I vaatus·: Toetuse tipul
Aasta 2007. Värskelt on ilmunud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change, toim.) neljas kliimaraport ning BBC uuringu kohaselt arvab keskmiselt 79% küsitletutest 22 riigist, et globaalset soojenemist põhjustab eelkõige inimtegevus. Isegi arengumaades arvab napp enamus, et valitsused peaksid probleemi lahendamiseks midagi tegema. Vaimustus tipnes Nobeli rahupreemia andmisega ÜRO kliimapaneelile ning Al Gore Jr.-le ‘panuse eest üldsuse teadlikkuse tõstmiseks kliimaprobleemidest, mida on põhjustanud inimkonna tegevus.’ Isegi pärast seda, kui kohalik Ameerika tabloidileht oli paljastanud, et Gore ise kasutab kuus rohkem elektrit, kui keskmine ameerika perekond aasta jooksul kokku.
Ilmselt mitte keegi ei kujutanud tol hetkel ette, et kahe aasta pärast variseb see kõik põrmu.
II vaatus·: Divergents
Nad kutsusid seda Climategate afääriks, 1970. aastate alguses USA poliitikamaailma kõigutanud Watergate’i skandaali järgi. Internetti lekitatud Suurbritannia East-Anglia ülikooli kliimauurimise osakonna töötajate e-kirjad ning dokumendid põhjustasid sotsiaalmeedias laiaulatusliku pahameele tormi.
161 megabaidi suurune fail moodustas 0,3·% häkitud serveri kogu informatsioonist ning sisaldas tuhandeid kirju ning ligi kolme tuhandet muud faili, sealhulgas näiteks kliima modelleerimiseks mõeldud programmide algkoodi ja töödeldavaid andmeid. Kirjadele lisas tundmatu humorist Harry ka oma kommentaarid ja karmi koomiksi skeptilistest teadlastest. “Kelmus,” “poliitilised mahhitatsioonid” ja “pettus” hüüdsid Twitteri ja blogijate postitused eriliselt väljatoodud lõikude peale, mis kirjeldasid andmetega ‘trikitamist’ ja ‘häid viise, kuidas probleemiga tegeleda.’
Peatselt vallutasid skandaalsed pealkirjad ka prestiižsete väljaannete esikaasi nagu “ The Washington Post” ja “Wall Street Journal,” rääkimata tabloidi lehtedest. E-kirjade skandaal algatas laviini, mis sundis globaalset soojenemist toetavad teadlased kaitsepositsioonidele. Vaevalt mõni nädal pärast leket avastati kliimapaneeli raportist ennustus, mille kohaselt sulavad Himaalaja liustikud aastaks 2035 ning 55% Hollandi territooriumist jäävat maailmamere tõusu tõttu vee alla.
Paremat ajastatust ei saanud olla – detsembris toimunud Kopenhaageni kliimakonverents kukkus peamiselt Aafrika riikide ning Hiina ja India vastuseisu tõttu läbi. Kes saaks neid ka süüdistada, sest lootus on musta mandri niigi suuresti hüljanud ning Aasia tiigrid tahavad oma kasvu säilitada. Climategate skandaal ei mõjutanud aga ainult kliimapoliitika kujundajaid ning maailma makroskaalat. East-Anglia ülikooli klimatoloogid langesid maailma põlu ning iroonia alla.
Vahetult pärast esimest skandaali kogus YouTube’s tuhandeid vaatajaid klipp, kus kliimauurijat Michael Mann‘i parodeeriv tegelaskuju laulis rõõmsalt laulu “Hide the Decline**.” Laulusõnade hulka kuulus muuhulgas ka rida “Making up data the old hard way, funding numbers day by day.”*** Päris Mann’i survel võttis video teinud grupp defamatsiooni ning autoriõiguste rikkumise süüdistuse esitamise hirmus video peatselt maha. Paari päeva pärast ilmus see uuesti, seekord ilma autoriõigusi rikkuvate piltideta.
