Reede varahommikul viis Jaapani rakett orbiidile Veenusele suunduva sondi ja kolmnurgakujulise kosmosejahi, mis kasutab energia saamiseks ainult Päikese energiat.
Unikaalse kosmoselaeva orbiidile viinud rakett H-IIA startis Jaapani Tangeshima kosmodroomilt kell 6·:58 kohaliku aja järgi pärast kolme päevast halva ilma tõttu stardi edasilükkamist. Raketi tootnud firma Mitshubishi Heavy Industries’i projektijuhi Teruaki Kawai sõnul oli tegu peaaegu ideaalse stardiga. H-IIA edukas orbiidile saatmine märkis 11. järjestikust edukat starti pärast 2003. aastal toimunud plahvatust.
Kunstniku nägemus Ikarosest. Foto: JAXA
Orbiidile saadetud päikesejahi akronüümiks on Ikaros, Planeetidevaheline Päikesekiirguse Poolt Kiirendatav Purjega sõiduk (Interplanetary Kite-craft Accelerated by Radiation of the Sun.) Nagu raketi nimigi ütleb, kasutab see edasiliikumiseks valgusefootonite survet. Valguse osakeste püüdmiseks kasutatav puri on imeõhuke ja painduv, mõõtmetega 14×14 meetrit. Purje paksus on vaid mõni murdosa inimese juuksekarvast ning on osaliselt kaetud elektri tootmiseks ka õhukeste päikesepatareidega.
Kosmoselaeva nimi tuleneb Kreeka mütoloogiast tuntud Icarusest, kes lendas Päikesele liiga lähedale. Kosmosejaht suundub siiski Veenuse suunas. Ikaros, mille maksumuseks kujunes 1,5 miljardit jeeni (210 miljonit krooni,) on esimene satelliit, mis kasutab avakosmoses täielikult raketikütuse vaba tehnoloogiat. Kahte tehnoloogia prototüüpi katsetas Jaapan Maa lähedasel orbiidil kuus aastat tehnoloogiat. Päikese purje ideed on mainitud juba rohkem kui 100 aastat tagasi ilmunud ulmenovellides, ent seda pole tänase päevani niivõrd ulatuslikult katsetatud.
“Kui me seda navigatsiooni-tehnoloogiat Ikarose näol katsetada, märgib see sellist esimest erakordset sündmust maailmas,” kirjutab JAXA (Jaapani Kosmoseagentuuri) koduleht. Missiooni õnnestumise korral viib rakett Veenuse orbiidile ka Jaapani esimese Veenuse sondi Akatsuki, mis tähendab Jaapani keeles “koidikut.”
Kuldsele kastikujulisele satelliidile on sobitatud kaks aerukujulist päikesepaneeli. Rakett peaks jõudma Veenuseni kuue kuuga. “Ma täitusin pärast raketi orbiidile saatmist rõõmuga Mu süda lausa peksleb, mõeldes sellele, mis sondi ees ootab,” rõõmustas Akatsuki projekti arendamise eest vastutav Masato Nakamura.
Satelliit on varustatud viie kaameraga, mille abil on võimalik läbi Veenuse paksu atmosfääris oleva väävelhappest koosneva pilvekihi näha. Missiooni eesmärgiks on uurida Veenusel toimuvaid äikesetorme ning otsida planeedi pinnalt aktiivseid vulkaane. Satelliit hakkab ümber planeedi tiirlema elliptilisel orbiidil 300-80,000 kilomeetri kõrgusel.
Teadlased usuvad, et sond aitab uurida Veenuse kliimaprotsesse ning aidata seeläbi mõista Maa elukeskkonna kujunemist ning tulevikku. Kuigi Veenuse suurus ning vanus on Maaga sarnane, on see märksa vanelikuma atmosfääriga, kus temperatuur on pidevalt 460 C ning mis koosneb 96,5·% ulatuses süsihappegaasist. Veenuse süsinikuringe on olematu. Samuti on mürgise planeedi pinnal rõhk 90 korda suurem kui Maa peal – esimesed Nõukogude Liidu satelliidid, mis Veenuse pinnale maandusid, purustati tohutu surve tõttu.
Sond hakkab tihedalt koostööd tegema Euroopa Kosmoseagentuuri orbitaalsatelliidi Venus Expressiga, mis tiirleb Veenuse ümber alates 2006. aasta aprillist. Jaapani rakett viis lisaks Maa orbiidile neli Jaapani ülikooli ning teiste uurimisasutuste poolt disainitud satelliiti.
Ikarose Päikesepurje demonstratsioon
Allikas:
Jaapani Kosmoseagentuuri Akatsuki projekti kodulehekülg