusse viidud aatomid võivad päikesepatareides päikesevalgust tunduvalt efektiivsemalt elektrienergiaks muuta, kui varasemalt arvatud. Termodünaamika seadused seavad päikespatareide maksimaalsele efektiivsusele piiri umbes 80·% läheduses, ütles töö autor Marlan Scully, Princetoni ülikoolist. Ent antud hinnang ei võta arvesse teatud kvantefekte. Scully poolt loodud uus mudel näitab, et energiaefektiivsust saab sõltuvalt süsteemi omadustest isegi kõrgemaks ajada. “Ma […]
Massiivsete mustade aukude ja kerasparvede salasuhted
Saksamaa ja USA astronoomid on avastanud veidra vihje, mis võib aidata mõista, kuidas galaktikad moodustuvad ja arenevad. Enamike suurte galaktikate, kaasa arvatud Linnutee, keskmes asub supermassiivse must auk. Samuti sisaldavad galaktikad kerasparvi, mis koosnevad tihedalt koos olevatest äärmiselt vanadest tähtedest. Siiski asuvad sellised kerasparved galaktika keskmest kaugel, seega oli nende vahelise korrelatsiooni avastamine võrreldav üllatusega, […]
Jaapani kosmosejaht asub Veenuse poole purjetama
Reede varahommikul viis Jaapani rakett orbiidile Veenusele suunduva sondi ja kolmnurgakujulise kosmosejahi, mis kasutab energia saamiseks ainult Päikese energiat. Unikaalse kosmoselaeva orbiidile viinud rakett H-IIA startis Jaapani Tangeshima kosmodroomilt kell 6·:58 kohaliku aja järgi pärast kolme päevast halva ilma tõttu stardi edasilükkamist. Raketi tootnud firma Mitshubishi Heavy Industries’i projektijuhi Teruaki Kawai sõnul oli tegu peaaegu […]
Samm universumi põhjuslikkuse mõistmisele lähemale – aine ja antiaine sümmeetria rikutud
Fermilabi Tevatroni kiirendis toimunud prooton-antiprooton kokkupõrkes tekkis vabanenud energia tagajärjel harilikku ainet 1·% võrra rohkem kui antiainet. Kui aine ja antiaine osakesed kõrgetel energiatel kokku põrkavad, vabaneb puhas energia, millest tekivad uued osakesed ja antiosakesed. Igapäev vaatlevad Fermilabi teadlased sadu miljoneid selliseid kokkupõrkeid. Sarnased universumi algusaegadel aset leidnud sündmused oleksid pidanud tootma ainet ja antiainet […]
Läätsetud mikroläätsed püüavad kulla ja kvanttäppide abil infrapunakiirgust
Nanotehnoloogiat kasutavad kullaga kaetud mikroläätsed parandavad infrapunakiirguse salvestamissignaali kuni 20 korda seejuures taustamüra suurendamata. Rensselaneri Polütehnilise Instituudi teadurid on loonud uued nanotehnoloogia-põhised mikroläätsed, mis kasutavad kulda, et infrapuna pildisalvestust võrreldes praeguse tehnikaga tunduvalt parandada. Uuendused võivad viia uue generatsiooni ülivõimsate satelliidikaamerate ning öönägemisseadmeteni. Kasutades kulla nanoskaalal ilmnevaid erilisi omadusi õnnestus teadlastel pigistada valgus detektori pinnal […]
Osakeste jaht LHC-s kogub hoogu
Hiljuti Charm ja Strange-Beauty (Võlu ja Veidra-Ilu) osakestepaari avastanud Suur Hadronite Põrguti võib hakata veelgi eksootilisemaid osakesi hakata otsima juba selle suve lõpul. Kahte 3,5 TeV (teraelektronvoldi) suuruse energiaga prootonikiirt põrgutava masina abil on alates 2009. novembrist tänaseks registreeritud juba rohkem kui pool miljardit kokkupõrke sündmust. Teadlased loodavad peaeesmärgiks peetava Higgsi bosoni, mida ennustatakse eksisteerivat […]
Marianne Heida ehk võrratuteks avastusteks ei pea tingimata professor olema
Sõnadega “Me oleme ühe veidra röntgenkiirte allika leidnud,” alustab Marianne Heida oma artiklit värskelt ilmunud ajakirjas The Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Tõenäosus, et tegu on supermassiivse galaktikast välja lendava musta auguga, on üpris suur. Veidi väiksem on tõenäosus, et ühe sellise otsa võiks komistada bakalauruse tööd tegev tudeng. Vahetevahel veab. Jaan-Juhan Oidermaa: […]