Mann ei olnud ainus. Ka teiste East-Anglia ülikooli kliimateadlaste argipäevaks said sotsiaalmeedias tehtavad mõnitavad märkused ning telefoni ning e-kirjade teel tehtavad ähvardused. Anonüümne kriitika levis ka teistesse riikidesse. “Progressiivsed kommunistid üritavad Ameerikat hävitada,” süüdistati Stanfordi ülikooli bioloogi Paul Ehrlich‘i fiktsionaalse kodaniku John Q Public tehtud telefonikõnes.
Aastate pikkuse kaasneva karjääri pidurdumise tõttu ei ole aga enamik teadlasi valmis kohtuteed jalge alla võtma ning legaalsete vahenditega oli avalikkuse surve vastu peaaegu võimatu võidelda. Samal ajal kogus antropogoonse kliimasoojenemise opositsioon toetajaid ka kõrgematel tasanditel. Oklahoma senaator James Inhofe süüdistas veebruaris 17 klimatoloogi ebaeetilises ning isegi kriminaalses käitumises. Avalikuse toetus tundub klimatoloogide selja tagant hääbuvat.
III· vaatus·: Kaaludes kaalukaussi
Ent küsitlustulemused näitavad, et enamik inimesi siiski usaldab
kliimateadlasi ning psühholoogide arvates kumab vastustest läbi pigem lühiajaline mälu. “Viis, kuidas inimesed otsutavad, et kliimasoojenemine toimub, sõltub suuresti sellest, mida nad sõrme aknast välja pistes tunnevad,” ütles Jon Krosnick, Stanfordi ülikooli sotsiaalpsühholoog ajakirjale Nature. Samuti usub ta, et langus on tingitud 2008. aasta suhteliselt jahedast ilmast ning üks soojem aasta kasvatab globaalse soojenemise toetajate arvu taas endisele tasemele.Suurbritannias Cardiffi ülikooli poolt korraldatud küsitluse kohaselt on kliimasoojenemisse uskujate arv langenud 91·%-lt 2005. aastal 71·%-ni. BBC poolt veebruaris tehtud uuring näitab, et antropogeense kliimasoojenemise toetajate arv on kahanenud alates 41·%-lt novembris 26·%-ni. Samas ütlesid kolm neljandikku uuringus osalenutest, et nende vaated ei ole kliimaskandaali tõttu muutunud. Samuti on enamik nendest, kes lähiajal oma arvamust muutsid veendunud selles, et globaalne soojenemine leiab tõepoolest aset.
Vaatamata BBC küsitlusele, mis näitab kliimasoojenemisse uskujate vähenemist, usub kolm neljandikku Cardiffi küsitlusele vastanutest, et globaalne soojenemine toimub vähemalt osaliselt inimtegevuse tõttu. USA-s on seevastu Yale’i ülikooli korraldatud küsitluse kohaselt on inimeste arv, kes usuvad, et kohalikud võimud peaksid midagi globaalse soojenemise peatamiseks midagi tegema lähiajal tõusnud. Nii toetab 77·% küsitletutest valitsuse poolt kehtestatavaid süsihappegaasiregulatsioone varasema 71·% asemel, mida näitas selle aasta jaanuaris korraldatud küsitlus. Poliitika kujundajad toetuvad aga suuresti survegruppide huvidele, kes neid valivad.
IV vaatus·: Poliitika.
Vastavalt Yale ülikooli poolt tehtud küsitlusele kahtlevad globaalses soojenemises pigem konservatiivid ning vaadetelt sõltumatud valijad. Nii lekitati USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia teadlaste kirjavahetus märtsis konservatiivsele meedia väljaandele vaevalt kaks nädalat pärast Inhofe poolt välja pakutud auditit.
