• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele

10.04.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa

Kosmos. Sadu valgusaastaid Päikesest. Pruuni kääbuse ümber tiirleb midagi, mis heidab kinda tänapäeval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Mis peamine – teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas müstilist objekti kutsuda.

Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil ning abiprofessor Kevin Luhmanil ei tulnud ilmselt alguses mõttessegi, et nende uurimus võib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides Sõnni tähtkuju regioonis pruune kääbuseid, tähtede evolutsiooni hädavareseid, millede mass pole kunagi nii suur, et korralikuks täheks saada, leidsid nad taevakeha, mis võiks idee poolest olla planeet. Nii ongi objekt umbes kümme korda raskem kui Jupiter ja tiirleb kääbusest ligi 3,6 miljardi kilomeetri kaugusel, veidi lähemal kui Saturn Päikesest. Siiski midagi ei klapi.

Kunstniku nägemus loos kirjeldatud binaarsüsteemist. Pruun kääbus on näha tolmusõõri keskel, mil salapärane tähtplaneet asub pildi paremal üleval nurgas. Foto: Gemini observatoorium ja L.Cook

Kunstniku nägemus loos kirjeldatud binaarsüsteemist. Pruun kääbus on näha tolmusõõri keskel, mil salapärane tähtplaneet asub pildi paremal üleval nurgas. Foto: Gemini observatoorium ja L.Cook

Astronoomide hinnanguil on “planeedi” vanuseks pelgalt miljon aastat, tänapäevaste planeedi moodustumise teooriate alusel on aga selline vanus võimatu. Traditsiooniliselt oleks seda tüüpi planeedi moodustumiseks kaks erinevat võimalust. Kettakujulisest tolmupilvest moodustub pika aja jooksul Maast kümme korda suurem kivine planeet, mille ümber koguneb aeglaselt gaasiümbris.

Samas võib tolmupilvest ka kohe gaasihiiglane moodustuda, kui tolmuketas selleks piisavalt ebastabiilne on. On ka kolmas variant, aga see tähendaks planeedi definitsioonist loobumist. Tähekaaslane võib tekkida täpselt samamoodi nagu täht isegi – tohutu gaasi -ja tolmupilv kukub lihtsalt kokku. Kuid planeetideks nimetatakse vaid taevakehi, mis moodustuvad aeglaselt tolmukettas, kui osakesed gravitatsiooni tõttu lumepallina üksteise külge kleepuvad.

Kui müstiline keha tõepoolest niimoodi tekkis, demonstreerib see, et planeetide massiga kehad saavad tekkida täpselt samamoodi nagu tähed. Astrobioloogidele nagu Luhman, kes uurivad potentsiaalselt asustatavaid planeete kaugete tähtede juures, on tegu tõelise šokiga.
Väljapakutud teooria võib tunduda hetkeks seisvat savijalgadel, pruuni kääbuse ümber olemas tolmukettas ei olnud lihtsalt piisavalt materjali, et oleks saanud moodustuda 5-10 Jupiteri massiga keha. Ent võib leiduda pääsetee.

Binaarsüsteem, eeldusel, et salapärane keha on tähe omadustega, võib-olla hoopis neliksüsteem. Nimelt on avastatud, et binaarsüsteemiga on gravitatsiooniliselt seotud veel üks pruun kääbus ja väike punane täht, mis kõik võisid moodustuda sama hiiglasliku gaasipilve kokkuvarisemisel. Nii või teisiti võib paari aasta pärast oodata teadlaste konklaavi, mis otsustab lõplikult, mis siis ikkagi on planeet ja mis on täht. Pluuto ei ole enam planeet – varsti võib mõni täht osutada hoopiski aga planeediks.

Pruunid kääbused.
Pruune kääbuseid võiks kutsuda ka läbikukkunud tähtedeks. Tähtede kujunemise käigus ei jõua mõned prototähed kunagi termotuumasünteesi alustamiseks vajaliku massini. Kui prototähe mass on vaid kümnendik Päikese massist, siis hõõgub ta ainult lühikesest aega, enne kui tema energia otsa saab. Alles jääb tohutu gaasikera, mis on liiga massiivne, et olla planeet, ent liiga väike, et olla täht. Nad on alati väiksemad kui Päike, ent Jupiterist siiski mitmeid kordi suuremad. Pruunid kääbused eritavad soojust ning valgust minimaalsetes kogustes.

Allikas: PennState – “Mysterious planet-like object reveals its mysterious identity”

Todorovi ja Luhmani uurimus avaldatakse ajakirja  Astrophysics Journal järgmises numbris.

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Comments

  1. Fille says

    23.07.2010 at 8:16 pm

    Lihtsalt abiks (üldse mitte norimiseks, väga huvitav artikkel):
    Sõna ‘pruun’ käändub nagu ‘kuul’, ehk mitmuse osastav oleks ‘pruune’ või ‘pruunisid’. 🙂

  2. Jaan-Juhan Oidermaa says

    23.07.2010 at 8:55 pm

    käändub jah,
    parem hilja kui mitte kunagi 🙂
    Aitäh!

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in