NASA kosmoseprogramm lubab inimese Marsile viia 2030. aastate keskpaigaks.

Obama värskenduskuuri läbinud kosmoseprogramm lõi kriitikute vahele kiilu, kuid inimesi lähimatel aastakümnel Kuule siiski ei vii.

Üleile Kennedy Kosmosekeskusesse lennanud Barack Obama üritas oma kriitikutega suhteid siluda, tehes oma algsetes plaanides mõningaid järeleandmisi ning lubas, et Marss jääb NASA prioriteediks. “Aastaks 2025 peaks olema valmis pikkadeks kosmoselendudeks mõeldud kosmoselaev, mis võimaldaks astronaute Kuust kaugemale saata,” lubas Obama pressikonverentsil. Marsile siiski kohe ei lennata, vaid loodetakse saata kosmonaudid esmalt mõnele asteroidile. “Ent ma usun, et 2030. aastate keskpaigaks suudame inimesed Marsile saata ning ohutult tagasi Maale tuua,” kinnitas ta Marsi püüdlusi.

Ühendriikide president tegi kiirreisi USA kosmosetööstuse südamesse vahetult pärast seda, kui oli kuluka Constellation programmist loobumise pärast kriitikatule alla sattunud. Constellationi projekti lõppeesmärgiks oleks olnud inimesed taas 60 aasta järel Kuule viia. “Me peaksime üritama kõigepealt Kuule tagasi pöörduma, nagu algselt plaanis oli. Ent ma pean ütlema, et me oleme seal juba olnud. Buzz (Teise inimesena Kuule astunud USA astronaut, J.J.O.)  on seal juba olnud, kuid kosmos on tunduvalt suurem,” ütles Obama. Konverentsil esitles ta plaani järgmise viie aasta jooksul suurendada NASA eelarvet kuue miljardi võrra ning luua “kosmoserannikul” 2500 uut töökohta.

Eelmisel teisipäeval oli USA 15 kongresmeni Ühendriikide administratsiooni õhutanud Constellation’i programmist loobumist veel kaaluma. “Kosmose uurimine on olnud Ameerika innovatsiooni lipulaev,” väitsid nad kirjas NASA juhile Charles Bolden’ile. Oma kirjas rõhutasid nad, et NASA ekspertide grupp peaks veelkord üle vaatama, kas uurimisrakettide ning kanderakettide väljatöötamist ei saaks ikkagi eelarvet ületamast hoida, et “kindlustada segamatud ning iseseisvad USA kosmoselennud Rahvusvahelisse kosmosejaama ning ka kaugemale.” Ekspertide rühm oleks pidanud seejärel oma leidudest 30 päeva järel taas aru andma. NASA on uue visiooni alusel julgustanud koostööd erasektoriga, et astronaute ISS-i lennutada. Obama on lubanud projekti rahastada majanduse stimulatsiooni paketist. Enamasti Texasest ja Floridast pärit senaatorid on aga plaani suhtes äärmiselt kriitilised. “Ma olen mures, et hiinlased ning venelased lähevad meist ette…et inglise keel ei ole enam peamine kosmoses räägitav keel,” ütles Michael McCaul, vabariiklaste esindaja. Nimelt usuvad senaatorid, et sujuva koostöö kujunemine erasektori ning NASA vahel võtab liiga palju aega.

USA kosmosesüstikutel on aga teha jäänud vaid neli lendu, misjärel süstikud selle aasta 30.septembril erru saadetakse. Edaspidi sõltub astronautide transport ISS-i ainult Vene Soyuz-i lendudest, enne kui USA Ares 1 rakett ning Orioni kapsel 2015. aastaks valmis saavad. Erru saatmisega jääksid töötuks ka 9000 Kennedy Kosmosekeskuse töötajat. Samas ütles NASA kosmoseagentuuri ametnik teisipäeval, et süstikud saaksid tegelikult edasi lennata, kui selleks raha eraldataks. Süstikupargi üleval pidamine maksab John Shannoni, kosmosesüstikute programmijuhi sõnul kuus 200 miljonit dollarit, et nende lennuvõimet üleüldse säilitada. “Küsimus on selles, kust see raha tulla võiks,” lisas ta. Ent 2011. aasta eelarve koostamisel jaanuaris kinnitas Obama, et süstikutepark saadetakse erru ning loobutakse ka Constellation programmist. Kuna viimane sisaldas endas ka Ares 1 raketi välja töötamist, on see seadnud süstikute asendamiseks väärilise kandidaadi leidmise tõsise küsimärgi alla. NASA teadlased usuvad, et programmi kärbe võib ohustada uue kanderaketi väljatöötamise stabiilset rahastamist.