Järgnenud kõmule algatas Virginia osariigi peaadvokaat Kenneth Cuccinelli aprillis juurdluse, mis peaks välja selgitama, kas Mann rikkus Virginia ülikoolis töötades seadusi või oma grantide tingimusi. 18. mail palus Ameerika Teaduse Arengu Seltsi (American Association for the Advancement of Science’s, toim.) nõukogu Cuccinellit oma juurdlusest loobuda, kuna sellel on ‘mitmetele teaduse valdkondade arengule negatiivne mõju.’ Virginia ülikool seevastu otsustas aga Cuccinellile kohtus vastu astuda.
Poliitika võib vahetevahel viia ka teistsugustele tagajärgedele. Hollandi Liberaalide -ja Vabaduspartei nõudis lähenevate valimiste vaimus kaubanduse -ja söe kasutamise pooldajate survegrupi nõudel Hollandi võimaliku üleujutamise suhtes sõltumatut auditit, mille viis läbi Hollandi Keskkonna Hinnangu Agentuur (PBL). “Me tunnistame, et tehtud viga ei ole IPCC süü… vale hinnnang tehti PBL kaasautori poolt ning AR4 (Neljanda Kliimaraporti, toim.) juhtivautorid ei ole vastutavad Hollandi andmete eest, mis koguti Hollandi agentuuri poolt,” kirjutas PBL lõpliku auditi kokkuvõttes.
Erinevus reaalsuse ning raporti vahel seisnes selles, et meretaseme tõus on vastutav vaid poole ujutatava maa-ala eest, mil ülejäänu tekitavad jõgede üleujutused Seega jäävad IPCC poolt tehtud põhilised järeldused samaks. Siiski rõhutab PBL, et mõningatel juhtudel peaks IPCC raport olema läbipaistvam ning organisatsioon peaks investeerima kvaliteedi kontrolli, et selliseid vigu üleüldse vältida.
Sarnastele järeldusetele jõudis ka Ida-Anglia ülikooli e-kirjade skandaali uurimiseks moodustatud Sõltumatu Kliimamuutuste E-kirjade komisjon (Independent Climate Change Email Review, toim.) Sir Muir Russelli juhitud komisjon kirjutas oma raporti kokkuvõttes, et East-Anglia “teadlaste ausus ei ole kahtluse all” ning “sealsetel teadlastel ei ole midagi varjata.”
Kuid raport rõhutab selgelt, et Kliimauurimisdivisjon, mille andmed moodustavad neljandiku Kliimaraportis kasutavatest andmetest, ei ole andnud maailma teadlastele piisavalt informatsiooni. Ülikoolis on olnud “pidevalt probleemiks piisava avatuse taseme garanteerimine,” kirjutab raport ning “Informatsiooni Vabaduse (FoI) alusel tehtud infopäringutele ei ole piisavalt vastu tuldud.”
“On kindlad tõendid, et (CRU) on tehtud päringutele ebaadekvaatselt vastanud ning pälvib tugeva kriitika kuna (ülikool) ei ole piisavalt legitatiimset informatsiooni jaganud,” ütles Benny Peiser, Globaalse Soojenemise Poliitika fondi juht BBC-le. Samas tõrjuti kriitikute väide, et divisjoni teadlased varjasid ilmavaatlusjaamade andmeid ning kasutasid nende töötlemiseks salajasi algoritme. “Me demonstreerisime, et iga sõltumatu uurija saab jaamade andmestikku algallikatest alla laadida ning koostada omaenda temperatuuri analüüs. Arvutikoodi kirjutamine võttis aega vähem kui kaks päeva ning selle tulemusena saavutati samasugune tulemus, kui teised sõltumatud analüüsid näitavad,” ütles Muir.
V vaatus·: Tuleviku Kliimavärav
Kolme aasta pärast, 2014. aastal, ilmuva kliimaraporti koostamises osaleb 831 kliimateaduste eksperti. Rohkem kui kunagi varem. Samuti on kliimaafäär algatanud diskussiooni, kuidas muuta kliimateadus läbipaistvamaks.