Venemaa ja Itaalia plaanivad MIT abiga katselise termotuumareaktori ehitust
Massachusettsi tehnikaülikooli poolt juhitud Ignitor-reaktori projektist võib sündida esimene termotuumareaktor, mis ületab kriitilise plasma süütepunkti. Venemaa ja Itaalia on sõlminud koostöö lepingu Moskva lähedale uue termotuumareaktori ehitamiseks. Ignitorist võib saada esimene reaktor, mis saavutab süütepunkti, kus termotuumareaktsioon muutub isemajandavaks, selle asemel, et reaktsiooni käigus hoidmiseks väljast poolt pidevalt uut energiat nõuda. Reaktori disainis MIT füüsikaprofessor […]
Müstiliste kvantjõudude arvutamine lihtsustus
MIT teadlased on leidnud viisi, kuidas Casimiri jõud tõukuvaks muuta, mis pakub lahendust mikromasinate osade teineteise külge kleepumise vältimiseks. 1948. aastal avastatud Casimiri jõud on olemuselt keerukad kvantjõud, mis mõjutavad ainult teineteisele väga lähedal olevate objektide puhul. Nad on niivõrd väiksed, et insenerid on neid saanud viimase 60 aasta jooksul saanud ignoreerida. Paraku on elektromehaaniliste […]
Uus maailmarekord ajamõõtmise täpsuses
Teadlased Berliini Max Borni nimelise mittelineaarse optika ja lühikese aja spektroskoopia instituudis (MBI) on mõõtnud aega täpsusega 12 attosekundit (1.2 x 10-17 s,) mis tähendab uut maailmarekordit lühimas kontrollitavas ajaskaalas. Tänapäeva laserid suudavad tekitada kuni 100 attosekundi pikkuseid valgusimpulsse, millele ei ole kompromissitult ülilühikeste ajavahemike mõõtmisel vastast, kuna kasutavad mõõtmisteks valgust ennast. Nimelt on valgus […]
Astronoomid avastasid galaktikast välja lennutatava supermassiivse musta augu
Astronoomid on leidnud arvatava supermassiivse musta augu, mis suurel kiirusel kaugest galaktikast välja lendab. Utrechti Ülikooli tudeng Marianne Heida avastas oma viimase bakalauruse kraadi saamiseks tehtava projekti käigus veidra tähe, rohkem kui 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas. Avastuse tegemiseks pidi ta kõrvutama sadu tuhandeid juhuslikult valitud röntgenkiirguse allikaid miljonite galaktikate positsioonidega. Tavaliselt sisaldab iga […]
Euroopa Füüsika Selts arutles seltsi tulevikustrateegia üle
19.-20. märtsil toimunud Euroopa Füüsika Seltsi (EPS) kohtumisel tutvustati tulevikustrateegia üle diskussiooni algatamiseks EPS täidesaatva komitee ning EPS suurimate liikmesseltside (IoP ja DPG, JJ.O.) koostatud kahte uue strateegia väljatöötamise kavandit. EPS on viimase 40 aasta jooksul teinud tõsist tööd, et julgustada Euroopa füüsika kogukonnas informatsiooni vahetust ning sidemete tugevdamist. Samuti on see end läbi teaduslike […]
Lekitatud helilindid paljastavad Kopenhaageni kliimakonverentsi dramaatilise viimase vaatuse
Saksa ajakiri Der Spiegel avaldas lekitatud helilintide väljavõtted, mis paljastavad Euroopa ja USA riigijuhtide kokkupõrked India ja Hiina osapooltega ÜRO läbikukkunud kliimakonverentsi viimastel tundidel. Reede hommik. Suletud uste taga toimuva kohtumisel osalevad 25 riigijuhti olid äsja saanud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist piirava lepingu mustandi. Määramata olid veel 2020. ja 2050. aastaks seatavate emissioonide vähendamise täpsed protsendid. Konverentsi […]
NASA saadab septembris Rahvusvahelisse kosmosejaama “R2(D2)”
