• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

NASA saadab septembris Rahvusvahelisse kosmosejaama “R2(D2)”

5.05.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa

Astronaudid Rahvusvahelises kosmosejaamas saavad varsti endale uue kaastöölise – ja see ei olegi inimene. Tegu on hoopis ühejalalise humanoidrobotiga.

Selle aasta septembris saadetakse Discovery kosmosesüstikuga ISS-i Robonaut 2 ehk lühidalt “R2,” millest saab esimene kosmosesse reisinud ning seal töötav humanoid robot. Robonaut 2 töötasid välja NASA ning General Motors ning näeb natukene Tähesõdade C-3PO moodi välja, ent robotil puudub viimase terav kõnepruuk. Seda ei olegi tegelikult vajagi, kuna R2 hakkab tegelema lihtsate ja mõningas mõttes tüütute töödega.

Robonaut 2 disanil lähtuti sellest, et robot saaks käsitseda samu tööriistu, mis inimenegi. Foto: NASA/General Motors

“Meie eesmärk oli R2 luues panna see tegema rutiinseid hooldustöid, mis annaks meeskonnale aega tegeleda tähtsamate ülesannetega,” ütles Ron Difler, Johnsoni kosmosekeskuse Robonaut’i projektijuht.

“Tegu on robotiga, mis näeb objekti, mille järele ta küünitub, tunnetab ümbritsevat keskkonda ning reageerib sellele vastavalt vajadusele. Ma ütleks, et tegu on üpris inimese sarnase olendiga. See avab võrratult palju võimalusi·!” lisas ta. Töörühm loodab R2-le õpetada erinevaid tööülesandeid, näiteks delikaatsete teaduseksperimentide ettevalmistamine kui ka tolmuimeja kasutamine.

Vähemalt esialgu ei anta Robonaut 2-le liikumisvõimalust, vaid kinnitatakse jaama Destiny laborisse. Projekti lõppeesmärgiks oleks siiski ringiliikuva roboti loomine. Selleks kasutaks robot käsi nagu astronaudid seda teevad. Ühe koha peal seismiseks ning enda ankurdamiseks võtaks robot kasutusele oma ainsa ühte jalga.

Esmalt tuleb R2-te siiski nullgravitatsioonis ning teistes kosmosekeskkonna tingimustes korralikult testida ning seejärel anda talle lihtsamaid ülesandeid, nagu näiteks enda seisundi jälgimine. Järkjärguliselt liigutaks seejärel keerukamate töödeni. Maapealne juhtimismeeskond ning ISS-i liikmed kontrollivad robotit identsete süsteemidega, mis koosneb graafilisest kasutajaliidesest ehk puutetundlikust ekraanist. “R2 tegutseb jälgitava autonoomia alusel. Ta võib meie antud piirides mõelda, meie saadame talle üldstsenaariumi või käsurea,” ütles Diftler.

Marsi kulgureid Spirit’it ja Opportunity’t kontrollitakse täpselt sama moodi. Siiski on väikene vahe. “Meie robot ‘näeb,’ kuna videosignaali meieni jõudmine võtab ainult 2-6 sekundit aega. Kui me näeme, et R2 midagi valesti teeb, saame me talle kohe öelda·: ‘Lõpeta ära·! Proovi hoopis seda·!'” kommenteeris Diftler. Võrdluseks, videosignaali Marsini jõudmine võtab aega üle kümne minuti.

Diftler’i töörühm jätkab kosmoserobotite generatsiooni täiustamist. Paremaks saab muuta nii ‘nägemissüsteemi’ täpsemate liigutuste tegemiseks kui ka ringiliikumist. Tulevikus võiksid ratastel või lisajalgadel liikuvad R2-d planeetidel või asteroididel skautidena tegutseda või isegi rajada tööjaamu või asumeid.

R2-l endal pole selle kohta aga veel midagi öelda. Robotile kõnevõime andmine on suhteliselt lihtne, ent ei ole Diftleri arvates praegu veel siiski prioriteet·: “R2 töötab lähitulevikus suurema osa ajast üksinda. Niisiis ei ole tal vaja väga palju rääkida.

C-3PO kutsus kord R2D2-te ülekaaluliseks määrdepalliks. Võib-olla on roboti kõnevõimest ilma jätmine tõepoolest tark tegu.

Allikas:
Space Daily: “NASA Outlines Big Plans For Humanoid Robots.”

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in