Laiema avalikkuse tähelepanu on aga siiski keskendunud pigem sellele, et nõiajahis ‘paljastatud’ teadlased oma teenitud karistuse saaks. Me ei tea veel, mis olid häkker Harry enda motiivid – kas kellegi kolmanda huvide teenimine või kliimateaduse tõeline ‘demokratiseerimine.’ Tähtis on aga see, et meediafookus on kliimamuutuste probleemilt kõrvale nihkunud.
Inimkond ei ole kunagi varem teadaolevalt selliseid ekstreemume kogenud ning siin laiutab ka tänapäeva kliimateaduse üks suuremaid auke. Reaalsed termomeetriga temperatuuri mõõtmised said võimalikuks alles 150 aastat tagasi. Varasema aja kohta käivate andmete kogumine rajaneb paratamatult paleoklimatoloogial, mis kasutab mineviku uurimiseks korallriffe, järvede setteid, liustike liikumisi ning puuringe. Viimased on viimasel ajal aga kliimateadlastele muret tekitanud, kuna viimaste aastakümnete andmestik erineb järsult sellest, mida termomeetriga hangitud andmed näitavad. Kliimateaduse puhul jääb alati küsimuseks selle usaldusväärsus, kuid kes on õige inimene ütlemaks, mida võib usaldada·?
Väga lihtne oleks tembeldada reaalsust mustaks ja valgeks ning öelda, et hiljutised kliimamuutused on tingitud ainult inimesest või loodusest. Seda mõlemas leeris. Kogu planeedi ajaloo jooksul on olnud nii globaalseid soojenemise -kui ka külmenemise perioode. Kuid mitte kunagi ei ole inimpopulatsioon lähenenud 6,7 miljardile ning mitte kunagi ei ole peamiste süsinikusidujate – vihmametsade katvad alad nii kiiresti vähenenud. Seega on kindlasti inimfaktoril vähemalt mingisugunegi mõju.
Samas on ka lihtne aru saada, miks on globaalse soojenemine debatt muutunud mustvalgeks. Meediaga manipuleerijatele meeldivad absoluudid. On ju tunduvalt lihtsam teha lobi kasvuhoonegaaside vähendamise jaoks, kui saab öelda·: “Vaadake, mida Meie oleme põhjustanud·!” Ning vastukaaluks karjuda lähenevate valimiste vaimus töösturite huvide kaitseks, et ÜRO kliimapaneel valetab. Ent mitte kumbki ei muuda fakti, et lähikümnendite analüüsid näitavad, et globaalne temperatuur tõuseb.
Tõde on kusagil vahepeal, kuid avalikkus ei saa seda teada, kui see paksude saladuslooride vahele peidetakse. Climategate‘i mõju on loodetavasti tunduvalt suurem kui mõjuka Watergate’st tuntud president Nixoni tagasiastumine.
Climategate võib raiuda avalikkuse jaoks kliimateadusesse tõelise Värava.
*- Kliimavärav
** – “Peida kahanemist”
*** – “Andmete traditsiooniline kogumine, numbrite päevast-päeva välja mõtlemine”
Loe lisaks:
Media matters·:
“Climategate” exposed·: Conservative media distort stolen emails in latest attack on global warming consensus
Real climate·:
“The CRU hack.”
BBC News·:
“Climate scepticism ‘on the rise’, BBC poll shows.”
Belief in climate change ‘drops’ in the UK
“Dutch review backs UN climate panel report.”
“CRU climate scientists ‘did not withhold data'”
Study examines scientists’ ‘climate credibility.’
Yale’i ülikool·:
“American Support for Local Action on Global Warming.”
The Guardian
“Climate sceptics claim leaked emails are evidence of collusion among scientists.”
PBL·:
“Assessing an IPCC assessment. An analysis of statements on projected regional impacts in the 2007.”
Nature:
“Climate science: An erosion of trust?”
“>Climate e-mail rerun.
‘Climategate’ scientist speaks out.
Leave a Reply