Astronaudid Rahvusvahelises kosmosejaamas saavad varsti endale uue kaastöölise – ja see ei olegi inimene. Tegu on hoopis ühejalalise humanoidrobotiga. Selle aasta septembris saadetakse Discovery kosmosesüstikuga ISS-i Robonaut 2 ehk lühidalt “R2,” millest saab esimene kosmosesse reisinud ning seal töötav humanoid robot. Robonaut 2 töötasid välja NASA ning General Motors ning näeb natukene Tähesõdade C-3PO moodi […]
Teadlased isoleerisid esimest korda ühesuguse spinniga positrooniumi aatomid
Puhastatud positroonium aitab ehitada gammakiirte lasereid ja toob termotuumaenergia sammukese lähemale. Positroonium meenutab oma olemuselt vesinikku aatomit, ainult, et prootoni ja elektroni asemel tiirlevad teineteise ümber hoopis elektron ja positron. Kuna ühe osapoole näol on tegemist eksootilise aineosakesega, on süsteemi eluiga äärmiselt lühike. Kolm aastat tagasi õnnestus California ülikooli teadlastel luua täiesti uus aine – […]
Anu Reinart: sihikindel täht Tõravere taevas
Anu Reinart on nüüdseks olnud Tartu Observatooriumi direktor juba peaaegu kuu aega. Ja tal on kindel siht ja nägemus. Selles veendusin ma niipea, kui ma mõni kuu varem tema kabinetti astusin – iga võimalikku lauapinda katsid observatooriumi peahoone juurdeehitus -ning renoveerimistöödekavandid. Fantastilise innuga asus ta kohe seletama, mis ja kuidas uuendatud hoones paiknema hakkab. Siiski […]
Austraalia laseritehnoloogia tooks tuumaenergeetikasse revolutsiooni maailma julgeoleku riskiga
Umbes 30 aastat tagasi üritasid tosin riiki, sealhulgas USA, Suurbritannia, LAV ja Jaapan, luua lasereid kasutavat tehnoloogiat uraani isotoopide eraldamiseks. Kõik toonased katsed ebaõnnestusid hoolimata miljardite dollarite suurustest investeeringutest ning suurtest inimressurssidest. Nüüd on aga Austraalia teadlased General Electric’u abiga valmis 2012. aasta alguseks ehitama esimest selletaolist kommerts-rikastamistehast, niipea kui Rahvusliku tuumaenergia komisjon selleks loa […]
NASA kosmoseprogramm lubab inimese Marsile viia 2030. aastate keskpaigaks.
Obama värskenduskuuri läbinud kosmoseprogramm lõi kriitikute vahele kiilu, kuid inimesi lähimatel aastakümnel Kuule siiski ei vii. Üleile Kennedy Kosmosekeskusesse lennanud Barack Obama üritas oma kriitikutega suhteid siluda, tehes oma algsetes plaanides mõningaid järeleandmisi ning lubas, et Marss jääb NASA prioriteediks. “Aastaks 2025 peaks olema valmis pikkadeks kosmoselendudeks mõeldud kosmoselaev, mis võimaldaks astronaute Kuust kaugemale saata,” […]
Tabamatu soojus muudab tuleviku kliimamustrid määramatuks
Rohkem kui pool Maani jõudvast Päikese soojuskiirgusest kaob pärast atmosfääri sisenemist piiratud võimalustega satelliitide ning ookeanivaatlusplatvormide tõttu jäljetult, mis toob ebakindluse tuleviku kliimamuutuste ennustamisse. Boulderi rahvusliku atmosfääriuurimiskeskuse (NCAR) teadlased hoiatavad, et praegused satelliitsensorid, ookeaniplatvormid ning teised vaatlusvahendid ei pruugi olla piisavad kogu kliimasüsteemi jälgimiseks. Maani jõudev soojuskiirgus võib talletuda ookeanisügavustesse või mujale, kus selle avastamine […]
Tartu plasmafüüsikud aitavad Läänemerd päästa
PlasTEP-i projektis osalev Füüsika Instituudi gaaslahenduslabor üritab koos viieteistkümne välispartneriga luua plasmal baseeruva tehnoloogia prototüübid, mis tulevikus aitaksid vähendada Läänemere ümbruse vee -ning õhusaastet. Umbes kolm aastat tagasi otsisid PlasTEP-i programmi eestvedajad endale Eestist seoses kavandatava projektiga partnereid. Gaaslahenduslaboril oli aga reaalne kogemus saasteühendite eemaldamise osas olemas ning nende hiljutise uurimistöö temaatika ühildus projektiga ideaalselt. […]
Viirustega vesinikku tootma?
