Osakestefüüsika kogukonnas on viimase aja põhiliseks jututeemaks saanud Padua ülikooli füüsiku blogipostitus, kus ta kirjutab, et on kuulnud kuulujutte kerge Higgsi osakese avastamisest Fermi Rahvusliku Kiirendi Laboratooriumis.
Füüsik ja blogija Tommaso Dorigo postitas eelmisel neljapäeval sissekande “Kuulujutud kergest Higgsist,” kus ta väidab, et kuulis kahest sõltumatust allikast, et Tevatroni kiirendi kollektiiv avaldab lähiajal tõendid kerge Higgsi bosoni signaalist. 
[/caption] Dorigo sõnade kohaselt kuulis ta “võimalikust ‘kolme-sigma’ Higgsi efektist,” kuid rõhutab, et teised ei ole nii julgeid avaldusi teinud, vaid räägivad lihtsalt ootamatutest tulemustest. Suurbritannia ajaleht Daily Telegraph kuulutas aga kiiresti, et Tevatroni kiirendi on juba Higgsi leidnud. Seega on kindel, mida praegu “avastusest” arvata. Hetkel on tegu vaid kuulujutuga, mis pärineb töörühmalt, mis väidab, et neil on veenvaid tõendeid Higgsi bosoni avastamisest.
Kahe aasta pärast erru saadetav Tevatroni, maailma võimsuselt teise, osakestekiirendi tööd jätkab Suur Hadronite Põrguti (LHC), kuid ameeriklased ihkavad Higgsi avastamise aud siiski endale. LHC põhieesmärgiks aga ongi just Higgsi osakese, mis annab kõigele muule massi, olemasolu kontrollimine. Kui Higgsi ei leita, on osakestefüüsika standardmudel vale ning universumi protsesside mõistmiseks tuleb appi võtta eksootilisemad teooriad.
Paljude füüsikute jaoks oleks aga just selline variant meeli erutav, kuna kui seda ei leita, on tegu revolutsioonilise avastusega. Ning millisele teadlasele ei meeldi midagi ootamatut avastada·? “Tegelikult ei ole ma suur Higgsi fänn, aga midagi peab elektromagnetjõu nõrgast jõust tavaelus valitsevate energiate tasemel niivõrd erinevaks muutma,” ütles Jon Butterworth, LHC ATLAS detektori juures töötav füüsik Discovery News-ile.
Nii-või-teisiti on kuulujutud kahe võistleva kõrgete energiatega opereerivate osakestekiirendite puhul kerged tulema. “Leidub mitmesuguseid erinevaid kuulujutte. Kui need ei ole kohvimasina juures, kuuled sa neid Twitteris,” ütles Butterworth.
Seega tuleb igasuguseid Higgsi bosoni kohta käivaid kuulujutte ettevaatlikult suhtuda. “Kuulujutte saab igaüks levitada. Viis, kuidas me tavaliselt asju ajame kaitseb inimesi taustamüra eest. Kui me tooks kõik huvitavana näivad avastused avalikuse ette, oleksid inimesed paar päeva põnevil, kuni järgnevad tulemused väidavad meile midagi risti-vastupidist,” lisas ta.
Telegraphi artiklis kõmu tekitanud “kolme-sigma sündmused juhtuvad aeg-ajalt ikka, eriti, kui uuritav andmetehulk on suur. Muidugi võib see ka reaalne leid olla,” ütles Sean Caroll, Caltechi füüsika osakonnast. Kolm-sigma vihjab antud tulemuse statistilisele tõenäosusele, milleks antud juhul oli 99,7·%. Kuid hetkel on ikkagi 0,3·% suurune võimalus, et leid on vale.
“Kolm sigmat ei nähta avastusena, vaid annaks lihtsalt tugevalt märku Higgsi olemasolust. Tegelikult kvalifitseeritakse alles viis-sigmat avastusena,” kinnitas Butterworth. Statistiliselt on kolm sigma võrdne 1350 defektiga miljonist võimalusest, kuid lisaks sellele võib kolm-sigma sündmus juba iseenesest liialdatud olla.
Ka Caroll soovitas Dorigo postitusse ettevaatlikult suhtuda·: “Ma ootaks ära, kuni tuleb mõni kindel avaldus, mitte mõni interneti kuulujutt.” Tevatroni töörühma avaldus võib tulla Rahvusvahelisel Kõrgete Energiate Füüsika Konverentsil 22. juulil Pariisis.
Dorigo arvab aga ise, et sellised kuulujutud teevad osakestefüüsikale head, kuna julgustavad teadlasi oma pähklikoorest välja tulema, lisaks võib keegi teatele reageerides kommentaarides kirjutada, mis tegelikult toimub.
Leave a Reply