Ekstreemsed miinuskraadid ning päikesevalguse vähesus sunniks elumolekule Titanil võtma märksa ebatavalisemaid vorme kui Kuldtsoonis.
Saturni suurim kaaslane Titan on Maast äärmiselt erinev, ent siiski peetakse seda üheks potentsiaalseks paigaks, kus lisaks Maale võib Päikesesüsteemis elu leiduda. Kuu paksu ja oranži atmosfääri moodustab peamiselt lämmastik.Kuna Titan on Päikesest umbes kümme korda kaugemal kui Maa, valitseb seal pidevalt umbes 180 C pakane. Sellisel temperatuuril on vesi alaliselt külmunud olekus. Siiski näitas Cassini/Huygens missioon, et Titanil leidub küllaldaselt vedelas olekus järvi, mis koosnevad metaanist ning etaanist. Viimased võiksid mõnede teadlaste arvates olla pelgupaigaks alternatiivsematele eluvormidele, kui me igapäevaelus harjunud oleme.
Kunstniku nägemus Titani etaani ja metaani järvedest. Foto: Karl Kofoed
Selleks, et uurida, milline elu kaugel kuul olla võiks katsetab William Bains, MIT ja Cambridge ülikooli biokeemik, koos oma kolleegidega, millised ained metaanis ja etaanis lahustuvad. Lisaks kasutavad nad arvutisimulatsioone, et ennustada, millised biokeemilised mustrid Titanil kehtida võiksid. “Ma võtsin Titani üpris ekstreemse keskkonna aluseks, kus Maa biokeemia selgelt ei tööta. Elu igal pool mujal võib olla nii radikaalselt erinev, et võib pea ringi käima võtta,” ütles Bains.
Nii võiks näiteks vee asemel olla elu peamiseks komponendiks hoopis vedel metaan, väidab biokeemik. Selline olend ei saaks Maa peal ellu jääda, kuna metaan on gaasilises olekus. “Nende veri hakkaks koheselt keema ning seejärel vabastaks endast kemikaalidepilve, millest enamik on mürgised,” kommenteeris Bains. Ent metaani lahustamisvõime on piiratud ning sõltub suuresti lahustatavate elementide molaarmassist. Välja arvatud paar erandit, on rohkema kui kuue vesinikust raskema aatomiga molekulid metaanis lahustamatud. Seega koosneks vedelal metaanil baseeruv metabolismitsükkel väiksematest molekulidest kui Maa biokeemia, mis kasutab keskmiselt kümne raske aatomiga mooduleid. Üleüldse saab Maal elu poolt kasutatavatest elementidest nagu süsinik, lämmastik, hapnik, väävel ja fosfor ehitada vaid umbes 3400 stabiilset molekuli.
Kuna aga Titani biokeemia on veelgi piiratum, peab arvestama ka võimalust, et elu kasutab märksa teistsuguseid keemilisi sidemeid ning elemente kui Maal.Selle asemel, et kasutada molekulide ehitamiseks süsinikku võib Titani elu aluseks olla räni. Kuigi see element on suhteliselt paindlik ning on võimeline üpris paljude elementidega sidemeid moodustama, on suur osa nendest sidemetest ebastabiilsed. Näiteks mõned komponendid süttiksid Maa atmosfääris iseeneslikult. Titani kauguse tõttu Päikesest on ka energia määrav faktor, seega oleks kiiresti liikuvad organismid Titanil välistatud.
Nii või teisiti ei tea teadlased, kas maaväline elu Titanil või kuskil mujal universumis üleüldse eksisteeribki. Bainsi sõnul on siiski kasulik mõnedele nendele küsimustele kasulik vastust otsida, et me teaksime mida otsida ning seeläbi mõista tingimusi, mis eluks vajalikud on.
NASA teadlaste radari abil tehtud rekonstruktsioon Titani pinnast
Allikad:
Alphagalileo: “Life on Titan: stand well back and hold your nose.”
SPACE.com: “Alien life on Titan would stink.”