MIT teadlased on leidnud uue viisi, kuidas imiteerida taimede poolt kasutatavat vee molekuli lõhustamisprotsessi, et seda tulevikus energiaallikana kasutada. Vesiniku vee molekulist kätte saamine on üks võimalus, kuidas päikeseenergiat efektiivselt ära kasutada. Kuna Päike alati ei paista, pakuvad vesiniku alusel kütuseelemendid või vedelad kütused võimalust, kuidas ka pilvise ilmaga rohelist energiat tarbida. Teised teadlased on […]
Elu Titanil oleks haisev ja plahvatusohtlik
Ekstreemsed miinuskraadid ning päikesevalguse vähesus sunniks elumolekule Titanil võtma märksa ebatavalisemaid vorme kui Kuldtsoonis. Saturni suurim kaaslane Titan on Maast äärmiselt erinev, ent siiski peetakse seda üheks potentsiaalseks paigaks, kus lisaks Maale võib Päikesesüsteemis elu leiduda. Kuu paksu ja oranži atmosfääri moodustab peamiselt lämmastik.Kuna Titan on Päikesest umbes kümme korda kaugemal kui Maa, valitseb seal […]
Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele
Kosmos. Sadu valgusaastaid Päikesest. Pruuni kääbuse ümber tiirleb midagi, mis heidab kinda tänapäeval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Mis peamine – teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas müstilist objekti kutsuda. Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil ning abiprofessor Kevin Luhmanil ei tulnud ilmselt alguses mõttessegi, et nende uurimus võib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides Sõnni tähtkuju […]
Mendeljevi tabeli puuduv 117. element lõpuks leitud
USA ning Vene füüsikud on loonud üliraske 117. elemendi, mis täidab lünga seni vaadeldud elementide vahel. Avastatud elemendi eluiga kinnitab teooriaid, mis ennustavad, et ülirasked elemendid asuvad koos oma isotoopidega nn. stabiilsuse saarel. Teadlaste töörühm sünteesis uue elemendi liites oma vahel kaltsiumi ning haruldase raske elemendi berkeeliumi. Sellekohane uurimistöö avaldatakse järgmises ajakirja Physical Review Letters […]
Cryosat-2 hakkab kosmosest sääski otsima
Neljapäeval Baikonauri kosmodroomilt orbiidile saadetava Cryosat-2 satelliidi tööülesannete hulka kuuluvad lisaks pooluste aladel tehtavatele jääpaksuse mõõtmistele ka hüdroloogiauuringud ning intrigeerivalt Aafrika malaariapuhangutele lahenduse leidmine. ESA on avalikustanud kaardi piirkondadega, kus Cryosat mõõtmisi sooritab. Ootuspäraselt moodustavad suurima osa neist Antarktika ja Arktika jääkilbi mõõtmised. Kuna satelliit on varustatud radari-altimeetria aparatuuriga on sooritatavad mõõtmised äärmiselt täpsed ning […]
Reis Marsile ja tagasi Moskva tagahoovis
Selle aasta suvel alustavad kuus kosmonauti Moskva Biomeediliste Probleemide instituudis (IBMP) 520 päevast reisi Punasele planeedile ja tagasi seejuures tegelikkuses Maalt lahkumata. Kahest eurooplasest, neljast venelasest ja ühest hiinlasest koosnev meeskond alustab sellel suvel Mars500 projekti raames Moskvas asuvas Biomeediliste Probleemide instituudis teekonda Marsile. Selleks ajaks sõelutakse hetkel programmis osalevast neljast eurooplasest välja kaks, kes […]
ITER: katseline termotuumareaktor valmib ‘kõigest’ veidi vähem kui 10 aasta pärast
Vanemad füüsikud mäletavad, et ITER-i või selle sarnase võimsusega termotuumareaktori ehitamine on olnud alati 20 aasta kaugusel, veebruari lõpus lükati praegust tähtaega taas kümne kuu võrra edasi. Samal ajal on hakatud kahtlema ühe reaktori kütuse komponendi – triitiumi – jätkuvuses tuleviku kommertselektrijaamade jaoks. Uute plaanide kohaselt peaks ITER termotuumareaktor tööle hakkama novembris 2019, ent uus […]