Obama on programmist loobumist põhjendanud sellega, et see on liiga kulukas, kasutab vananenud tehnoloogiaid ning ei oleks olnud valmis inimesi Kuule saatma enne 2028. aastat. “Presidendi uus ambitsioonikas strateegia viib NASA dünaamilisema, paindlikuma ning jätkusuutlikuma strateegiani, mis viiks meid uue innovatsiooni ning avastuste teele,” seisis Valge Maja pühapäeval avaldatud pressiteates. Valge Maja pressiesindaja Robert Gibbs’i sõnul leidis sõltumatu komisjon, et etteseatud ajagraafiku alusel oli inimese 2020. aastaks Kuule saatmine võimatu. Siiski otsustas president kriitikutele, kelle hulgas oli ka esimene mees Kuul – Neil Armstrong, vastu tulla ning Constellation programmi siiski mitte täielikult lõpetada ning jätkata Orion kapsli väljatöötamist.

Siiski peab Florida senaator Bill Posey ka Obama uut plaani “väga ähmaseks.” “See ei ole uus plaan. See on täpselt sama plaan, mis ta veebruaris välja ladus, ainult, et ta lisas sellele uue pealkirja mõningate allmärkustega,” ütles Posey AFP-le. Temaga liitus ka Armstrong·:”USA-le, kes on ligi pool sajandit juhtiv kosmoseriik olnud, tähendaks kauba orbiidile saatmise ja Maa orbiidist kaugemale minemise võimaluse puudumine määramata ajani seda, et me kärbume kosmoseriigina poole või isegi kahe kolmandiku võrrani sellest, mis me praegu oleme.”
Barack Obama üritas siiski oma eile peetud kõnes Ameerika kosmosetööstusele uut indu süstida·: “Presidendina usun ma, et kosmose uurimine ei ole luksus, ei ole tähtsusetu lisandus Ameerika pürgimusele parema tuleviku poole, vaid elutähtis osa sellest pürgimusest. See on selle hädavajalik osa ning ma pühendan ennast NASA missioonile ning selle tulevikule saja protsendiliselt.”

NASA uue kosmosestrateegia põhipunktid

• Järgmise viie aasta jooksul suurendada NASA eelarvet kuue miljardi dollari võrra.

• Luua Florida Kennedy Kosmosekeskusesse 2012. aastaks rohkem kui 2 500 uut töökohta.

• Kiirendada uue raskeraketi väljatöötamist koos lubadusega, et 2015. aastal otsustatakse, milline kanderakett USA astronaudid kaugemale avakosmosesse viib.

• Suurendada robotituurimisseadmete ning kulgurite missioonide arvu, et ette valmistada mehitatud missioone.

• Constellation programmi ülevaatamine ning töötada välja Orioni kapsel, et kindlustada Rahvusvahelise Kosmosejaama meeskonnale hädaolukorraks päästetee. Selle käigus vähendada ka USA sõltuvust teistest riikidest.

• Luua erasektorile tehnilised võimalused, mis võimaldaksid välja töötada uue kosmoselaeva, millega saaks tulevikus astronautide viia madalale Maa orbiidile.

• Suurendada astronautide kosmoses viibimise aega järgneva aastakümne jooksul 3 500 päevani.

• Pikendada Rahvusvahelise Kosmosejaama eluiga vähemalt aastani 2020.

• Asutada uus erasektori kosmosetööstus, mis kindlustaks ohutu ning efektiivse kauba ja meeskonna transpordi kosmosejaama. Projekti käigus loodetakse luua terves Ameerika Ühendriikides kokku üle 10 000 töökoha.

Allikad:

NASA: “Budget documents, plans and performance records.”

NASA: “President Outlines Exploration Goals, Promise”

NASA: “Exploring the Next Steps”

Valge Maja:  “21st Century Space Exploration: “The Next Chapter That We Can Write Together Here at NASA”

Valge Maja: “Remarks by the President on Space Exploration in the 21st Century”

Valge Maja: “Briefing by White House Press Secretary Robert Gibbs and Treasury Secretary Tim Geithner”

The Guardian: “Barack Obama launches Nasa space strategy”