• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Merkuur on elavam kui varem arvatud

15.07.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa 2 Comments

Merkuur üllatab võimsate magnettormide ning hiljutiste märkidega vulkaanilisest tegevusest

Ajakirja Science 15. juulil ilmunud trio-vahearuannete kohaselt on Päikesesüsteemi kõige sisemine planeet on tunduvalt elavam, kui eelnevalt arvatud. Kui Nasa MESSENGERI nime kandev sond kolmandat korda 2009. aasta septembris Merkuurist mööda lendas, leidis see tõendeid, et planeedi magnettormid on tunduvalt intensiivsemad ja lühiajalisemad kui Maal.

Esimesel MESSENGERi möödalennul Merkuurist tehtud pilt. Foto: NASA Goddardi-nimeline kosmosekeskus

Samuti kirjeldab artikkel, et Merkuur on olnud vulkaaniliselt aktiivne miljard aastat tagasi, tunduvalt hiljutisemalt kui teadlased seni arvanud on.

Messengeri septembrikuisel möödalennul vaatlesid astronoomid esimest korda, kuidas magnetiline energia Merkuuri magneetosfääris kasvab. Magnetilised jõujooned moodustavad planeedi Päikesele kiirgusele mittepaljastunud regioonis piltlikult öeldes “saba.” Magneetosaba neelas Päikeselt kümme korda rohkem magnetenergiat kui Maa sedal teeb. Energia vabanes aga vähem kui kolme minutiga, võrreldes kahe kuni kolme tunniga, mis Maa magnetväljal selleks kulub.

Küsimus ei ole ainult Merkuuri läheduses Päikesele, vaid planeedil puudub ionosfäär, mis harilikult Päikese ja planeedi vahelist vastastikmõju aeglustab. See viib omakorda aga kiire ja intensiivse energia akumuleerumiseni, mis tekitab võimsaid magnettorme, ütles James Slavin, Nasa Goddardi-nimelise kosmosekeskuse füüsik.

Teadlasi hämmastas aga see, et protsessi käigus ei avastanud MESSENGER kõrge energiaga laetud osakesi, mida nähakse tihtipeale Maa magnettormide ajal. Samas täheldas neid Mariner 10, mis kivisest planeedist 1974. aastal möödus. Lahendus võib mõistatusele saabuda järgmise aasta märtsis, mil MESSENGER alustab oma aastast orbiiti ümber Merkuuri. Leiud võivad aidata mõista ka laetud osakeste käitumist kõrgetel energiatel Maa enda ümbruses.

Märgid hiljutisest vulkaanilisest tegevusest üllatas teadlasi juba eelmisel sügisel, kui sond saatis esimesed pildid samal kuul toimunud möödalennust. Enamik viiteid sellele tuli kaksikringikujulisest (löögi)basseinist, mida nüüd kutsutakse Rachmaninoffiks. Sisemise ringi, mille diameeter on 130 kilomeetrit, tasane pind on teist värvi kui välimine ning selle pinda katavad mõningad kraatrid, kirjutab Louise Prockter John Hopkinsi-nimelisest ülikoolist.

Siseringi pinna värv ning tasasus viitab sellele, et see on tunduvalt noorem kui seda ümbritsev materjal. Vaatluste kohaselt purskasid vulkaanid Merkuuril ligikaudu miljard aastat tagasi, mis on kaks miljardit hiljem, kui eelmised hinnangud on seda väitnud. “Tõendid, mis viitavad et tasandikud on noored, on väga selged – sa võid selgelt, näha, kui vähe on pinnal kraatreid võrreldes seda tasandikku ümbritseva maastikuga,” kinnitas Paul Spudis, Kuu ja Planeeti Instituudi vulkaanilise tegevuse spetsialist Houstonist. Samuti lisas ta, et parim selgitus nende lademete päritolust ongi just nimelt vulkanism.

Prockteri töörühm leidis Rachmainoffist kirdes lisaks veel suure vulkaanilõõri, mis avastati samal möödalennul. Suhteliselt hiljutine vulkaaniline tegevus viitab sellele, et Merkuuri maakoor ei luba soojusel efektiivselt planeedisisemusest maailmaruumi kiirguda. Kui protsess oleks sujuv, oleks vulkaaniline tegevus juba varem lõppenud.

Eelnevate kraatriterohkete Merkuuri tasandike uurimine viis arvamuseni, et Merkuur on geoloogiliselt surnud ning sarnaneb seega pigem Kuule kui Marsile, lisas Spudis. “Uued andmed sunnivad aga meid seda kontseptsiooni läbi vaatama,” arvas vulkanoloog.

Allikas:
MESSENGER Mission News: “MESSENGER Reveals New Information about Mercury’s Exosphere, Volcanism, and Magnetic Substorms.“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kvantpõimitus rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal
  2. Film sellest, milline on planeet Maa kaugemalt vaadates
  3. Avastati seniteada tähesüsteemide lähima kohtumisraadiusega planeedipaar
  4. 3.2 miljardi piksliga kaamera
  5. Praktika Saksa Kosmosekeskuses (DLR)
  6. Astronoomid: kogu Universumis leidub keerulist orgaanilist ainet
  7. Uus Saturni kuu Titan’i kaart paljastas Maa-sarnaseid tunnusjooni
  8. WISE missioon tabas musta augu laieneva purskeava
  9. Grafeen aitab kontrollida terahertsiseid laineid
  10. Kas Suur Pauk võis olla kiire antiaine muutumine aineks?

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Comments

  1. elise says

    23.09.2010 at 7:31 pm

    KAs merkuur tiirleb või ka pöörleb ?

  2. Jaan-Juhan Oidermaa says

    23.09.2010 at 8:55 pm

    Väga hea küsimus,
    Merkuuriga on lugu selline, et see teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa päevaga, mil tiiru ümber oma telje teeb Merkuur 59 päevaga. Aga on üks tohutu suur AGA,
    nimelt on planeedi pöörlemine ümber oma telje niivõrd aeglane, (ainult Veenusel on aeglasem), et Päikese tõusust loojanguni kulub tervelt 176 päeva.
    Nii et kui tahad päeva maksimaalselt ära kasutada, võib väga vabalt Merkuurile kolida, kui Sa just ära ei karda kõrbeda… 😉

    Vaata ka lisaks simulatsiooni Merkuuri päevast: http://www.messenger-education.org/Interactives/ANIMATIONS/Day_On_Mercury/day_on_mercury_full.htm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in