NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoop on leidnud Linnutee galaktika keskmes eelnevalt märkamatuks jäänud superstruktuurid.
Mõlemate müstiliste struktuuride läbimõõt on 25,000 valgusaastat ning eritavad jätkuvalt suurima energiaga valguskiirgust – gammakiiri. Mullikujuline ülesehitus võib viidata, et need tekkisid, kui galaktika keskmes asuva musta augu purskel saates avakosmosesse vesinikgaasi ning tolmu.
Avastatud gammakiirte mullide läbimõõt on kokku ligikaudu 50,000 valgusaastat ehk umbes pool Linnutee diameetrist. Esimesi vihjeid struktuuride olemasolust täheldas 1990. aastatel Saksamaa ROSAT'i röntgenkiirte satelliit (joonisel märgitud sinakalt). Objektid kiirgavad gammakiiri, kui valguse lähedastel kiirustel liikuvad elektronid põrkuvad footonitega. Lisaks elektronide liikumise aeglustumisele kiiratakse protsessi käigus gammakvante. NASA Goddardi Kosmoselennu Keskus
Samas ei välistata nende tekkimist paar miljonit aastat tagasi hiidtähtede kujunemisel. „Me ei mõista täielikult ei nende päritolu ega olemust,“ tõdes avastuse teinud töörühma juht Doug Finkbeiner teisipäeval.
Finkbeineri töörühm kasutas vaatluste tegemiseks NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoopi, mis kaardistab taevalaotust gammakiirte spektriosas. Struktuurid leiti kasutades Fermi Lairiba teleskoopi, mis on eales konstrueeritud selletaolistest kõrgeima resolutsiooniga.
Eemaldades vaatlustulemustest gammakiirte taustkiirguse märkasid nad kahte hiiglasliku mulli. „Me ei kobanud täielikus pimeduses,“ ütles Finkbeiner. Eelnevad teiste astronoomide poolt tehtud uurimused on andnud vihjeid, et Linnutee südames võib midagi sellist leiduda.
Mullid eritavad ligikaudu sama palju energiat kui umbes 100,000 plahvatavat tähte ehk supernoovat. Struktuuride läbimõõt vastab ligikaudu Päikesesüsteemi kaugusele galaktikakeskmest, kuid asuvad Maaga võrreldes teisel tasapinnal.
Astronoomid ei ole täielikult kindlad, mis koetised tekitas. Struktuuride teravad servad annavad aga märku, et need kujunesid hiljutise, kiire ning ülienergeetilise purske käigus. Uurimuse poolt pakutavad kaks juhtivat seletust on paari miljoni aasta eest toimunud hüppeline tähtede moodustumise kasv või supermassiivse musta augu purse.
„Need monstrumid võivad tekitada väga võimsaid plahvatusi,“ selgitas David Spergel pressiteates. Astronoomid on eelnevalt selliseid purskeid täheldanud teistes galaktikates, kuid mitte Linnuteel. Ent mitte miski ei oleks takistanud selliste nähtuste ilmnemist paari miljoni aasta eest.
„Avastatud struktuurid võivad pakkuda esimesi tõendeid galaktika keskel asuva musta augu pursetest,“ ütles Finkbeiner. Järgmisena plaanivad teadlased viia läbi täiendavaid analüüse, et välja selgitada, mis avastatud mullide tekkimise põhjustas.
Töörühma uurimus ilmub ajakirjas Astrophysical Journal 20. novembril.