Jaapani teadlased ütlesid reedel, et nende tuulelohekujulise “kosmosejahi” Ikarose puri avanes ilma probleemideta.
H-IIA rakett viis kettakujulise satelliidi külge kinnitatud 200 ruutmeetri suurune membraani orbiidile mai keskpaigas. Missiooni eesmärgiks on näidata,et päikesevalgusel on piisavalt suurt tõukejõud, et seda tuleviku kosmosesõidukite liikuma panemiseks kasutada. Nimelt on Ikaros esimene satelliit, mis kasutab avakosmoses täielikult raketikütuse vaba tehnoloogiat.
Avatud kosmosepuri. Foto: JAXA
Kontrollkeskus hakkab jälgima, kui suurt kiirendust päikesepuri võimaldab ning kui raske sellist sõidukit kosmoses juhtida on. JAXA, Jaapani Kosmoseagentuur, ütles oma pressiteates, et insenerid hakkasid membraani avama 3. juunil ning 10. juunil said nad kinnituse,et puri on ka edukalt avanenud. Mõned üliõhukesed päikesepatareid hakkasid koheselt ka energiat tootma.
Päikesepuri töötab nagu tavaline puri, ainult, et tuule asemel annavad tõukejõudu footonid ehk valguseosakesed, mis põrkuvad õhukese, Ikarose puhul 7,5 mikroni, paksuse pinnaga. Kuigi eritatav impulss on väike, on see pidev ning purjega varustatud sõiduk kogub siiski aja jooksul arvestatava kiiruse.
Kuigi päikesepurjed ei asenda traditsioonilisi tõukejõudu andvaid süsteeme täielikult ilmselt mitte kunagi, saab neid kasutada teatud tüüpi pikaajalisemate missioonide jaoks. Satelliidid saaksid planeetidevahelise ruumi teatud punktides ‘hõljuda,’ et jälgida näiteks Päikest või Maa magnetosfääri.
Mõned Maa geostatsionaarsel orbiidil tiirlevad satelliidid kasutavad juba oma päikesepaneelide otsas olevaid klappe, et nende abil päikesevalguse survet oma kõrguse säilitamiseks kasutada. Tulemusena on kasutatav keemilisekütuse kogus tunduvalt väiksem ning mõnede missioonida kestvust saab sellise strateegia abil mitme kuu võrra pikendada.
Suure membraani avamine oli aga keerukas ülesanne – algselt oli puri keritud Ikarose satelliidi ümber. Plaan nägi ette membraani nelja raskema nurga lahti laskmist ning seejärel lubati neil põhimooduli pöörlemise ajal väljapoole lennata. Mooduli külge kinnitatud kaamera näitas, et kasutatud tehnika oli tõepoolest piisavalt efektiivne, et puri edukalt avada. Jaapani teadlased loodavad nüüd, et nad suudavad ka hiiglaslikku kilet kontrollida. Kui puri ebastabiilseks muutub, võib see painduma hakata ja kokku murduda, rikkudes sellega kogu eksperimendi.
Sama raketiga kosmosesse saadetud Jaapani kosmosesond peaks Veenusele jõudma detsembris, missiooni põhieesmärkideks on otsida kindlaid tõendeid äikesest ning aktiivsetest vulkaanidest.
Allikad:
JAXA:“Small Solar Power Sail Demonstrator ‘IKAROS’
Successful Solar Sail Deployment”
BBC News: “Japan unfurls Ikaros solar sail in space.”
Loe lisaks:
Jaapani kosmosejaht asub Veenuse poole purjetama