Rahvusvahelise Kosmosejaama seni kõige kalleim eksperiment Alfamagnetiline spektromeeter (AMS) jõudis 26. augustil Floridasse.
Ligikaudu 1,2 miljardit eurot maksva 7,5 tonni kaaluva detektori Kennedy Kosmosekeskusesse transportimiseks pidid CERN’i teadlased paluma Ameerika õhujõudude abi. Ent isegi siis tekkis AMS-i mahutamisel C-5M Super Galaxy kaubalennukisse probleeme – töölised pidid tüki hiiglaslikust transpordikastist ära lõikama.
USA armee töötajad laadivad hiiglasliku Alfamagnetilise spektromeetrit (AMS) õhujõudude transporilennuki C-5 Galaxy kaubaruumi. 7,5 tonni kaaluv seade ehitati Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) laboratooriumis ning kinnitatakse optimistlike prognooside kohaselt 20 aastaks Rahvusvahelise kosmosejaama tugistruktuuri külge. Foto·: Associated Press
Alfamagnetiline spektromeeter kinnitatakse Rahvusvahelise kosmosejaama tugisõrestiku külge, mis jääb orbiidile vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kosmoses asuv detektor hakkab registreerima kõrge energiaga kosmilisi kiiri – kiiresti liikuvaid süvakosmosest pärinevaid subatomaarseid osakesi ning aatomituumi.
Kosmilisi kiiri on võimalik registreerida ka maapinnal, ent märgatav osa nendest kaotavad atmosfääris leiduvate aatomitega kokku põrgates oma algse olemuse ning tekitavad seejuures terveid osakeste kaskaade. Seega loodetakse kosmoses paikneva spektromeetri abil saada kosmiliste kiirte kohta reaalset statistikat. AMS hakkab nende päritolu tuvastama nende laengu, massi ning energia alusel.
Detektor väga mitmeotstarbeline – lisaks antiaine avastamisele loodavad teadlased, et AMS’i abil on võimalik leida ka tumeainet. Alfamagnetiline spektromeeter peaks aitama avastada uusi aspekte ka mustade aukude ning plahvatavate tähtede kohta. Mõlemaid arvatakse tootvat enamiku kosmilistest kiirtest.
“Viimase 50 aasta jooksul on astrofüüsikas ning kosmoloogias toimunud tohutu areng, ent kõik tehtud mõõtmised on tehtud valguskiiri kasutades,” ütles Sam Ting, AMS-i projektijuht BBC-le. Kosmoses leidub lisaks valguskiirtele ka tohutul hulgal laetud osakesi nagu positronid, elektronid ja prootonid. “Me tahame uurida kosmiliste kiirte taga peituvat füüsikat. Mitte keegi ei ole nii tundlikku detektorit varem kosmosesse viinud,” lisas Ting
AMS-i ehitamine võttis aega 15 aastat ning on projekti käigus mitmete, peamiselt poliitiliste viivituste tõttu järjest kallimaks muutunud. Algselt oleks spektromeeter pidanud maksma vaid mõnisada miljonit eurot. Ühel hetkel muutus detektori orbiidile saatmine pärast 2003. aastal toimunud Columbia katastroofi üleüldse kaheldavaks. Siiski päästis projekti Kongressi poolt eraldatud lisavahendid ning süstikuprogrammi jätkamine.
Alfamagnetiline spektromeeter saadetakse orbiidile viimase plaanitud Endeavouri kosmosüstiku lennuga 26. veebruaril.
Siirderadiatsiooni detektor (Transition Radiation Detector) mõõdab suurima energiaga osakeste kiiruseid.
Räniplaatide (silicon tracker) abil on võimalik vaadelda osakeste liikumisteed, mille abil on võimalik kindlaks teha nende laeng.
Püsimagnet (permanent magnet) on AMS üks põhikomponente, mis põhjustab osakeste liikumistee kõverdumist.
Lennuaja loendur (time-of-flight counter) abil määratakse madalama energiaga osakeste kiiruseid.
Tähtede jälgimissüsteemi (star tracker) abil määratakse detektori orientatsioon kosmoses.
Cerenkovi detektor mõõdab kiirete osakeste täpse kiiruse.
Elektromagnetiline kalorimeeter mõõdab AMS-ga põrkuvate osakeste energia.
Anti-kokkulangevus seade (anti-coincidence counter) filtreerib ebasoovitavatest suundadest saabuvate osakeste signaalid.
Allikas:
CERN: “AMS experiment takes off for Kennedy Space Center.”
Loe lisaks:
BBC: “AMS particle detector lands at Kennedy Space Center.”